Artiklid

Teeli Remmelg

Aprilli juhtimisülesande esitas SEB Ühispanga Elukindlustuse ASi juhatuse liige Aira Tammemäe.

Alates 2004. aasta algusest on töötaja olnud haiguslehtedel kokku 66 tööpäeva ehk umbes kolm kuud. Tavaliselt on haiguslehed 1–2nädalased, põhjused erinevad: külmetushaigus, lapse haigus (laps on 10aastane) või viiruslik nakkus. Kui lisada veel 28 päeva korralist puhkust, siis on töötaja olnud tööst eemal rohkem kui neljandiku ajast.

Tööl olles täidab ta kõik ülesanded korrektselt. Aga siis äkki jälle helistab, et on lapsega haiguslehel. Samal ajal on ainus inimene, kes teda asendada saaks, minemas planeeritud puhkusele.

Juhi esitatud palvele kaaluda siiski haiguslehele mittejäämist vastab töötaja, et tal on täielikult õigus haige lapsega kodus olla. Kodus töötamine sellel ametikohal võimalik ei ole. Kuidas peaks juht käituma?

Aira Tammemäe hindas kõige kõrgemalt Maryo Shljaiterisi lahenduskeskset arvamust, kuna seal on tema kui juhi jaoks uued ja tõesti olukorda lahendavad ideed. “Eriti hindan ideed pakkuda tööandja poolt lapse haiguse ajaks hooldaja kulude kompenseerimist, mis ühelt poolt näitab ära tegeliku probleemi tõsiduse ja teiselt poolt on tõeliselt hooliv samm. Samuti arvan ka ise, et premeerimissüsteem peaks arvestama haiguslehtedel oldud aega. Absoluutselt olen nõus ka Sten Argose ja Valdu Toomla kommentaaridega.”

Aira Tammamäe istuks ise töötajaga veel kord maha ning annaks objektiivse pildi tegelikust olukorrast, mis ei saa enam jätkuda. “Seejärel küsiksin töötajalt, kas firma saab kuidagi olukorra lahendamisele kaasa aidata, nii et töö saaks igal juhul tehtud ning töötaja ja tema pere tervisega ka kõik korda. Kui leiame ühiselt lahendusi, prooviksime need ellu rakendada ja sõlmiksime konkreetse kokkuleppe (vajadusel ka kirjalikult). Kui lahendust ei tule ning töötaja näeb olukorda ainult enda seisukohalt, siis suure tõenäosusega langetaksin ma otsuse, et antud ametikoha tingimustele töötaja ei vasta, sest ta ei suuda täita firma ootusi. Edasine sõltub võimalustest, kas lahkumine toimub vastastikusel kokkuleppel koos piisava hüvitusega. See oleks siiski kõige äärmuslikum samm. Päris kindlasti arvestaksin ma haiguspäevade arvu palgatõusu ja tulemuspalga korral, sh aastaboonuste maksmisel, ning teataksin sellest ka töötajale. Isegi kui tegemist on depressiooni või motivatsiooni puudumisega, saab olukorda lahendada ainult siis, kui töötaja ise probleemi tunnistab, pakkudes omapoolse lahenduse. Kui see soov puudub, ei saa ka juht aidata.” q

Parim lahendus: Maryo Shljaiteris
Ühelt poolt pole juhil tõesti õigust ennast segada töötajate eraellu, eriti kui haiguslehtede tõsisem taust on põhjendatud. Teiselt poolt takistab tekkinud olukord firma tegevust. Inimest on vaja motiveerida. Pakun välja lahenduskäigud:

1. Juht pakub lapsega haiguselehele minevale töötajale võimalust firma kulul võtta lapsele haiguse ajaks hooldaja. See oleks inimlik lahendus, mis motiveeriks töötajat sellega, et ta tunneb firma toetust ja huvitatust tema probleemidest ning samas annab firmale võimaluse meeldivamal viisil välja uurida kui tõsise haigusega tegemist on. Võimalik, töötaja ei pruugi tahta ennast häbistada kui firma juht saab teada, et suurem kojujäämise põhjus puudub

2. Pikaajalises perspektiivis oleks lahenduseks ka kui aastate või poolaastate lõikes premeeritakse kõige rohkem tööl käinud töötajaid, mis tekitaks töötajate vahel erinevatest hüvedest ja tunnustusest tingitud konkurentsi. Juhul kui firmal pole välja pakkuda ühtki uut motiveerivat visiooni, siis firma tunnustus ja erakorraline puhkusereis kanaari saartele võib osutuda vägagi motiveerivaks ka kõige laisematele töötajatele, nende endi laiskushimu pannakse laiskuse nimel tööle.

3. Kui töötajat ei meelita mitte ühegi Maslowi hierarhia vajaduse rahuldamisega, siis võivad töötajal olla ka tõsised psühholoogilised probleemid depressiooni näol, mille ulatust tööandja võiks ettevaatlikult nelja silma all välja uurida ning pakkuda lahenduseks firma kulul konfidentsiaalset psühholoogilist nõustamist. Kui töötaja tunnistab probleeme aga pole motiveeritud probleemide eemaldamisest, siis on arukas töötaja asendada, mis kahjuks võib osutuda ainult ühepoolseks lahenduseks.

Valdu Toomla
Lähteandmetest selgub, et töötaja motivatsioonipuudus on suur.

Motivatsiooni languse võimalikud põhjused:
- tunnustusvajadus
- isiklikud põhjused (perekondlikud)
- konflikt töökollektiivis
- krooniline väsimus
- palk

Võimalik on ka karjääri seiskumine, mille on põhjustanud kas põhjendatud või põhjendamatud lootused. Reeglina tuleb lähtuda, et haiguslehtede võtmine on põhjendatud. Kui vastupidist ei ole võimalik tõestada tekivad ainult arusaamatusi põhjustavad olukorrad. On arusaadav, et pikaajalised haiguslehel olemised tekitavad töö juures pingeid, kuna tavaliselt puuduvad reservtöötajad.

Siin olukorras ei ole pakkuda elegantseid ja efektseid lahendusi.

Antud situatsioonis oleneb palju töötaja kvalifikatsioonist ja kui kiiresti ja millisel tasemel töötajat on võimalik tema kohale saada.

Tundub, et kriis on suureks kasvanud ja nõuab kiiret lahendust. Juhatajal tuleb kiiremas korras vestlus ette võtta ja seda teha võimalikult sundimatus ja sõbralikus õhkkonnas.

Põhilised teemad
- töötaja koht ettevõtte struktuuris
- tema edutamise väljavaated, perspektiiv
- suhtumine kollektiivi
- kollektiivi suhtumine temasse
- suhted juhti
- palgaprobleemid

Kui vestlusel puudub positiivne tulem, siis on olemas väljundid kehtivas tööseadusandluses. Üldiselt tänapäeval ei tseremoonitseta ega lähtuta töötaja huvidest.

Sten Argos, AS Starman teenindusdirektor
Antud ülesande võti peitub töötaja vastuses: "...et tal on täielik õigus haige lapsega kodus olla".

Muidugi on kõigil lapsevanematel see õigus, küsimus on aga suhtumises.

Mitte kõige paremale suhtumisele viitab ka see, et haigused on pidevalt erinevad ja sellised, mida on kerge "põdema hakata".

Kindlasti on ka juhuseid, kus töötaja vajab seoses mõne haigusega rohkem ravi ja töölt eemalolekut. Kõike seda on alati võimalik organiseerida ja kokkuleppida. Siinkohal, aga jääb mulje, et asi ei ole niivõrd tervises, vaid suhtumises.

Kas lapsevanem peab pidevalt 10 aastase lapsega kodus olema, kes on külmetanud, on ka veidi kahtlane.

Samas enne, kui seda suhtumist üheselt määrama hakata, on vajalik töötajaga suhelda tema haiguste teemal, et kas näiteks saab tööandja kuidagi abiks olla haiguste ennetamises. Samas küsida töötajalt nõusolekut suhelda tema perearstiga. On kogemusi, et peale sellist soovi, suhelda tihti haige oleva töötaja perearstiga, on töötaja koheselt tervem. Samas on olemas ka reaalne võimlaus sel teemal perearstiga suhelda.

Kokkuvõttes on lahenduseks töötajaga suhtlemine, pakkudes tööandja poolset abi tervisliku seisundi parandamises ja tegevusi haiguste ennetamiseks (sportimise soodustamine, keskkonna muutmine, võibolla on pidev tuuletõmme). Ühesõnaga näidata töötajale tööandja poolset hoolivust tekkinud olukorra parendamiseks, seda mõlema osapoole huvidest lähtuvalt. Siit edasi jälgida, kuidas töötaja selle peale reageerib. Kindlasti tuleb küsida töötaja enda ettepanekuid, soove ja nägemust, olukorra parendamiseks. Samuti on hea koos leida põhjused, miks asjalood on nii läinud, nagu nad läinud on.

Et töötaja käest nõuda, peab tööandja üles näitama hoolivust. Siinkohal saab täidetud ka motivatsiooni tõstmise osa.

Kui see tulemusi ei anna või on juba läbitud etapp, siis jääb üle vestelda töötajaga teemal, et kuna tema töölt eemalolek tekitab igapäeva äritegevusse tõsiseid häireid, on tööandja sunnitaud mõtlema talle asendaja palkamise peale. Kes siis teeb sama tööd, mida antud töötajagi ning töötulemus ei kannataks, kui teda ei ole tööl. Paraku kaasneb selle sammuga aga kulude kasv ja tööandja on sunnitud muutma olemasoleva töötaja tulemustasu põhimõtteid või muid tasusid, et saada veidi leevendust asendus töötaja kulude katmiseks.

Tiina Metsalu
Alates 2004 aasta algusest on üks töötaja olnud haiguslehel kokku 66 tööpäeva ehk umbes kolm kuud. Töötaja täidab tööl olles kõik ülesanded korrektselt. Juhi esitatud palvele kaaluda siiski võimalust haiguslehele mitte jääda vastab töötaja, et tal on täielik õigus haige lapsega kodus olla. Töötaja vastus ütleb selle ülesande lahenduse juba ette, et ta ei näe olukorras muid lahendusi (vanavanemate kaasamine, teine vanem jääb haiguslehele).

Ilmselt on selles ettevõtte sisekliimas õigused ja kohustused tasakaalust väljas. Inimesi on igasuguseid, nende käitumine ettearvamatu. Antud ülesandes on probleem ilmnenud juba pikka aega. Lahenduse puudumine viitab juhi tegemata tööle, kelle ülesanne on korralda tööd ja seda parimal viisil.

Vaevalt, et senised haiguslehel olekud on kolleegides positiivseid emotsioone tekitanud, pigem lisapinget ja tööde tegemist oma põhitöö või mis veel hullem töö kvaliteedi arvelt. Kui aga sagedased haiguslehed ei ole töökorraldust häirinud on ehk alluvatel liiga vähe tööd (või pole üldse) ja juhataja pole seda märganudki.

Ave Paavo

Kuigi töölt lahkumise levinuimaks põhjuseks tuuakse madal palk, selgub lähemal süvenemisel, et määravaks sai siiski rahulolematus juhiga.

Hiljuti töölt lahkunud Kadi Jaansonile meeldis oma tootearendus- ja reklaamijuhi töö väga. “Töö erinevate projektidega ja suhtlemine paljude inimestega oli väga huvitav. Samuti oli palk rahuldav,” nimetab Kadi positiivset poolt.

Põhjuse lahkumiseks andis aga tööandja juhtimisstiil. “Kaootilisus, informatsiooni mitteliikumine ja plaanide pidev muutmine sundis ülesandeid kiirustades täitma. Sellest tulenesid vead, tähtaegade nihkumine ning mõne projekti lausa täitmata jätmine. See tekitas stressi, kuna ma polnud tulemustega rahul.”

Kadi Jaanson rääkis juhiga probleemist ja viitas tekkivatele vigadele. Selle peale tuli tööandjalt vihjeid, et töötaja on ülemakstud ja tal puudub töötahe. Ukse taga on järjekord ning ta võib võtta uue projektijuhi, kes tahab tööd teha.

“Pidev kahtlustamine, süüdlaste otsimine ja soov kedagi karistada muutsid tööõhkkonna ebaterveks,” räägib Jaanson. “Hindan töökoha puhul esmajärjekorras head meeskonnatööd. Otsustasin lahkuda. Töötasin seal ka varem ning mind kutsuti pärast lapsepuhkust tagasi. Teadsin varasemat olukorda, kuid lootsin, et midagi on muutunud,” on Jaanson pettunud.

Kas sellist pettumist kogetakse ka teistes firmades?

Sotsiaalministeeriumi infojuhi Kadri Lehenurme sõnul on levinuim põhjus neilt lahkumisel olnud mujalt saadud parem pakkumine. “See ei tähenda ainult kõrgemat töötasu, vaid ka lihtsalt suuremat väljakutset või vastutust,” selgitab Lehenurm.

“Teiseks põhjuseks tuuakse välja ebapiisav tunnustus ja tagasiside või rahulolematus juhi tööstiiliga. Kolmandal kohal on lahkumine tööandja initsiatiivil, sest töötaja lihtsalt ei sobi töökohale,” toob Kadri Lehenurm välja lahkumise põhjusi.

“Lihttöötaja ootab töökohast eelkõige turvalisust,” väidab A-Selveri teenindusdirektor Kadi Kütt. “Loomulikult on üheks kindlust andvaks teguriks palk ja selle korrapärane laekumine pangakontole, kuid sama oluline on otsustusjulgust toetav õhkkond ja sõbralikud suhted meeskonnas. Lihttööline ootab eelkõige vastuseid küsimustele: Milline on hea sooritus? Mida pean tegema, et rohkem palka saada? Kas mu töökoht on alles ka homme?” iseloomustab töötajate ootusi Kadi Kütt.

“Kõige tähtsam on töötajale otsene juht – tema asjatundlikkus, juhtimisstiil, eestvedamisoskus ja kindlasti juhi enda motiveeritus ja pühendumus. Ka töö huvitavus ja paras raskusaste on olulised,” kinnitab Kütt.

“Palga pärast lahkumist tuleb ette kõigis ametites. Lihttööliste puhul on summa, mille pärast ollakse valmis töökohta vahetama, kindlasti väiksem. Vahel piisab paarisajakroonisest palgavahest,” iseloomustab Kadi Kütt palga mõju töölt lahkumisele.

ASi Ühinenud Ajakirjad reklaamidirektori Lemme Leima sõnul on reklaamimüüjate puhul siiski kõige tähtsamaks raha, kuna nende inimeste sissetulek on otseselt seotud isikliku tööpanusega.

“Järjestades näiteks müügitiimi eelistusi, oleks pingerida selline: töötasu, meeskonna sobivus, lisaboonused, firmaüritused, juhtimine,” loetleb Leima.

“Juhid ootavad aga töölt eelkõige vastutust – vastasel korral ei oleks nad juhid. Juhil on oma nägemus eesmärkideni jõudmiseks, ta tahab kasutada oma loovust, teadmisi ja kogemusi,” iseloomustab Lemme Leima juhi motivaatoreid.

“Lihttöötajaid mõjutab raamistik, mida eelkõige otsene juht võimaldab inimestele nende töö tegemiseks – keskkond, töövahendid ja plaanid,” toob Leima välja põhja, millele rajada motivatsioonitegurid.

“Hea ütlus ühe reklaamimüügi projektijuhi suust kõlas: “Laske mul müüa!” Ei ole vaja koormata inimest liigse aruandlusega,” toob Leima välja ühe müügiinimese omapära.

Levinumate põhjustena lahkumisel nimetab Leima sobimatust teiste töötajatega, rahulolematust töötasuga, paigalseisu, tööga mitte hakkamasaamist ja madalat pingetaluvust.

Samas on mõtlemapanev, et kuigi peamiseks motivaatoriks on raha, vahetatakse töökohta esimese valikuna siiski teistel põhjustel.

“Olen palju inimesi tööle võtnud ning alati küsin, miks ta eelmisest töökohast soovib lahkuda, ning suurema palga otsimine on pigem teisel kohal,” väidab Leima.

Sõiduautode haagiseid tootva ASi Bestnet kvaliteedispetsialisti Kaisi Augjärve sõnul ootavad töötajad piisavalt töövahendeid, valgustust ja tööaegade normeeritust. “Töötajate arvates on töötasu aktsepteeritav, koostöö osakondade vahel hea ning teha saab kvaliteetset toodangut. Töötajatele antakse tunda on, et ettevõte hoolib neist.” q

Juhid ootavad töölt väljakutseid, teenindaja aga stabiilsust ja turvalisust
Marju Randlepp
Inscape Koolituse projektijuht

Tuginedes tööootuste kohta läbi viidud uurimusele, saab öelda, et erinevate ametite esindajatel on tööle erinevad ootused.

Juhid ootavad tööl enam iseseisvust kui spetsialistid ja teenindajad, kes ootavad enam stabiilsust. Sama uuringu põhjal selgus veel, et keskjuhtidel ja teenindajatel on suuremad ootused tasakaalule, struktuurile ja tunnustusele kui spetsialistidel ja tippjuhtidel.

Seega võib öelda, et teenindajad ja keskjuhid väärtustavad rohkem organisatsioonilisi kui töötegevustega seotud tegureid.

Kui küsida lihttöötajalt, mis neid motiveerib paremini töötama, on esimene vastus tõenäoliselt töötasu. Samas on teada, et palgatõusu mõju motivaatorina on üsna lühiajaline, eriti kui on tegemist püsipalgaga. Tulemuspalgaga on lugu keerulisem, ent lihttöötajad üldjuhul ei ole valmis sellist riski võtma.

Uuringutes on töötajad öelnud, et pigem eelistavad nad turvalisust ja stabiilsust ehk kindlat palka kindlal kuupäeval. Samuti motiveerib neid, kui juhid küsivad nende arvamust neid puudutavate tööülesannete kohta. Juhte aga motiveerivad pigem väljakutsed töökohal, uued tegevused ning iseseisvus oma ideede teostamisel.

Palga pärast lahkub tõenäoliselt töölt sagedamini lihttööline, keda on konkurendil kerge üle meelitada pisut kõrgema palgaga. Kui inimese palk on nii madal, et sellest jätkub vaid hädavajalikeks kulutusteks, omab paarisajakroonine palgatõus töötaja jaoks suurt tähtsust.

Juhi jaoks peab töö eelkõige pakkuma väljakutset – kui pakutakse kõrgemat palka, aga töö sisu pole motiveeriv, siis ta vaevalt töökohta vahetab.

Tööl tuleb saavutada kolme motivatsiooniallika sobiv tasakaal

- töö eest saadav tasu, mille hulka kuuluvad otsesed ja kaudsed tasud ja kõik, mis sellega kaasneb;
- töökeskkond, mis koosneb füüsilisest keskkonnast ja suhtlemisest ning suhetest töökohal;
- töö ise, selle sisu ja kuivõrd töö võimaldab eneseteostust, enesest lugupidamist ning arenemisvõimalusi.

Motiveerimiseks tuleb leida, milline on nende kolme sobiv vahekord iga inimese jaoks, sest üks võib kompenseerida teise puudumist.
Allikas: Maaja Vadi “Organisatsioonikäitumine”

Krista Taim
Lauri Matsulevits

Turistide voog, töökäte nõudlus, ümbrikupalkade vähenemine ja töötajate eneseteadvus kasvatasid aasta esimeses kvartalis hotellides ja restoranides palku 28% võrra.
Statistikaameti eile avaldatud andmeil kasvas I kvartalis kõige enam brutopalk hotellides ja restoranides, 24% kasv oli tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.

Kui 2004. aasta I kvartalis oli hotelli- ja restoranitöötajate keskmine palk 4009 krooni, siis sel aastal 5135 krooni, jäädes siiski tuntavalt alla Eesti keskmisele palgale, mis on 7427 krooni. Võrreldes viie aasta taguse palgaga on hüpe olnud ligi kahekordne, kuigi vahepeal on ette tulnud ka langushetki.

Sokos Hotel Viru personalijuhi Maret Kaldmaa sõnul tõusid nende töötajate palgad, kuna mindi üle tulemuspalkadele, mis saadakse edukast eelarvetäitmisest, klientide rahulolust ja efektiivsusest. “Tunnitasu numbrid on samad, mis eelmisel aastal, aga tulemuspalk on olnud see, mis on palka tõstnud,” lisas ta.

SAS Radissoni müügidirektori Kersti Vaino sõnul pole neil palgad tõusnud. “Kui vaadata seda, et turism on kasvanud 30% ja Tallinnas on üle 1000 hotellikoha juurde tulnud ning madalama palgaga töökohtadel on personalist puudus, siis sealt ka palgatõus – et saada töötajaid. Pealegi on hotellitöötajate palgad olnud väga madalad ja peaksid teistele elualadele järele jõudma,” selgitas Vaino.

Restorani Gloria juhi Dimitri Demjanovi sõnul on kasvunumber tõene ja põhjused peituvad töötajate väärtustamises. “Mingi aeg oli väga suur tööjõuliikumine ühest restoranist teise. Tööandja ei väärtustanud tööjõudu. Praegune palkade tõus on väike progress ja näitab, et ettevõtjate peades toimus väike nõks, sest ikkagi teenindus ja köök on need, mis teevad restorani. Kui mõeldi, et asukohast ja interjöörist piisab, siis siiski see pehme pool on märksa olulisem,” selgitas Demjanov.

Tema hinnangul on tänu töötajate väärtustamisele paranenud ka toidu kvaliteet restoranides. “Palju rohkem räägitakse kokkadest ja usun, et elukutse prestiiþ on ka tõusnud. Need, kes juba oskavad midagi, väärtustavad ennast, tagasi on tulnud ka esimese lainega välismaale läinud kokad. Kui varem küsisid koka või teenindaja käest palgasoovi, jäädi vastus võlgu. Nüüd on ajad edasi läinud ja osatakse ka selle kohapealt suu lahti teha,” sõnas ta.

“Selline palgakasv teeb rõõmu. Vast on siis riigiametid maksuameti ja tööinspektsiooni näol tublisti tööd teinud ja pole enam nii palju ümbrikupalga maksmist. Meie rõõmustame selle üle, et tööturul tekib aus konkurents,” sõnas Tene Tõnutare, Olde Hansa personalijuht.

Sampo Panga makroanalüütiku Anne Karik-Uustalu sõnul on palgakasvu põhjustanud suurenenud turism, mis on positiivselt mõjutanud sektori majandustegevust ja võimaldanud tõsta ka töötajate palku. Heale konjunktuurile viitab ka töötajate arvu suurenemine sektoris võrreldes aastataguse perioodiga. Tööjõu nõudluse kasvul on kindlasti oma osa sektori keskmisel palgakasvul. Teisalt on palgakasvu kiirenemist mõjutanud kõrgem inflatsioon.

“Ka edaspidi võib eeldada, et sur­ve palkade 9–10protsendiliseks kasvuks püsib. Seda tingib juba olukord tööturul, kus nõudlus tööjõu järele kasvab, samas napib vaba tööjõudu, mistõttu töötajate saamiseks peab konkurentidest paremaid tingimusi pakkuma,” sõnas Karik-Uustalu.

Valdkonna kasvu näeb põhjusena ka Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri. “Selles sektoris on palgad seni olnud madalad, see võib olla tõenäoline põhjus. Mingit mõju võis avaldada ka ümbrikupalkade vähenemine, aga arvan, et sellist tegevust võisid harrastada väikesed majutuskohad ja seal võis see pilt muutuda,” sõnas Lauri.

Haiglate liidu esimehe Meelis Roosimägi sõnul tõusid tervishoiusektoris arstide ja õdede miinimumtasud vastavalt 1. jaanuaril jõustunud palgakokkuleppele. Arstidel tunnitasu 50 krooni pealt 66 kroonile ja õdedel 25 kroonilt 35-le.

Mis puudutab aga statistikaameti pakutud 24protsendist kasvu, siis sisaldab see Roosimägi sõnul ka sotsiaalhoolekannet ega anna objektiivset pilti arstide ja õdede palgast, mille keskmine jääb ikkagi alla Eesti keskmise.

Suuremates pankades keskmised palgad üle 20 000 krooni
Eile avaldatud esimese kvartali palgastatistika järgi figureeris valdkondadest endiselt kindlal esikohal finantsvahendus.

Keskmine brutopalk finantsvahenduses oli tänavu esimeses kvartalis 19 627 krooni, mis on enam kui kaks ja pool korda kõrgem Eesti keskmisest, 7400kroonisest palgast. Näiteks Sampo Pangas oli keskmine palk 20 408 krooni ja SEB Eesti Ühispangas 20 996 krooni.

Kokku maksid pangad ja muud finantsasutused esimeses kvartalis palkadeks välja 412 miljonit krooni, eelmise aasta lõpu seisuga töötas finantsvahenduses kokku 7009 inimest.

Statistiliselt on iga aasta esimene kvartal olnud finantssektori töötajatele kõige meeldivam, sest sellesse perioodi on jäänud ka aastapreemiate ja tulemuspalkade väljamaksmine. Hansapangas sõltub tulemustasu nii ettevõtte tulemustest kui ka töötaja enda panusest.

Tulemustasude tõttu on aasta esimeses kvartalis pal­ga­kasv võrreldes eelmise kvartaliga alati hüppeli­ne, eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes tõusid finantsasutustes palgad tänavu esimeses kvartalis enam kui 5000 krooni võrra, järgmises kvartalis langevad nad taas 14 000–15 000 juurde.

Valitsus otsustas toetada Rahvaliidu, Reformierakonna ja Keskerakonna algatatud tulumaksuseaduse muutmist, mis vähendab tulumaksu 20 protsendini ning annab alates teisest lapsest lisaks ühe tulumaksuvabastuse.

Täiendav tulumaksuvabastus teise lapse puhul kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Tulumaksumäär väheneb 2009. aastaks 20 protsendini üks protsent aastas.

2006. aastast suureneb maksuvaba tulu 2000 kroonini kuus, sätestab seadusemuudatus.

Füüsilise isiku tulumaksust kohalikele omavalitsustele eraldatava määra suurendamise tulemusel väheneb füüsilise isiku tulumaksu laekumine riigieelarvesse, vähendades riigieelarve tulusid 55,1 miljonit krooni aastas. Täiendava maksuvaba tulu rakendamine alates pere teisest lapsest vähendab riigieelarve laekumisi 360 miljoni krooni võrra.

Liis Kängsepp

Keskmise brutopalga kasvu kiirenemist mõjutas esimeses kvartalis eelmise aasta madal baas ning palgakasvu kiirenemine töötlevas tööstuses ja teeninduses.
Brutopalga nominaalkasvu tõus tõi kaasa ka brutopalga reaalkasvu kiirenemise, teatas rahandusministeerium.

2005. aasta esimeses kvartalis fikseeriti keskmiseks brutopalgaks 7 427 krooni, mis on 10,1 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Tarbijahindade 4,6-protsendilise kasvu tagajärjel kujunes brutopalga reaalkasvuks 5,2 protsenti. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes oli keskmine brutotunnipalk 11,3% kõrgem.

Tegevusaladest kasvas keskmine brutopalk kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (28 protsenti), mille põhjuseks on majutuskohtade lisandumine, turistide arvu kasv ning ettevõtete head majandustulemused.

Kiire palgakasv jätkus ka metsamajanduses (22,1 protsenti), mille taga on soodne maailmaturu konjunktuur ning tooraine nappus koduturul.

Keskmise palga kasvu toetas töötlev tööstus, kus nii bruto kuupalga kui tunnipalga kasv oli tegevusalade keskmisest kiirem (vastavalt 12 protsenti ja 14,3 protsenti) ning tulenes tootmismahtude ja efektiivsuse tõusust.

Palgakasv kiirenes oluliselt energeetikasektoris (13,6 protsendini), mida mõjutas suhteliselt madal baas ning energeetika ja gaasimajanduse ettevõtete head majandustulemused.

Transpordi- ja sidesektori palga kasvu kiirenemise taga on transiidi ja telekommunikatsiooni jätkuv kasv ning paranenud konjunktuur autotranspordis.

Hulgi- ja jaekaubanduses palgakasv kiirenes samuti, kuigi oli riigi keskmisest oluliselt aeglasem.

Samas ehitussektori palgakasv alanes keskmisele tasemele, mis tulenes eelmise aasta kõrgest baasist. Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses palkade kasv märgatavalt aeglustus, mis tulenes kõrgest baasist ning tiheda konkurentsi tõttu vähenenud kasumlikkusest.

Tervishoius võimaldas palkade kiiret kasvu lisaks administratiivsele palgatõusule teenuste hindade ja sellest tulenev tulude kasv. Suhteliselt tugev on olnud palgatõus ka teistes riigieelarvest finantseeritavates valdkondades, hariduses ja riigivalitsemises.

Palgakasv kiirenes ka põllumajanduses, mida mõjutas soodne konjunktuur loomakasvatuses. Keskmine palk vähenes kahel tegevusalal – kalanduses ja mäetööstuses, mille põhjuseks on ebasoodsa ärikonjunktuuri tõttu vähenenud tootmismahud.

2005. aastal brutopalga kasv kiireneb, netopalkade kasv kiireneb aga veelgi rohkem tänu tulumaksuvabamiinimumi tõusule 1 400 kroonilt 1 700 kroonini ning tulumaksu alanemisele 26 protsendilt 24 protsendini.