Artiklid

Merike Lees

Vanemahüvitist saavad emad või isad, kellele makstakse tööandja majandustulemuste põhjal aastaboonust, kaotavad raha täielikult, kui boonus ületab 11 000 krooni.

Kui preemia on üle 11 000 krooni, siis jääb hüvitise määraks 0, ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna nõuniku asendaja Katre Pall. Kui ettevõte maksab oma töötajale preemiat, siis riik vähendab oma hüvitist ja saaja jaoks sissetulek kas ei suurene või suureneb vähem.

Preemia suurendab nn emapalka saava naise sissetulekut, kui selle suurus jääb 2200 ja 11 000 krooni vahele. Paraku ei lisandu preemia emapalgale, sest preemia tõttu vähendab riik töötajale makstavat hüvitist preemiakuul, mis vähendab preemia efekti või nullib selle täielikult.

Kuna tegemist on eelmisel aastal tehtud töö eest saadud tasuga, võiks selle arvesse võtta emapalga suuruse määramisel ja vanemahüvitis ümber arvestada. Seda aga riik ei tee, mistõttu vanemahüvitist saav lapsevanem kaotab sisuliselt preemia täielikult või suures osas.

“Me ei saa öelda, et nad preemia kaotavad – nad on ehk saanud ka eelmisel aastal preemiat ja see on võetud arvesse nende vanemahüvitise suuruse arvestamisel,” ütles Pall.

EMT maksab oma töötajatele samuti aasta majandustulemuste alusel boonust vastavalt sellele, kui kaua töötaja neil on töötanud. Ettevõtte personalijuhi Milvi Tepi sõnul ei ole neil veel preemia kättesaamise probleemi kerkinud, kuna preemiad maksti välja märtsi viimasel nädalal.

Tepi sõnutsi on tegu noorte naistega, kes on ettevõttes veel vähe töötanud ja kelle preemiasumma jääb alla 10 000 krooni, mistõttu nad ei kaota kogu summat, vaid siiski mõnevõrra võidavad.

Kuna preemiasummat ei pea kinni pidama töökoht, vaid töötaja peab sellest teatama sotsiaalkindlustusametile, kes peab hüvitise kinni, siis ei välistanud Tepp ka töötajate teadmatust selles küsimuses.

Tiiu Heinla sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonnast ütles, et juhul kui inimene ei teata oma preemiasummast õigel ajal sotsiaalkindlustusametisse, saavad nad sellest teada maksuameti kaudu, kes edastab neile sotsiaalmaksu andmed. Vanemahüvitise saajale mitteteatamise eest karistust ei määrata, tema hüvitiselt tehakse mahaarvestus hiljem. Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem saada ka töötasu. Kui see jääb alla 2200 krooni kuus, siis vanemahüvitis ei muutu. Üle 2200kroonise kuutöötasu puhul vähendatakse hüvitist.

Vanemahüvitist ei maksta, kui tulu ületab 11 000 krooni kuus. Töötamise korral peab hüvitise saaja teavitama tulu saamisest pensioniametit igal kuul, mil tulu teeniti. FIEdel vanemahüvitise suurus ei muutu.

Hüvitis väheneb sõltuvalt preemiasummast

vanemahüvitise arvutamise valem preemia või töötasu korral

uus hüvitis = (hüvitis + tulu) / 1,2 – tulu

Näiteks:
- hüvitis 6000 krooni
- sotsiaalmaksuga maksustatav kalendrikuu tulu 3000 krooni
- kuu hüvitis: (6000 + 3000) / 1,2 – 3000 = 4500 krooni

Vanemahüvitist vähendatakse 1500 krooni võrra, vanem saab kätte 7500 krooni 9000 krooni asemel, mis ta oleks saanud töötasu või preemia ja hüvitise summeerimisel.

Kristel Rõss, reporter

Kuigi praegune töölepinguseadus on kehtinud oluliste muudatusteta üle kümne aasta, kohtab tööinspektor nii mõnigi kord seadusetähe tundmise ja järgimisega jänni jäänud töötajaid ja tööandjaid.

Mida pidada silmas, kui soovite vahetada töökohta? Tuleb esitada kirjalik taotlus ja info selle kohta, mis kuupäevast ei soovi te senisel kohal jätkata.

Varem võis töötaja kuu aja vältel oma avalduse iga kell tagasi võtta. Nüüd on see võimalik ainult tööandja nõusolekul, selgitab Tartumaa tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel. Seepärast tuleks lahkumisotsus põhjalikult läbi kaaluda, manitseb ta.

Lahkumisavaldus ei saa olla tingimuslik: kui palka ei suurendata, olen sunnitud lahkuma. Ka ei saa lahkumisavaldust käsitleda kui ettepanekut palgaläbirääkimisteks.

Töötaja peab jätkama endises kohas veel kuu, kui tööandja seda nõuab. Kui töötaja lahkub tööandja nõusolekuta varem, on tööandjal õigus nõuda varem lahkutud tööpäevade eest rahalist hüvitust.

«On olnud juhtumeid, kus päevapealt töökohta vahetanud müüjad pidid maksma endisele tööandjale kompensatsiooni,» toob tööinspektor näite.

Emade-isade õigused

Üsna sageli tuleb ette, et oma õigustest ei ole teadlikud väikeste laste emad-isad ja lapseootel naised. Ikka ja jälle näeb inspektor, et ei tööandja ega töötaja pole kursis seadusemuudatusega, mis kaitseb ühtviisi nii alla 3-aastase lapse ema kui ka isa.

Niisiis – ka alla 3-aastase lapse ema ja isaga võib lõpetada töölepingu vaid ettevõtte pankroti või likvideerimise korral, katseaja ebarahuldavate tulemuste või töötaja distsipliinirikkumise, usalduse kaotuse või vääritu teo puhul. Aga ka sellistel juhtudel on vajalik tööinspektori nõusolek.

Kui tööleping lõpetatakse töötaja algatusel, poolte kokkuleppel või lepingu tähtaja möödumise tõttu, ei takista töötaja rasedus, haigus, puhkus või alla 3-aastase lapse kasvatamine töösuhte lõpetamist.

Ka lapseootel töötajate kohtlemine ei käi alati seadusetähe järgi, nendib Pavel. «Samal ajal kui avaliku elu tegelased rõhutavad järglaste soetamise ja nende eest hoolitsemise tähtsust, ei ole paljude tööandjate suhtumine kaugeltki soosiv,» väidab ta.

Kui naistöötaja teatab oma rasedusest, saab ta pahatihti õnnitluste asemel hoopis pahameele osaliseks, tõdeb inspektor. Põhjus on lihtne – rasedal töötajal on õigus nõuda erikohtlemist.

Tööandja peab lapseootel töötaja tervise kaitsmiseks tema töötingimusi ajutiselt kergendama või viima ta üle lihtsamale tööle.

Rasedat ei tohi sundida tööle puhkepäevadel või öisel ajal, saata töölähetusse või nõuda temalt ületunde. Lapseootel naisel peab olema võimalus puhata ning käia tervisekontrollis, loetleb tööinspektor. See kõik võib põhjustada ettevõtjale ebamugavusi.

Kui kõiki neid nõudmisi pole võimalik täita, peab tööandja pöörduma kohaliku tööinspektori poole – alles siis võib raseda ajutiselt tööst vabastada ning ema saab jääda koju haiguslehele, selgitab Pavel.

Tööandja suhtumine

Tööinspektori-juristi juurest abi ja nõu otsinuist on kolmandik tööandjad ja kaks kolmandikku töötajad. Kui töötaja ja tööandja ei jõua kokkuleppele, võib otsida abi töövaidluskomisjonist. Erinevalt kohtust saab siit lahenduse kiiresti, umbes kuu-pooleteisega, ütleb Pavel.

Siiski leiab ta, et töötaja on töösuhetes peaaegu alati nõrgem pool. Pavel võib tuua näiteid tööandjatest, kes ei hooli oma töötajatest: nad nõuavad ületundide tegemist ja jätavad maksmata lisatasud. Töötaja ei julge enda eest seista, sest kardab kohast ilma jääda.

«Kõik algab ju suhtumisest, on selliseidki näiteid, kus tööandja kohtleb alluvaid põlgusega, näiteks alustab päeva sõimuga,» tõdeb Pavel.

Omaette probleem on n-ö musta tööjõu kasutamine ja ümbrikupalkade maksmine – seegi seab kaitsetusse seisu eelkõige just töötaja.

Sageli jäävad ettevõtjad musta asjaajamisega vahele mõne tööõnnetuse tõttu. Kui töötajaga on juhtunud õnnetus, saab tööinspektsioon haiglast kohe vastava teate. Mõni tööandja on üritanud juhtunut varjata ja teatanud: «Aga meil ei töötagi sellenimelist.»

Paveli sõnul lokkab musta tööjõu kasutamine enim ehitustel, väikekaubanduses ja toitlusasutustes – kohtades, kus arveldatakse sularahaga. Enamikul suurtest tööandjatest on paberlik asjaajamine siiski korrektne, möönab ta.

Hüvitis töötukassast

Koondamise puhul on töötajad oma õigustega päris hästi kursis, koondamistasude suurusest on palju räägitud, arusaamatuks jääb aga töötukassa funktsioon, nendib Pavel.

Kui töötaja lahkub omal soovil, poolte kokkuleppel või on vallandatud, ei saa ta töötukassast hüvitust.

Töötukassa kompensatsiooni on õigus saada töötuks jäänuil, kes võtavad ennast tööhõiveametis arvele ning on tasunud töötuskindlustusmakseid 12 kuud.

Töösuhte lõpetamine

Alla 3-aastast last kasvatava isiku või rasedaga on keelatud lõpetada töölepingut

• koondamise tõttu,

• mittevastavuse tõttu töökohale,

• pikaajalise töövõimetuse tõttu,

• töötaja vanuse tõttu.

Alla 3-aastase lapse vanema või lapseootel töötajaga võib lepingu lõpetada

• ettevõtte likvideerimise või pankroti tõttu,

• katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu,

• distsipliinirikkumise, usalduse kaotuse või vääritu teo tõttu.

V I L L Y P A I M E T S

Ehkki toidukaup ja teenused maksavad Tallinnas tihti rohkem kui Riias või Vilniuses, korvavad hinnavahe meie kõrgem keskmine palk ja pension.

Äripäev võrdles koostöös Läti majanduslehega Dienas Bizness hindu nelja pealinna suures hüpermarketis märtsis-aprillis.

“Võrdlusest ilmneb, et keskmist palka saav Vilniuse elanik on kõige väiksema ostujõuga ja Helsingi elanik (ettearvatult) suurima ostujõuga,” ütles Sampo Panga analüütik Anne Karik-Uustalu. “Tallinna elanik on Balti riikide võrdluses enamiku kaupade võrdluses suurima ostujõuga.”

Laenude osas on Balti riikide elanike laenuteenindamise koormus tunduvalt kõrgem Helsingi elanike omast, arvestades nii intresse kui ka palga ja kinnisvara hinna suhet.

“Mis puutub kolme Balti riiki, siis vaatamata kohati ka üsna arvestavatele erinevustele üksikute kaupade hinnatasemes oleme kokkuvõttes kaupade ja teenuste hinnavõrdluses üsna ühel tasemel,” lausus Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp. “Väikesed hinnaerinevused on tingitud nii erinevast maksupoliitikast kui ka konkurentsisituatsioonist konkreetses ärisektoris.”

“Kuna Eesti keskmine palk on kõrgem kui Lätis ja Leedus ning Tallinna külastab rohkem rikkaid, keskmist hinnataset kergitavaid välisturiste kui Riiat ja Vilniust, tundub olukord, kus hinnad kolme riigi pealinnas on üsna sarnased, tallinlase jaoks soodne,” ütles Puusepp.

“Võrdluses Helsingiga on erinevused märgatavalt suuremad ja hinnad põhjanaabrite juures valdavalt kõrgemad,” ütles Raul Puusepp. “Siiski on mitmete kaupade hinnaerinevused kahanenud olematuks.”

Kristel Kossar, toimetaja

Tööandja pankroti tõttu töötajad siiski palgata ei jää - kolmekordse kuupalga suurune maksejõuetushüvitis aitab rahalistest raskustest üle.


Pankrotistunud uudiseagentuuri ETA endist töötajat Malle Jürvest ja tema kolleege tabas teade ettevõtte pankrotist ootamatult 2003. aasta alguses. «Firma juht lasi meil uue aasta vastu võtta teadmises, et häda pole midagi,» rääkis Jürves. «Ometi on just uusaasta selline aeg, kus kulutused suured ning inimesed ootavad palka.»

Kuigi veel nädala eest oli olnud juttu uutest omanikest, kes uppuva meedialaeva päästma pidid, saabus möödunud aasta jaanuari lõpus sõnum firma maksejõuetusest. Malle Jürvesel jäi saamata detsembri ja jaanuari palk, kuid tema sõnul oli ka kolleege, kes juba hulk aega enne seda vähem palka said. «See oli väga raske aeg,» meenutab Jürves. «Inimesed laenasid raha, et kuidagi läbi ajada.»

Jurist aitas

Kolleegidega arutati, mida ette võtta - ajakirjanike liidu liikmena sai Jürves kaaskannatajatele pakkuda TALO juristi abi, kes õpetas pankrotistunud firma töötajaid enda eest seisma. Töötajate töösuhe lõpetati tööandja maksejõuetuse tõttu, mingid muud lepingu lõpetamise variandid kõne alla ei tulnud.

Niipea kui vajalikud formaalsused täidetud, said töötajad võrdlemisi ruttu hüvitise kätte - kolmekordse keskmise oma kuupalgast, maksud maha arvestatud. «Inimestel oli vähemasti kindlus, et mingit raha nad saavad,» rääkis Jürves. «Kui sul ikka midagi pole, on ka tööd otsida väga raske.»

Jürvese sõnul ei pruugi eemalt vaatajad pankrotistunud firma töötajate olukorda alati mõista. «Alles siis, kui oled ise samas olukorras olnud, suudad mõista teisi inimesi, kes on pidanud firma pankroti läbi elama,» sõnas ta.

Malle Jürvesel kulus uue töökoha saamiseks vaevalt kuu aega, pärast konkursi läbimist sai temast Tallinna Tehnikakõrgkooli avalike suhete juht. «Olen oma tööga rahul ja minuga ollakse rahul,» tunneb tegus naisterahvas heameelt.

Päästab võlgadest

Töötukassa maksis enne lihavõtteid pankrotistunud puidufirma AS Scanforesti 214 töötajale hüvitisena välja pea 3,3 miljonit krooni firma maksejõuetuse hüvitist, mis on seni suurim välja makstud hüvitis.

Scanforesti endise tõstukijuhi Vassili Kägo sõnul päästab kindlustushüvitis ta võlgadest, mis firma pankroti tõttu tekkisid. «Tuli võlgu võtta, kuna alates detsembrist pole ma firmalt mitte sentigi saanud,» rääkis mees. «Ei jõudnud aastatki seal töötada, kui kuulutati välja pankrot.»

Viimase palga Scanforestist sai tõstukijuht novembri eest, pärast püüdis end ja oma peret juhuslike tööotstega elatada. Pankrotistunud puidufirma töötingimused olid tõstukijuhi hinnangul head, kuid detsembris tuli töölistel koju jääda.

«Lubati teatada, millal taas tööle hakkame,» jutustas Kägo. «Aga siis helistati, et on pankrot ja tuleb tööraamatute järele tulla.»

Kuigi katseajaga tööl olnud Vassili Kägo sai palgaraha kuus 3000 krooni, loodab ta, et pärast võlgade tasumist jääb muist üle ning pereisa saab lapselegi midagi ilusat osta. Siiski ei tunne endine tõstukijuht firma bosside vastu vimma ega murra pead pankroti põhjuste üle. «Eks juhtub kõikjal,» arvab mees.

Töö jätkub

Kägo ning üheksa tema endist Scanforesti kolleegi leidsid uue töökoha ühes teises Rakvere mööblitsehhis. Kägo kinnitusel uues ametis tööd jätkub. «Esimese üheksa päevaga olen juba 1600 krooni teeninud,» on ta asjade käiguga rahul.

Scanforesti pankrotihalduri Reet Relviku sõnul olid Scanforesti endised töötajad tõepoolest väga raskes majanduslikus seisus, kuna paljudele oli palk kuid välja maksmata. «Inimesed olid mitu kuud praktiliselt ilma rahata,» möönis pankrotihaldur.

Nüüdseks on enamik töötajaid maksejõuetuse hüvitise kätte saanud. Pankrotihalduri sõnul jätkab ettevõte ka osaliselt tööd, nii saab osa töötajaid seal endiselt jätkata. «Üle 40 inimese on meil uuesti tööl ning osa on leidnud töö mujal,» rääkis pankrotihaldur.

H E I G O K A L D R A
Manpower OÜ tegevjuht

Tööjõu renditeenus lisab tööturule paindlikkust, loob uusi töökohti ning vabastab paljud põhikohaga töötajad ülekoormusest. See omakorda peaks kasvatama inimeste rahulolu tööga ja seeläbi ka tulemuslikkust.

Ootused tööle ja töötajatele on muutumas. Järjest rohkem nõuab turg erinevaid spetsiifilisi oskusi ja uutmoodi töössesuhtumisega inimesi. Kui varem vastas teatud haridusele teatud positsioon ning palk, siis nüüd vajatakse konkreetseid oskusi ülesannete täitmiseks ja selle eest makstakse tulemusele vastavat tasu.

Uute arengutega käivad kaasas ka uut tüüpi töösuhted. Inimesed muutuvad oma valikutes järjest teadlikumaks ja hakkavad üha enam töökohti "tarbima". Võimaliku töökoha valikul on järjest olulisem kaubamärgi tuntuse kõrval ka ettevõtte põhiväärtused.

Üks võimalus paindlikumalt reageerida elu poolt pakutavatele võimalustele ning omandada kogemusi erinevates organisatsioonides on klassikalise püsiva töösuhte asendamine ajutise või projektipõhisega, näiteks rendisuhtega.

Euroopas põhineb umbes 3% kõigist töölepingutest rendisuhtel, Soomes umbes 0,5% ning nende osakaal kasvab jõudsalt. Eestis tähendaks see Põhjamaade näite varal mitut tuhandet töökohta ja Euroopa näitaja põhjal lausa paarikümmet tuhandet töökohta.

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga suureneb kindlasti ka meil vajadus paindlikumate personalilahenduste järgi. Tööjõu renditeenuste kasv on arenenud riikides piisavalt selge trend ning selle positiivne mõju ühiskonnale tervikuna märgatav ja mõõdetav. See peaks ka Eestis tööhõive eest vastutavad ametnikud uutest võimalustest ja seadusandluse vastavast kohandamisest tõsiselt huvituma panema.