Artiklid
- Üksikasjad
Agnes Kuus, reporter
Kärt Anvelt, vanemtoimetaja
Kuna haiguslehtedele kulub sel aastal juba ligi miljard krooni, siis tahab sotsiaalministeerium, et kolmandiku sellest maksaks kinni tööandja, kes saab ühtlasi seadusliku õiguse kontrollida, kas töötaja ikka on haige.
Haigekassa andmetel kasvab töövõimetushüvitiste, mille suurim osa on haigusleht, kulu igal aastal keskmiselt 10 protsenti, mis teeb üle saja miljoni krooni.
Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul on see tõsine probleem, et töövõimetushüvitisteks kuluv summa kasvab jõudsalt iga aastaga ning neelab suure osa ravirahast.
Laasik märkis, et summa suurenemise taga on ühest küljest üldine palgatõus, kuid teisalt on töötajad aasta-aastalt üha kauem haiguslehel. Kui mõni aasta tagasi oli keskmine järjest haiguslehel oldud päevade arv kümme, siis nüüd on see keskmiselt 12 päeva.
Võrreldes 2001. aastaga, mil inimesed olid töövõimetuslehel 6,3 miljonit päeva, kasvas haiguspäevade arv 2004. aastaks 7,3 miljonini. Mullused haiguspäevad on haigekassal veel arvutamata.
Olümpia ajaks haigeks
«Kasvu põhjuseks on see, et eakamad inimesed töötavad rohkem ja on ka kauem haiguslehel,» rääkis Laasik. Omaette probleem on haiguslehtede ärakasutamine lisapuhkepäevadeks. «Näeme, et teatud perioodil või nädalapäevadel, näiteks olümpiamängude või kartulivõtu ajal on haiguslehti rohkem võetud,» osutas Laasik.
Paraku on sellist ärakasutamist tema sõnul raske tõestada, sest haigekassa saab kontrollida vaid seda, kas haigusleht on õigesti vormistatud.
«Olen näinud oma praktikas sedagi, et äsja valudes olnud ja haiguslehe saanud inimene läheb kabinetist välja ning astub mööda koridori lauluga. Valu võib simuleerida, kuid arstil on seda väga raske tõestada,» ütles Laasik.
Postimehega rääkinud perearstide jutust jäi kõlama, et kuna nii arst kui ka patsient on mõlemad maksumaksjad, siis ei peaks kumbki pool olema huvitatud haige olemisest.
Haigushüvitistega seonduva saaks ühe anonüümsust palunud arsti sõnul lahendada nii, et arstiabi peaks osaliselt olema tasuline.
«See ei tähenda visiiditasu, vaid omaosaluse suurendamist, samal ajal kui vähendatakse sotsiaalmaksu,» rääkis ta. «See, kui suur see summa oleks, sõltub poliitilisest kokkuleppest. Ehk tekitaks just väljaantav raha motivatsiooni olla terve ja mitte lasta oma tervist käest see tähendab tervislikke eluviise, liikumist, toiduvalikut jne.»
Tallinna Pirita perearsti Kaja Arbeiteri sõnul kohtab kahesuguseid patsiente. Ühed ei saa aru, et ägeda haigestumise puhul tuleks koju jääda ja mitte haigust edasi kanda.
«Kuid üksikud patsiendid on sellised, kes leiavad haiguslehele jäädes üha uusi ja uusi probleeme, et mitte haiguslehte lõpetada,» tõdes Arbeiter. «Perearst lähtub oma töös siiski usaldusest ja kogenud perearst tunneb juba oma patsiente ning teab, kas usaldada või mitte. Kui selgub, et patsient on kordki oma arsti usaldust kuritarvitanud, siis ei saa ta enam loota arsti heatahtlikkusele.»
Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul kipuvad inimesed «väga haigeks» jääma ka siis, kui saavad koondamisteate. Kuna haiguslehele pole diagnoosi märgitud, siis ei saa tööandjad ka öelda, millised on sellistel puhkudel valdavad diagnoosid. «Aga nagu arvata võib, siis stress või seljavalud, mida ei saa ka arst tõestada,» rääkis ta.
Haigena tööle
Abiminister Laasiku sõnul on suure osa haiguslehtede taga enamlevinud põhjustena külmetushaigused või ülekoormusest tingitud õla- ja seljavalu. «Viimane häda esineb tihti inimestel, kes töötavad liinil ja teevad päevast päeva ühte ja sama liigutust. Tööandja võimuses on muuta töökorraldust nii, et inimesel ei tekiks kroonilisi haigusi,» rääkis ta.
Seepärast tahab sotsiaalministeerium panna tööandjatele kohustuse maksta osade haiguspäevade eest.
Laasiku sõnul pooldab ministeerium varianti, kus tööandja maksaks kinni teise kuni kaheksanda haiguspäeva. «See motiveerib looma ka paremaid töötingimusi, et inimesed püsiksid tervemad,» leidis Laasik.
Ta nentis, et sellega peab kaasnema ka õigus töötajat kontrollida. «Seda, kas inimene tuli hommikul tööle või mitte, saab tööandja samal hommikul teada. Tahame anda neile õiguse minna perearsti juurde kontrollima, kas nende töötaja on arsti juures käinud või vähemalt teavitanud oma haigusest,» rääkis Laasik.
Kuidas piirata haiguslehtede kulu?
Tarmo Kriis,
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
Tegemist on keerulise küsimusega, sest inimesed ise ei taha haigushüvitiste osas ju omavastutust võtta. Olenemata kisast madalate garantiide teemal on Eestis selge haigushüvitiste süsteem ja inimesed saavad haiguse ajal keskeltläbi 80 protsenti palgast. Vaevalt et keegi poliitikutest tahab seda teemat üles võtta, aga seda protsenti võiks alandada.
Teine lahendus oleks esimesed haiguspäevad, kus haiguslehtede võtmise sagedus on kõige suurem, patsiendi omavastutusele jätta. Kui inimene peab ise maksma hakkama, siis tekib tal ka motivatsioon terve olla. Aga siin tekib kindlasti rida küsimusi, näiteks mis saab neist, kellel on väiksemad sissetulekud.
Töövõimetuslehed ei peaks küll haigekassa eelarvest tulema. Selle raha eest saaks ju hoopis rohkem haigeid ravida. Nii olekski kolmas variant viia haigushüvitised töötuskindlustuse alla. Kui töötuskindlustuse hüvitis on keskmiselt 40-50 protsenti ja keegi väga ei virise, siis haigushüvitiste puhul ollakse ikka rahulolematud.
- Üksikasjad
Agne Narusk
Töötajad, kel lapsi pole või on need juba suured, tunnevad end ebavõrdselt kohelduna.
Minu abikaasa on suurettevõttes tööline. Kohe töölevõtmisel öeldi, et ta ei saa kunagi suvel puhkust, sest tal pole lapsi, seisis toimetusse saabunud kirjas. Selle autor, 40-ndates naine, pidas algul öeldut tööandja pilaks, sest polnud midagi kuulnud seadusest, mis sunniks lasteta inimest alati sügisel-talvel puhkama. Abikaasa töötab seal juba kolmandat aastat ja igal aastal puhkab novembris, jätkus e-kiri. Sügisel antakse puhkust kaks nädalat, ülejäänud kaks nädalat tuleb tingimata ära puhata enne kevadet. Kurvaks teeb mind see, et meie pere lapsi ei saa. Kas selline seadus on tõepoolest olemas, mis keelab lastetul inimesel suvel puhata?
Iga aasta jaanuaris, puhkusegraafikute koostamise aegu, on tööandjad silmitsi probleemiga, kuidas jagada puhkused nii, et töötajad oleksid rahul ning töö ei kannataks. Ning rahulolematud pole mitte ainult lasteta töötajad. Tõrjutuna tunnevad end needki, kel lapsed juba suured.
Diskrimineerimine?
Ühe Kesk-Eesti kirjastuse töötaja Heli kurtis, et pärast seda, kui ta lapsed jõudsid vanemasse kooliikka, pole ta meelepärast puhkuseaega valida saanud. Ikka leidub mõni väikeste lastega kolleeg, kes peab puhkuse saama just suvekuudel. Koos lapsevanemale mõeldud lisapuhke-päevadega on väikeste laste emmedel võimalik tööst eemal olla kauem kui 28 päeva. Ja seda soovivad nad Heli sõnul teha tavaliselt just kõige magusamal ajal ehk juunis-juulis. Seni on naine pidanud leppima sellise puhkuseajaga, mida keegi teine pole tahtnud.
Kõik Heli puhkused on olnud jagatud mitme jupina kevade ja sügise vahel ning ta pidas seda ülekohtuseks. See, et minu lapsed on suured, ei tähenda, et peaksin terve suve töötama ja puhkama siis, kui teistele aeg ei sobi. See on mulle kui lapsed üles kasvatanud emale karistuseks, ütles Heli.
Tegelikult ei puuduta loo aluseks olev kiri sugugi diskrimineerimist kui niisugust, vaid konkreetse tööandja käitumist ning puhkuste ja töö planeerimist konkreetse tööandja juures, kommenteeris teemat Tartu ülikooli töö- ja sotsiaalõiguse dotsent Gaabriel Tavits.
Puhkuseseaduse kohaselt antakse töötajale puhkust puhkusegraafiku alusel, mille koostamisel arvestab tööandja võimaluse korral ka töötajate soovidega, selgitas Tavits. Samas on puhkuseseaduses ette nähtud teatud juhud, millal tööandja peab töötajate soovidega ilmtingimata arvestama. Nende töötajate hulka kuulub teiste kõrval ka vanem, kes kasvatab kuni 7-aastast last, ning vanem, kes kasvatab 710-aastast last, juhul kui ta soovib puhkust saada lapse koolivahe-ajal, selgitas õigusteadlane. Nimetatud võimalusi ei saa lugeda diskrimineerivaks. Sest üldjuhul ei ole soodustused, mis suunatud sellele, et tagada paremad võimalused laste eest hoolitsemiseks, diskrimineeriva iseloomuga.
Ometi ei saa Tavitsi hinnangul pidada tööandja käitumist siin päris korrektseks, ehkki midagi seadusevastast pole ette heita. Ei saa väita, et kui töötajal lapsi ei ole, siis ei saa ta mitte kunagi suvel puhata, ütles Tavits. Tegelikult on see töö organiseerimise probleem.
Ta soovitas küsida tööandjalt näha puhkusegraafikut ning paluda selgitust, miks ei ole võimalik suvel puhata. Kui kõik viitab sellele, et perekondlike kohustustega töötajaid on lihtsalt nii palju, et teistel ei ole võimalik suvel puhata, pole tööandja käitumises midagi ebaseaduslikku, selgitas Tavits.
Puhkus sobival ajal
Eelisõigus
lapsevanematel
Töötaja soovitud ajal on töö-andja kohustatud andma puhkust:
1) naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
4) vanemale, kes kasvatab 710-aastast last lapse koolivaheajal;
5) alaealisele;
6) tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale.
Allikas: puhkuseseaduse §16
- Üksikasjad
Alates 01.01.2006 hakkasid kehtima uued tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrad.
Uusi maksumäärasid rakendatakse 2006.a jaanuaris tehtud maksustamisele kuuluvatele väljamaksetele ja kuludele ning esimest korda esitatakse uute maksumääradega jaanuarikuu deklaratsioon vorm TSD 10.veebruariks 2006.a.
Kuna 2006.a esimesel poolel on oodata veel tulumaksuseaduse muudatusi, mille tulemusel on vajalik vastavalt muuta vormi TSD, siis praegu uusi deklaratsiooni blankette ei trükita ning uute muudatusteni palume maksumaksjatel kasutada paberkandjal deklaratsiooni esitamisel vanu blankette, kus on 2005.a kehtinud maksumäärad.
Palume aga jaanuarikuu deklaratsioonide täitmisel rakendada uusi maksumäärasid.
Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel oleval vormil TSD tehakse vastavad muudatused maksumäärades (soovijad võivad need välja printida ja kasutada deklareerimisel), samuti muutuvad maksumäärad e-maksuametis ning elektroonilise TSD esitamise võimalus tuleb hiljemalt 3. veebruarist.
- Üksikasjad
Anne Oja
Töötuskindlustusmakse arvel raha saavate töötute arv tõuseb tänavu mulluselt 20 protsendilt 24 protsendile uute registreeritud töötute koguarvust, sest valitsus kavandab töötushüvitise saajate ringi laiendada.
"Praegune 20 protsenti on selgelt liiga vähe," ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga eile. "Oleme teinud ettepaneku muuta töötuskindlustuse seaduse tingimusi," lisas ta.
Sotsiaalminister Jaak Aab kommenteeris: "Et nii väike osa kvalifitseerub hüvitise saajaks, see on Eestis probleem." Ametühingute eestvõttel arutas ministeerium hüvitiste suurendamist, kuid leiti, et see pärsiks töötute ettevõtlikkust uue koha otsimisel.
Minister lubas, et varsti juba aasta aega ette valmistatud ning töötushüvitise saajate ringi laiendav seaduseelnõu läheb kohe kooskõlastusringile. Praeguse kava kohaselt võetakse seadus vastu enne Riigikogu suvepuhkust.
"Vaja on, et muutuks hüvitise maksmise kord kollektiivsete koondamiste puhul," rääkis Aab. "Pole loogiline, et suurettevõtted saavad koondamistoetust ja väikeettevõtted ei saa. Praegu sunnitakse kuni viie töötajaga ettevõtteid koondamise asemel pankrotti minema või pankrotti tegema."
Võrreldes varasemaga laienes uuest aastast töötushüvitis neile alla 26aastastele töö kaotanud noortele, kes täiskoormusega kõrgkoolis õpivad. Enne ei saanud õppureid töötuna arvele võtta.
Levinuimaks põhjuseks töötushüvitusest ilmajäämisel on seni, et end tööotsijaiks registreerinud lahkusid eelmiselt töökohalt vabatahtlikult või poolte kokkuleppel.
Töötukassa juhi Meelis PaaUveli sõnul eelistab töötukassa jätkata oma ettepanekutes ning investeeringutes konservatiivset joont. Muudatusena tõi ta eile välja, et vahetult lõppenud nõukogu koosolekul kaaluti investeeringute haldamise sisseostmist.
Mullu maksis ligi 1,8UmilUjardilise sihtfondide kogumahu saavutanud töötukassa hüvitistena välja 150 miljonit krooni. Hüvitist sai 13 367 inimest. Suurim väljamakse ühele inimesele oli ligikaudu 52 000 krooni.
Tänavu plaanib töötukassa sihtfondide kogumahu kasvatada ligi 2,2 miljardi kroonini. Varade investeerimisel loodab kassa 2,5protsendilise tootluse puhul teenida 50,3 miljonit krooni tulu. Mullu ulatus tootlus vaid 1,68 protsendini. Investeeringutelt teeniti ligi 28 miljonit krooni.
Töötuskindlustusmakse määr on praegu töötajaile 0,6 protsenti ja tööandjaile 0,3 protsenti töötasult. Seni maksid töötajad kassasse ühe protsendi oma palgast, millele lisandus 0,5 protsenti tööandja taskust.
- Üksikasjad
Rahandusministri määrusega kehtestati alates 01.jaanuarist 2006 a laenuintresside alammääraks 3%, mida rakendatakse erisoodustuse mõistes (tulumaksuseadus § 48 lg 4 p 6) töötajale laenu andmisel.
2005.a oli vastav alammäär 3,5%.
Lehekülg 1560 / 1635
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee