Artiklid

Töö- ja puhkeaja seaduse ning palgaseaduse mõnede sätete rakendamise ja töölepingu seaduse muudatuste kohta

1. Sisu: Töötaja tunnipalga arvutamine, kui palgamäär töölepingus on riigis kehtiv kuupalga alammäär 2480.- krooni.

Küsimus: Kas kuupalga alammäära 2480.- kr. teeniva töötaja tunnipalga arvutamisel on vaja seda korrigeerida juhul, kui sõltuvalt normtundide arvust konkreetses kuus osutub arvutatud tunnipalk riiklikust palga alammäärast madalamaks.

Näiteks: 2004.a. märtsikuus on täistööajaga töötajal 184 normtundi. Tunnipalk arvutatuna kuupalga alammäärast on 13.47 krooni (2480.-:184), mis on väiksem riigis kehtivast tunnipalga alammäärast 14.60 kr.

Tööõigusnõukogu on seisukohal, et kui töötajaga on kokku lepitud töölepingus kuupalga alammäär ja kui normtundide arvu tõttu konkreetses kuus jääb tunnipalk väiksemaks riigi poolt kehtestatud tunnipalga alammäärast, siis tööandja ei pea seda korrigeerima riigi poolt kehtestatud tunnipalga alammäärani, kuna tööandja on taganud töötaja töölepingu kokkulepitud kuupalga alammäära. Analoogselt eeltooduga ei korrigeerita tunnipalgamäära alammäärani 14.60 juhul, kui mõnes kuus normtundide arvust arvutatud tunnipalk osutub palga alammäärast kõrgemaks (näiteks veebruarikuus 2480.- : 149 = 16.65 krooni), sest vastasel juhul jääks töötajale makstav kuupalk väiksemaks töölepingus kokkulepitud kuupalga alammäärast 2480.- krooni.

2. Sisu: Töötajale rakendatakse tööaja summeeritud arvestust (TPS § 14 lg.3) arvestusperioodiga 4 kuud. Arvestusperiood 4 kuud ajavahemikus detsember 2003 märts 2004. Töötaja palk töölepingus on kehtiv kuupalga alammäär 2480.- kr. Tööaja summeeritud arvestuse korral makstakse ületunnid välja arvestusperioodi lõpul, tööajanormi alatäitmise puhul tehakse juurdemakse.

Küsimus: Kui arvestusperiood lõpeb 2004 aasta märtsikuuga ja vajadus töötatud ületunnid välja maksta tekib aprillikuus, kas tunnipalga saamiseks tuleb kuupalk jagada arvestusperioodi viimase kuu normtundide arvuga (sel juhul tuleb tunnitasu 2480.-:184=13.47 kr., mis on väiksem kehtivast tunnipalga alammäärast) või võtta aluseks kehtiv tunnipalga alammäär 14.60 kr. või lähtuda arvestusperioodi keskmisest tunnipalgast, mis saadakse arvestusperioodi kuude palgasumma jagamisel arvestusperioodi normtundide üldarvuga: 4 x 2480 = 9920 kr., arvestusperioodi normtundide üldarv 663, keskmine tunnipalk on seega 9920 : 663 = 14.96 krooni.

Tööõigusnõukogu on seisukohal, et, tunnipalga arvutamisel tuleb aluseks võtta arvestusperioodi keskmine tunnipalk, sest ületunnitöö tegemine ja arvestus toimub kogu arvestusperioodi hõlmates ning sellega ei teki ohtu, et töötaja arvutatud tunnipalk selles arvutatud ületunnitöö lisatasu oleks põhjendamatult väike või suur.

3. Sisu: Töötaja töötab summeeritud tööaja arvestusega ajakava (graafiku) alusel, mis koostatakse iga kalendrikuu kohta. Töötaja on 10 kalendripäeva kuust vabastatud tööst ajutise töövõimetuse tõttu.

Küsimus: Kuidas korrigeerida tööajanormi tööaja summeeritud arvestuse korral kui töötaja on tööst vabastatud ajutise töövõimetuse tõttu.

Praktikas on tekkinud summeeritud tööaja arvestusega ajakava (graafiku) alusel töötava töötaja tööajanormi kindlakstegemise probleem, kui töötaja ei töötanud kõigil ajakava (graafiku) järgsetel tööpäevadel ajutise töövõimetuse tõttu. Kuidas tuleks tema tegelik tööajanorm arvestusperioodis kindlaks teha, kas: vähendada tööajanormi nende ajakava (graafiku) järgsete töötundide võrra, mis langesid haiguse ajale või vähendada selle kuu tööajanormi töövõimetuse perioodi kalendrijärgsete tööpäevade töötundide arvu võrra, sõltumata töötaja ajakava (graafiku) järgsetest töötundidest.

2004.a. 1.mail jõustunud töölepingu seaduse muudatused

1) TLS § 21 - alaealise töötamise piirangud. Vabariigi Valitsus määrustega on alaealiste töötamiseks kehtestatud kaks tööde loetelu: kerged tööd, mida alaealisel on lubatud teha ning töökeskkonna ohutegurid ja tööd, mille puhul alaealise töötamine on keelatud. Lisaks keelatud tööde loetelule, tuleb alaealise tööle võtmisel lähtuda piirangutest, mis on sätestatud eriseadustega: alkoholiseadus, hasartmänguseadus, pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus, tubakaseadus.

2) TLS § 62 - senise ja uue tööandja vastutus töölepingust tulenevate kohustuste eest. Tööandja vahetumise ajal kehtivatest töölepingutes tulenevate kohustuste eest lasub senisel ja uuel tööandjal vastutus sõltuvalt sellest, millal kohustus muutus sissenõutavaks (tekkis nõudeõigus). Kui kohustus muutus sissenõutavaks vahetumise ajaks, vastutab senine tööandja, s.t. nõue esitatakse senise tööandja vastu. Kui kohustus tekkis enne vahetumist, kuid muutus sissenõutavaks pärast vahetumist ühe aasta jooksul, vastutab senine tööandja solidaarselt uue tööandjaga, s.t. töötajal on õigus esitada nõue kas senise või uue tööandja vastu.

3) TLS § 63 - informeerimine ja konsulteerimine tööandja vahetumise korral. Tööandja vahetumise korral on nii senine kui ka uus tööandja kohustatud esitama kirjalikult hiljemalt üks kuu enne tööandja vahetumist oma töötajate esindajatele kogu asjaomase informatsiooni. Töötajate esindajate konsulteerimise kohustus on senisel ja uuel tööandjal siis, kui tööandja vahetumise tõttu kavatseb senine või uus tööandja teha töötajate olukorda mõjutavaid muudatusi. Töötajate esindajad seaduse tähenduses on töötajaid seaduse alusel valitud esindajad – usaldusisik ja ametiühingu esindaja. Tööandjal ei ole kohustust konsulteerida töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogusse valitud töötajate esindajatega, kuna nende ülesanne on esindada töötajaid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Kui töötajate esindajat valitud ei ole, jääb tööandja kohustuseks töötajate kirjalik informeerimine.

4) TLS § 26 - töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed.

lg.1 p.1 - Poolte andmetest märgitakse töölepingusse: tööandja nimi, registreerimisnumber ja asukoht ning töötaja nimi, isikukood ja elukoht. Elukoht märgitakse töölepingusse töötaja ütluse alusel. Elukoha hilisemal muutmisel võib töölepingu andmetes jätta muudatus tegemata ja teha muudatus andmetes isikukaardil.

lg.1 p.3 - Tähtajalise töölepingu sõlmimise korral viidatakse töölepingu seaduse § 27 lõike 2 vastavalt punktile, mis on aluseks tähtajalise töölepingu sõlmimiseks. Otstarbekohane on lisada ka vastava punkti formuleering. Kui tähtajaline tööleping sõlmitakse ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks, märgitakse töölepingusse töötaja nimi, kelle asendamise ajaks tähtajaline tööleping sõlmiti.

lg.1 p.4 – töölepingu tingimuseks on ka tööülesannete kirjeldus, mis tavaliselt on töö- või ametijuhendina tööandja poolt välja töötatud. Tööülesanded kirjeldatakse töölepingu tekstis või töö- või ametijuhend on töölepingu lisa, millele tehakse viide töölepingus.

lg.1 p.5 - Töö tegemise koht on tööandja püsiv majandus- või kutsetegevuse koht. Selle määramise võimatuse korral märgitakse töötamise kohaks olev asula või selle osa. Liikuva iseloomuga töö korral märgitakse töölepingusse selgelt piiritletud piirkond, mis vastab töötaja tegelikule töötamise piirkonnale.

lg.1 p.6 - Palgatingimused sisaldavad töötajale makstavat põhipalka (tunni-, päeva-, nädala- või kuupalka), lisatasusid, juurdemakset, palga arvutamise viisi ja palga maksmise korda. Kui põhipalk peab töölepingu olema kokku lepitud määrana, siis lisatasu kehtestamisel võib piirduda viitega õigusaktides ning kollektiivlepingus kindlaksmääratud juhtudele ja suurusele. Lisatasu maksmisel nõutavamast tulemuslikuma töö eest on piisav viidata töölepingus dokumendile, millega lisatasu maksmise kord ja tingimused on kehtestatud. Juurdemakse tingimuse töölepingus kehtestamisel võib samuti piirduda lausega, et töötajale makstakse juurde seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel ja suuruses. Palga arvutamise viisina märgitakse töölepingusse, millise palgasüsteemi alusel töötajale töö eest tasutakse, kas ajatöö või tükitöö eest. Palga maksmise kord hõlmab palga maksmise tähtaega (palgapäeva) ja tingimust, kas palka makstakse töökohal või kantakse üle töötaja pangakontole.

lg.1 p.8 - Lisapuhkuse andmise korral viidatakse töölepingus lisapuhkuse andmise alusele, milleks võib olla õigusakt, kollektiivlepingu või tööandja dokument, samuti märgitakse lisapuhkuse andmise tingimus (näit. tervistkahjustava töö eest, jõulupuhkus, talvepuhkus jms.)

lg.1 p.9 - Töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad märgitakse töölepingus viitelisena töölepingu seaduse nendele sätetele, mis näevad etteteatamise ette.

lg.1 p.10 - Kollektiivlepingu rakendatavusele viidatakse töölepingus juhul, kui tööandja juures on kollektiivleping sõlmitud. Kollektiivleping laieneb ametiühinguliikmetele. Ametiühingusse mittekuuluvatele töötajatele laieneb kollektiivleping juhul, kui see on kollektiivlepingus ette nähtud.

lg.3 - Kui töötaja lähetatakse tööle välisriiki kauemaks kui üheks kuuks, ei sõlmita töötajaga uut välisriigis töötamiseks töölepingut, vaid töölepingusse kantakse täiendavad tingimused ja andmed välisriigis töötamise kohta. Kui töötaja tööle asumisel on ette näha välisriigis töötamine, märgitakse sellekohased tingimused ja andmed töölepingusse sõlmimise ajal.

Allikas: Tööinspektsioon

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus Haigekassasse esitatakse töötaja töövõimetusleht, kuid taotlus töötaja kindlustuskaitse tekkimiseks on tööandja poolt esitamata.
Siinjuures tuletame meelde olulisemad ravikindlustusseadusest tulenevad tööandja kohustused ja õigused.
Tööandjal on kohustus töötajad arvele võtta seitsme kalendripäeva jooksul pärast töötaja tööle või teenistusse asumist. Seejuures ärge unustage kindlustuskaitset uuendada

* tähtajalise lepingu pikendamisel või muutumisel tähtajatuks ning
* lapsehoolduspuhkuselt ja ajateenistusest naasnuil, kelle kindlustuskaitse tööandja juures on peatatud.

Kui töötaja on õigeaegselt tööandja poolt kindlustatuna arvele võtmata või kui töötaja kindlustuskaitse on jäänud tööandja poolt õigeaegselt lõpetamata (10 päeva jooksul peale töösuhte lõpetamist), siis kõik kulutused, mis on seotud raviteenuste osutamisega ja hüvitiste väljamaksmisega, jäävad tööandja kanda.
Õigus taotleda ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel on kindlustatud isikul, kes on ravikindlustuse andmekogus arvel kui:

* töölepingu alusel töötav isik,
* avalikus teenistuses töötav isik,
* juhtimis- või kontrollorgani liige,
* võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik,
* füüsilisest isikust ettevõtja.

Korduvad küsimused töövõimetuslehele tehtavate kannete kohta:
Kui kindlustatud isiku töövõimetuslehel on arsti märge ravireziimi rikkumise kohta (joove, ravi eiramine, vastuvõtule mitteilmumine),
kaotab isik õiguse saada hüvitist alates rikkumise päevast kuni haigusjuhu lõpuni, kaasa arvatud järgnevate töövõimetuslehtede alusel.
Kui kindlustatud isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada
hüvitist töötamise päevast alates kuni haigusjuhu lõpuni.

Ajutise töövõimetuse hüvitise taotleja peab töövõimetuslehele kirjutama oma isikliku pangakonto numbri. Selle puudumisel peab hüvitise saaja isiklikult vormistama haigekassas kirjaliku avalduse.
Tööandja poolt põhipalga märkimisel (töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval) tuleb lähtuda palgaseaduse § 2 lg 2 mõistest - Põhipalk on töölepingus või õigusaktis määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalga alusel arvutatud palk.

Täpsemad juhised töötajate ravikindlustatuna arvele ja arvelt maha võtmise ning ajutise töövõimetuse hüvitse määramise ja maksmise kohta leiate haigekassa kodulehelt:
http://www.haigekassa.ee

Meeldivat koostööd soovides
Eesti Haigekassa Harju osakond

Kliendiinfo 16 363

Krista Taim

Eile toimunud kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena tegid tööandjad ametiühingutele ettepaneku kehtestada järgmise aasta alampalgaks 2640 krooni.
Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnade kohaselt on tegemist pakkumisega “kirik keset küla”, kuna ettepanek on 160 krooni kõrgem kehtivast alampalga määrast ning 160 krooni madalam ametiühingute poolt nõutust.

“Arvestades ka tulumaksuseaduses ettenähtud maksulangetusi töötajatele järgmisest aastast, peaks 2640 krooni suurune alampalga tõus suurendama alampalga saajate reaalsissetulekut järgmisest aastast ligi 10% võrra,”
ütles Kriis. “10% tõus tagab ka ametiühingute ja tööandjate eelmise aasta kokkuleppe täitmise, mille kohaselt tuleb alampalga tõusuga kompenseerida elukalliduse tõus ning tagada kõigile töötajatele osasaamine majanduskasvust,” lisas Kriis.

Tööandjate Keskliidu poolt osalesid läbirääkimistel volikogu esimees Enn Veskimägi, volikogu aseesimehed Jüri Käo ja Toomas Niinemäe, volikogu liikmed Andres Haamer ja Mati Mägi ning keskliidu juhataja Tarmo Kriis

Krista Taim

Eestis on kehtivaid ametlikke maksehäireid ligikaudu 15%-il palgasaajatest, selgub maksehäireregistri esmakordselt avalikustatud statistikast.
Ametlik maksehäire on laenusaaja poolt rahalise kohustuse täitmata jätmine rohkem kui 45 päeva ning mille summa koos intresside ja viivistega on suurem kui 500 krooni.

Ülaltoodud protsent oleks kindlasti suurem kui Eesti krediiditurgu ei oleks juba enam kui kolm aastat aidanud korrastada Euroopa standardite järgi loodud isikute krediidiajalugu kirjeldav maksehäireregister.

Ühelt poolt võimaldab register paremini hinnata laenutaotlejatega seotud riske ning pakkuda hea krediidiajalooga klientidele paremaid laenutingimusi. Teisalt vähendab register laenuandjate krediidikaotusi ning kaitseb tarbijaid ülelaenamise eest.

Eelmise aastaga võrreldes on maksehäirete arv suurenenud 31%. Selline suur tõus on peamiselt põhjustatud uute krediteerijate liitumisest maksehäireregistriga. Samal ajal on lõpetatud maksehäirete arv suurenenud 59%, mis viitab Eesti inimeste paranevale maksedistsipliinile.

Eraisikute statistika seisuga 01.11.2004:

maksehäireid kokku 196 038, neist 66 769 on lõpetatud ning 129 269 lõpetamata;
maksehäireid esineb 120 913 isikul, neist 35 211 isikul on kõik maksehäired lõpetatud;
kehtivate maksehäirete kogusumma on 541 375 133 krooni;
lõpetatud maksehäirete kogusumma on 350 071 691 krooni.

Maksehäireregister on Euroopa Liidu riikide eeskujul loodud andmebaas, mis sisaldab informatsiooni nii ettevõtete kui ka eraisikute maksekommete kohta ja mille nõukogusse kuuluvad eesti suuremate eraisikute krediteerijate esindajad.

Registri info põhjal langetavad oma igapäevaseid krediidiotsuseid pangad, liisingud, sidefirmad ja teised krediteerijad. Registrit haldab Krediidiinfo AS, kes on 1993. aastal asutatud Baltimaade juhtiv krediidi- ja taustinformatsiooni koguv ja töötlev ettevõte

Ester Bryckel
otseste maksude talituse peaspetsialisti

Reet Mets
otseste maksude talituse peaspetsialisti

Mis vahe on kompensatsioonil, erisoodustusel, lisatasul, preemial, toetusel ja hüvitisel. Kuidas näeb seadus ette nende erinevate tasuliikide maksustamise? Milline on kasulikum tööandjale ja milline töövõtjale?
Töösuhtest tulenevalt saadud lisatasu, preemiat ja toetust käsitletakse tulumaksuga maksustamisel palgatuluna (TuMS § 13). Et töötajale oleks tagatud sotsiaalsed garantiid (ravikindlustus, pension, töötuskindlustus), maksustatakse palk lisaks tulumaksule (26%) töötuskindlustusmakse (1%) ja kohustatud töövõtja puhul kohustusliku kogumispensioni maksega (2%).

Eelnimetatud maks ja maksed tuleb palga väljamaksest kinni pidada, st töötaja kättesaadav summa on nende võrra väiksem. Tööandja peab palgalt täiendavalt maksma sotsiaalmaksu (33%) ja töötuskindlustusmakset (0,5%). Kui töötajale kompenseeritakse tööandja huvides tehtud kulu ning selle kohta on tööandjale esitatud kuludokument, siis selliseid hüvitisi tulumaksuga ei maksustata (TuMS § 12 lg 3).

Eeltoodu kehtib vaid nende hüvitiste suhtes, mille maksmisele ei ole kehtestatud eraldi tingimusi ja piirmäärasid (lähetuskulude hüvitised, hüvitis isikliku sõiduauto kasutamise eest töösõitudeks jne). Hüvitiste puhul, mille kohta on kehtestatud maksmise tingimused ja maksuvabad piirmäärad, ei maksustata väljamakseid maksuvabade piirmäärade ulatuses. Kui hüvitise summa ületab maksuvaba piirmäära, siis see maksustatakse kui erisoodustus.

Asjaolul, kas tööandja maksab töötajale palka või teeb erisoodustusi, on oluline tähtsus töötaja jaoks. Palgalt kinnipeetud tulumaks ja sotsiaalsed maksed on isikustatud, st on seotud konkreetse isikuga. Tööandja maksab tehtud erisoodustustelt küll tulumaksu ja sotsiaalmaksu, kuid seda ei isikustata, st ei lähe erinevalt palgalt arvestatud maksudest arvesse konkreetse töötaja maksuna. Mida kõrgem on palk, seda suuremat isikustatud sotsiaalmaksu on sellelt makstud ning seda suurem on töötaja sotsiaalne kindlustatus (näiteks pension, haigusraha).

Palgasumma suurus võib mõjutada ka tulumaksusoodustuste arvesse võtmist. Töötaja, kes on residendist füüsiline isik, saab oma tulust teha mahaarvamisi, kui ta esitab maksu- ja tolliametile tuludeklaratsiooni. Eestis saadud maksustamisele mittekuuluvat tulu ja tööandjalt saadud erisoosoodustust füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei kajastata, siis saab mahaarvamisi teha ainult maksustatavatelt tuludelt (nt palgatulu). Mitmete mahaarvamiste ulatus sõltub isiku maksustamisele kuuluvast tulust. Töötajale on kasulikum saada tulu palga vormis, mitte erisoodustusena.