Üksikasjad

Avaldatud: 19 juuni 2006

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Äripäev

Olavi Kärsna
ettevõtluskonsultant

Mai viimasel päeval võttis Riigikogu vastu mitu tulumaksuseaduse muudatust, millest üks vähendab FIEde maksukoormust.

Asi, mida muudeti, on maksude arvutamise metoodika. Koos arvutusmetoodikaga muutus aga ka üks FIE ettevõtluse kulusid vägagi oluliselt mõjutanud asjaolu. Nimelt ei saa alates 2007. aastast iseenda eest makstud sotsiaalmaksu enam ettevõtluse kuludesse kanda. Eelmise aasta eest 1. oktoobriks juurdemakstav summa oli aga maksmise aastal päris oluline kuluartikkel.

2006. a sotsiaalmaksu kohta on seaduses öeldud nii: 2007. aasta maksustamisperioodile eelnenud maksustamisperioodi eest tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid võib füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulust maha arvata sõltumata seaduse N 34 punktis 12 sätestatust.

Seega peaks 2006. a sotsiaalmaksu pärast E-vormi kokkupanemist välja arvutama ja enne tuludeklaratsiooni esitamist vajaliku juurdemakse ka ära maksma, sest seadus lubab tulust maha arvata ainult 2006. a eest tegelikult tasutud maksu. Äripäeva lugejatele see ilmselt probleem ei ole, aga kardan, et paljudele vanematele inimestele võib see raskeks pähkliks osutuda. Tavaliselt arvutab maksud välja ju maksuamet. Seepärast, selle lehe lugejad: rääkige tuttavate FIEdega ja kui vaja, abistage neid.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 juuni 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Kas töölepingus võib kokku leppida palga maksmiseks muus vääringus kui Eesti kroon, näiteks USA dollarites või eurodes?

See on lubatud ainult juhul, kui töötatakse välisriigis. Eestis töötamise korral tuleb palka maksta ainult Eesti kroonides. Nõue tuleneb rahaseadusest, mille järgi ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon ja mis selgelt ütleb, et Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid. Kui meie riigis kehtestatakse euro, siis muudetakse vastavalt ka rahaseadust ja loomulikult tuleb siis ka palka eurodes maksta.

•• Töölepinguga on ette nähtud 40-tunnine töönädal, samas käib tasustamine tükitöö alusel. Ületundidel tehtud töö eest lisatasu ei maksta. Kas see tähendab seda, et võin siis ka “alatunde” teha?

Kui tükipalgaline töötaja teeb ületunnitööd, tuleb tallegi vastavat lisatasu maksta, sest töö-ajanorm on ju temalgi. Ületunnitöö on üldjuhul võimalik poolte kokkuleppel, s.t tööandja on nõus töötaja sooviga teha tööd üle tööajanormi ja vastupidi – kui tööandja taotleb, et töötaja kauem töötaks, peab selleks olema töötaja nõusolek.
Kui töötaja jääb ilma tööandja nõusolekuta ja vahel koguni tema tahte vastaselt kauemaks tööle, et rohkem toodangut anda ja sellega oma palka suurendada, siis ei ole see ületunnitöö ja selle eest lisatasu nõuda ei saa.
See, kui palju päevas, nädalas, kuus jne tööd tuleb teha, on määratud tööajanormiga. Kui töölepingus on kokkulepe täis-tööajaga töötamiseks, siis on töötaja kohustatud kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas või sama normi alusel määratud aja töötama ja tööandja on kohustatud teda selleks ajaks tööga kindlustama.
Mingeid “alatunde” töötaja ühepoolselt teha ei saa. Tööandjal, kes tööajanormi ulatuses töötajat tööga ei kindlusta, tuleb teha juurdemakse, see tähendab, et palka peab maksma kogu töölepingus kokkulepitud tööajanormi järgsete päevade või tundide eest.

•• Töötan asutuses poole kohaga. Tööaeg on 8.15-12.15. Kas riigipühaeelne lühendatud tööaeg laieneb ka minule ja millises ulatuses?

Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. Kui töötaja töötab osalise tööajaga, lüheneb sama aja võrra ka tema tööpäev, 4-tunnise tööpäeva puhul jääb see siis 1-tunniseks.
Pidanuks seadusandja silmas ainult 8-tunnise üldise riikliku normi järgse tööpäeva lühendamist, tulnuks see nii ka seadusesse kirjutada. Kehtiva sätte sõnastuse järgi tuleb lühendada töö-päeva, kestku see 8 või 4 tundi.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 juuni 2006

• Äripäev
• TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS

Thea Rohtla
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaine

Karistusdokument tuleb tööandjal koostada igasuguse distsiplinaarkaristuse määramisel, sh rangeima karistuse - süütegude tõttu töölepingu lõpetamise - puhuks.

Karistusdokumendi eesmärk on töötaja teavitamine põhjustest, mis tingisid nii tema karistamise kui ka määratud karistuse valiku.

Seadus sätestab karistusdokumendile esitatud miinimumnõuded, st andmed, millised peavad olema dokumendis kirjas: karistatava töötaja nimi, süüteo toimepanemise aeg, süüteo kirjeldus, karistamisel arvesse võetud muud asjaolud ja määratud karistus ning selle koostaja allkiri ning kuupäev.

Ei piisa, kui dokumenti märkida: "Töökohustuse rikkumise tõttu lõpetan töösuhte töötajaga S ... kuupäeval."

Kahjuks peavad paljud tööandjad karistusdokumendi koostamist liigseks paberimäärimiseks ja väidavad töövaidluskomisjoni istungil, et töötajale tehti karistamise põhjus suuliselt selgeks. Paraku on karistus ebaseaduslik ka siis, kui süütegu on küll tõendatud, kuid rikutud on karistuse määramise korda, karistus on liiga range või määrati karistus, mida seadus ette ei näegi. Töölepingu lõpetamine distsiplinaarkaristusena on ebaseaduslik nii siis, kui puudub alus ehk süütegu, kui ka siis, kui on oluliselt rikutud karistuse määramise protseduurireegleid - sealhulgas pole järgitud karistusdokumendi koostamise nõudeid. Näiteks tunnistas töövaidluskomisjon ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamise müüjaga, kes oli tööandja tagant varastanud, kuid kellele karistuse määramist polnud tööandja mingitki moodi vormistanud.

Töötajale tuleb karistusdokument teatavaks teha, st tutvustada. Mingit jõudu pole dokumendil, mida tööandja küll koostab, kuid omale sahtlisse pistab. Karistus loetakse määratuks päevast, kui töötaja annab sellele allkirja tutvumise kohta. Kui karistus määratakse põhjuseta töölt puudumise ehk tööluusi eest, siis sellisele töötajale ei saa muidugi ka dokumenti tutvustada; küll tuleb teda siis oma otsusest teavitada kas või tähitud kirja saatmise teel.

Sageli töötaja ei nõustu käskkirjale allkirja andmast, väites, et see ei vasta tegelikkusele. Paluge siis töötajal dokumendile kirjutadagi, et ta pole sellega nõus - tööandja jaoks on oluline, et töötaja fikseeriks karistusdokumendil sellega tutvumise.

Kui ta aga keeldub igasuguse märke kirjutamisest, tuleb tööandjal kutsuda kaks tunnistajat, kelle juuresolekul karistusdokumenti töötajale tutvustatakse. Siis tõendavad tunnistajate allkirjad käskkirja tutvustamist.

Karistusdokument tuleb koostada igasuguse distsiplinaarkaristuse määramisel

karistusdokumendis nõutavad andmed
- karistatava töötaja nimi
- süüteo toimepanemise aeg
- süüteo kirjeldus
- karistamisel arvesse võetud muud asjaolud
- määratud karistus
- dokumendi koostaja allkiri
- kuupäev

Karistuse määramisel järgi protseduurireegleid

distsiplinaarkaristuse määramise protseduur
- koosta nõuetekohane karistusdokument
- tutvusta seda töötajale
- võta KINDLASTI töötajalt dokumendile allkiri
- juhul kui töötaja keeldub allkirjast, tutvustada talle dokumenti kahe tunnistaja juuresolekul, kes tõendavad töötaja teavitamist oma allkirjadega

Allikas: Thea Rohtla, Äripäev

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2006

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Kadri Klettenberg-Paas
haigekassa kommunikatsioonispetsialist

Ravikindlustuse saamiseks on oluline, milline leping hooajatöötajaga sõlmitakse, sest alla kolmekuulise töövõtulepinguga töötajale ravikindlustus ei laiene.

Tööandja peab inimesed haigekassas arvele võtma, kui nendega on sõlmitud tööleping pikema kui ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks.

Õigus kindlustusele on üle kolmekuuse või tähtajatu võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavatel inimestel, kes pole füüsilisest isikust ettevõtjad ning kelle eest on teine lepingupool kohustatud maksma sotsiaalmaksu vähemalt 1400 krooni pealt (st sotsiaalmaksu peaks maksma vähemalt 462 krooni).

Tööandjal on kohustus võtta töötaja arvele seitsme kalendripäeva jooksul pärast töötaja tööle või teenistusse asumist. Kui seda ei tehta ning seetõttu saab töötaja kahju, siis peab tööandja hüvitama töötajale tekkinud kahju.

Sama oluline on ka töötaja kindlustuse õigeaegne lõpetamine, sest unustamise korral võib haigekassal tekkida nõudeõigus tööandja vastu. Sotsiaalmaksu maksmine või mittemaksmine töötasudelt ei anna automaatselt kindlustust.

Kui tööandja jäi suvel oma palgalise abilise tööga rahule ning otsustab tema tähtajalist töölepingut pikendada või muuta see tähtajatuks, siis peab sellest haigekassast teavitama. Ka alaealisi peab haigekassas arvele võtma, kui neil on selleks õigus. Kuigi neil on alla 19aastase inimesena tõenäoliselt ravikindlustus olemas, siis võttes nad arvele kindlustatuna, on neil õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitisi.

Aeg määrab kindlustatuse

näited
- Jaanika ja Peeter võeti tähtajalise töölepinguga tööle. Esimene 1. juunist 30. augustini ja teine 1.- 27. juunini. Esimesel juhul peab tööandja võtma Jaanika arvele haigekassas, teisel ta seda teha ei tohi.
- Karl on neljakuuse töövõtulepinguga andmesisestaja. Kuna ta töötasu sõltub sisestatud andmete hulgast, siis pole teisel poolel kohustust maksta talle igal kuul vähemalt 1400 krooni. Seega puudub alus teda haigekassas arvele võtta.
- Piret võeti kaheks kuuks töövõtulepinguga tööle. Hoolimata talle makstava tasu suurusest, ei tohi tööandja teda haigekassas arvele võtta, sest ta lepingu kestus pole piisavalt pikk - vaja oleks kolme kuud.
Allikas: haigekassa