Üksikasjad

Avaldatud: 09 november 2006

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksumenetluse läbiviimine ehk maksukohustuslaste maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll on maksukorralduse seadusega reguleeritud Maksu- ja Tolliameti üks olulisi tööülesandeid.

Kontrolli käigus tuvastatakse maksukohustust suurendavad ja vähendavad asjaolud, mida tuleb arvesse võtta maksude määramisel. Maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll loetakse lõppenuks maksuotsusega või teatega.

Maksumenetlusi viiakse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, sealjuures on oluline ametnike ja klientide vaheline hea koostöö.

Maksuhaldur ja tema ametnikud on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmisega.

Maksukohustuslasel on õigus:

* vajadusel kaasata maksumenetlusse tõlki; kulud katab tõlgi kaasamise taotleja.
* volitada enda nimel tegutsema esindaja;
* taotleda menetlust läbiviiva ametniku taandamist kui ametnik on:
o asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja,
o esindaja sugulane, hõimlane või perekonnaliige,
o isiklikult huvitatud asja lahendist;
* taotleda menetlustähtaja ennistamist kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist;
* saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta.

Maksukohustuslane on kohustatud:

* andma teavet kõigi maksustamisel tähendust omavate asjaolude kohta;
* aitama kaasa maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisele, andma nende kohta teavet ja esitama tõendid;
* pidama raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses ning maksuseadustes sätestatud juhtudel ja korras;
* tutvustama kontrollijale raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seonduvaid infosüsteeme;
* säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitse aastat;
* säilitama maksuarvestuse dokumente muutmata kujul, võimaldamaks nende esialgse sisu kindlakstegemist;
* ametniku nõudel esitama arvestuse tulemusel loodud dokumendid elektrooniliselt, kui on tegemist elektroonilise arvestustuse pidamisega;
* lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid.

Maksukohustuslase õigused ja kohustused tulenevad maksukorralduse seadusest (RT I 2006, 25,186, jõustunud 01.07.2006).

Üksikasjad

Avaldatud: 07 november 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Katri-Triin Maripuu
Fontes PMP Uuringute ärisuuna juht

Keskmiselt on palk kasvanud tänavu ca 13%, kusjuures Tallinn jääb palgatõusus ülejäänud Eestile alla.

Fontese 2006. aasta Palgauuringu tulemuste põhjal oli perioodil suvi 2005 - suvi 2006 keskmine kogupalga tõus Eestis 14,7% ja põhipalga tõus 12,6%. See on oluliselt enam, kui sellele eelnenud perioodil 2004-2005, mil kogupalga kasv oli 8,3% ja põhipalga kasv 9,2%.

Kogupalk sisaldab lisaks põhipalgale ka lisatasusid, tulemustasusid ning preemiaid, kuid ei sisalda erinevaid soodustusi nagu näiteks ametiauto, mobiiltelefon, spordi- või tervishoiusoodustus jne.

Tallinn jääb Eestile alla

Kui vaadata palgatõusu piirkonniti, siis mujal Eestis oli palgatõus sel aastal suurem kui Tallinnas ja Harjumaal. 2006. aastal oli keskmine palgatõus Tallinnas ja Harjumaal 14,3%, Tartus ning Tartumaal 15,7% ja mujal Eesti piirkondades kokku 15,2%.

Võrreldes eelneva perioodiga 2004-2005, on keskmine palgatõus olnud kõige kiirem just väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Siinjuures tuleb arvestada sellega, et palgaerinevused Harjumaa ja teiste piirkondade vahel on varasematel aastatel olnud keskmiselt 20-30% ja seetõttu on ka surve palkade kasvule teistes piirkondades suurem.

Mida tegelikult keskmise palgatõusu number näitab? Seda numbrit saame kasutada selleks, et hinnata muutusi erinevate aastate lõikes ja erinevate tööde või sektorite võrdluses. Tegelikult tõuseb vaid väga vähestel töötajatel palk täpselt niipalju, kui on keskmine palgatõus, enamikul on see palgamuutus hoopiski suurem või väiksem. Näiteks, Fontese Palgauuringu andmetel muutus 2006. aastal kogupalk 85%-l töökohtadest, palk jäi samaks 5%-l ja vähenes 10%-l töökohtadest.

Kui analüüsida palgatõuse veelgi täpsemalt, siis pooltel ametikohtadel tõusis kogupalk perioodil suvi 2005 - suvi 2006 rohkem kui 11% ja pooltel vähem kui 11%. Veerandil töökohtadest oli palgatõus suurem kui 21% ja väga väikesel osal ehk 10% töökohtadest tõusis palk rohkem kui 36%. Samuti näeme, et veerandil oli palgatõus vaid alla 5%.

Need erineva suurusega palgatõusud jagunevad erinevate piirkondade, sektorite ja tööde vahel ja näiteks ühes sektoris või piirkonnas toimunud kiirem keskmine palgatõus ei tähenda seda, et palk tõusis kõikides selle sektori või piirkonna ettevõtetes ja ametikohtadel.

Kõige rohkem mõjutavad palkade kasvu muutused tööjõuturul - milliseid töötajaid ja spetsialiste ettevõtted hetkel kõige enam vajavad ja milliseks on kujunenud nende hind.

Näiteks Fontese 2006. a Palgauuringu põhjal võib öelda, et kõige suurem on palgatõus olnud oskustööliste ametikohtadel, teenindajatel ja samuti projektijuhtidel, mis on ka üsna ootuspärane, kui vaadata viimase paari aasta kiiret kasvu nii ehitus- kui ka teenindussektoris.

Keskmisest veidi väiksem on olnud palgatõus nende spetsialistide puhul, kelle järele oli suurem nõudlus mõned aastad tagasi, nagu näiteks sekretäri- ja kantseleitööd ning raamatupidajad. Samas on alati nõudlus väga heade ja kogenud tippspetsialistide osas, kelle oskuste ja kogemuse eest on ettevõtted enamasti valmis kõrgemat tasu pakkuma.

Kui võrrelda palgamuutusi Eestis ja Lätis 2005. ja 2006. aastal, siis sarnane kiire palkade kasv, mis Eestis toimus sel aastal, leidis Lätis aset juba eelmisel aastal.

Kogupalga tõus perioodil 2004-2005 oli Riias 18%, mujal Lätis 19,6% ja sel aastal oluliselt väiksem ehk 11,6% Riias ning 13% teistes piirkondades.

Palgapoliitika muutub

Kiired muudatused palgaturul sunnivad ettevõtteid tegema korrektiive ka oma palgapoliitikas ja palgasüsteemides.

Viimaste aastate trendina võibki näha, et suurenenud on nende ettevõtete osakaal, kes lisaks täpselt kirjeldatud palgasüsteemile või üldistele palgakujunduse põhimõtetele teevad ka erandeid ning sõlmivad palgaläbirääkimistel olemasolevate või uute töötajatega individuaalseid kokkuleppeid.

Ühelt poolt annab see juhile võimaluse hoida või meelitada oma ettevõttesse vajalikke talente, kuid teiselt poolt võivad need individuaalsed kokkulepped anda tõuke ettevõtte senise palgasüsteemi ja sisemise õigluse muutumisele. Sellest tulenevalt on osa ettevõtteid uuesti formuleerimas oma palgakujunduse põhimõtteid ja korrastamas palgasüsteeme.

Tööjõuturg avatum

Viimase aasta-poolteise jooksul toimunud väga kiire palkade kasv Eestis on peegeldus sellest, et tööjõuturg on muutunud ja ettevõtja jaoks on inimkapital läinud kallimaks.

Tööturu avatus on oluliselt suurenenud ning töötajatel on rohkem valikuvõimalusi, sealhulgas võimalus minna tööle väljapoole Eestit.

Ettevõtted hakkavad tõenäoliselt üha rohkem pöörama tähelepanu sellele, kuidas muuta nende poolt pakutav kogutasupakett võimalikult atraktiivseks ja unikaalseks oma olemasolevate ning potentsiaalsete tulevaste töötajate jaoks.

Paljud praegustest töövõtjatest omavad väga väärtuslikku kogemust, nad on muutunud üha teadlikumaks oma väärtusest turul ja eesmärkidest elus ning teevad põhjalikumalt kaalutletud otsuseid uut väljakutset vastu võttes. Kindlasti tuleks keskenduda mitte ainult rahalisele tasule, vaid vaadata ettevõtte poolt töötajale pakutavat kogutasu tervikuna. Kiiretele muutustele vastav süsteem peaks olema paindlik ning jätma mänguruumi ka töötaja individuaalse panuse väärtustamiseks.

Fontes koostab iga-aastast Eesti Palgauuringut alates 1995. aastast. 2006. aasta uuringus analüüsiti kokku ligikaudu 28 000 töökohta ja uuringus osales 145 ettevõtet.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 november 2006

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Alates esmaspäevast, 13. novembrist, saab Maksu- ja Tolliameti veebilehel ja e-maksuametis kontrollida registrisse kantud mitteresidentide andmeid.

Rakendus tehti, kuna alates 1. jaanuarist 2007 tuleb tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (edaspidi TSD) lisadel 2 ja 3 tehtavate väljamaksete puhul märkida väljamakse saaja kohta registrikood Eestis.

Uus rakendus võimaldab mitteresidentidele tehtavate väljamaksete tegijail kontrollida, kas tulusaaja on Maksu- ja Tolliameti andmetel väljamakse saamise perioodil mitteresident ning kas tema kohta on andmebaasis välisriigi residentsustõend. Samuti seda, kas isik on mitteresidendina juba registrisse kantud olnud ja omab nõutavat registrikoodi Eestis.

Kontrollimisvõimaluse leiab ameti veebilehelt ning samuti e-maksuameti esilehelt lingi “MR koodi otsing” alt.

Palume tähele panna, et registrikood Eestis tähendab käesoleval juhul füüsiliste isikute puhul Eesti isikukoodi või maksuhalduri poolt väljastatavat maksukohustuslaste registri koodi ning juriidiliste isikute puhul äriregistri koodi või maksukohustuslaste registri koodi, mitte käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri.

Rakenduse kaudu otsitakse andmeid vaid isikute hulgast, kes on kantud maksuhalduri poolt peetavasse mitteresidentide registrisse ehk olnud Maksu- ja Tolliameti informatsiooni põhjal mingil hetkel mitteresidendid.

Kuna mitteresidentide registreerimise süsteem töötab Maksu- ja Tolliametis alates käesoleva aasta kevadest, palume mõistvat suhtumist võimalike ebatäpsuste osas. Juhul, kui kliendile teadaolevad andmete ja otsimise tulemusena kuvatavad andmed erinevad, palume maksuhaldurit sellest teavitada kas e-maksuameti kaudu või pöördudes lähimasse kohalikku teenindusbüroosse.

Kui kontrollotsinguga ei leitud mitteresidendi registrikoodi, tuleb väljamakse tegijal pöörduda registrikoodi saamiseks Maksu- ja Tolliameti poole, edastades isiku registreerimiseks vajalikud andmed (andmed on samad, mis näidatakse isiku kohta vormi TSD lisadel 2 või 3). Esitatud andmete alusel väljastatakse avalduse esitajale registreeritava isiku registrikood Eestis 30 päeva jooksul.

On oluline tähele panna, et maksuhalduri poolt mitteresidendile omistatud registrikood Eestis ei muuda isiku residentsust, s.t isik ei saa nimetatud protseduuri tagajärjel Eesti residendiks ning temale tehtud väljamaksed tuleb endiselt deklareerida vastavalt kas TSD lisal 2 või 3.

Täpsemat infot koodi kontrollimise ja väljastamise kohta saab Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel http://www.emta.ee/. Samuti Maksu- ja Tolliameti infotelefonilt 8800812.

Lugupidamisega,
Liis Plakk
Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja
tel: 6967906, 52 10 550
e-post:
www.emta.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 07 november 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Äripäev

Aprillis 2007 jõustuv liiklusseaduse muudatus paneb paika täiendavad erinõuded autojuhi töö- ja puhkeajale. Muudatuse kohaselt on nõuete täitmise eest vastutavad lisaks transpordiettevõtetele ka reisikorraldajad, alltöövõtjad ja juhtide vahendamisega tegelevad agentuurid.

Autoettevõtete Liit peab vajalikuks teavitada õigel ajal muutustest kõiki maanteetranspordiga tegelevaid ettevõtteid ja nende koostööpartnereid. "Ettevõtte tegevuse planeerimisel ja uute lepingute sõlmimisel on oluline, et osataks õigel ajal arvestada ka töö- ja puhkeaega reguleeriva seadusandlusega ja selle nõuete muutumisega", selgitab Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori.