Artiklid

Võrreldes aastataguse ajaga on palgatõusulootus kõvasti vähenenud: täna kavatseb palka tõsta vaid alla poole tööandjatest.

Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalku tõsta 43 protsenti tööandjatest, mida on 11 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54 protsenti tööandjatest, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sügisesest  tööturu-uuringust.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7621223/palgatousu-lootus-on-kovasti-vahenenud

Ehkki erandeid leidub alati, jõuab iga tööealine inimene elu jooksul töötada mitme tööandja juures. Miks üldse tekib soov minna uut kohta otsima ja kas alati tuleks sellele soovile järele anda? Soovitusi jagab Finesta värbamisekspert Kerli Kadak.

 Kuigi võiks arvata, et uue töökoha mõtted tekivad uue aasta saabumisega või sügishooaja algusega, siis Kerli Kadaku sõnul kalender siiski rolli ei mängi. “Inimene hakkab vaatama uut töökohta, kui tema elus on midagi muutunud, näiteks perekondlikus plaanis ja see tingib vajaduse mujale liikuda. Teine levinud olukord on see, kus töötaja on kaua ühel kohal olnud, tal on kadunud motivatsioon, võib-olla teda ei märgata ega tunnustata,” selgitab tööjõurendi ja värbamisettevõtte ekspert.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/10/05/millal-hakkab-inimene-motlema-tookoha-vahetusele

Tervise- ja tööminister Peep Peterson ütles nädala algul toimunud kohtumisel Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, et sotsiaaltöötajad vajavad üleriigilist palgalepet vähemasti 1200-eurose brutopalga tasemel.

Hooldereformi praktilisel arutelul omavalitsusjuhtidega tuli jutuks, et reformi kulumudelis on hooldustöötaja keskmise sissetulekuna arvestatud 1345 eurot. “Eesmärk on hoida kõiki osapooli selles delikaatses suhtes - töötajad, abivajajad ja kohalikud omavalitsused. Töötajad vajavad väärikust ja kindlustunnet, et raha tõesti nendeni jõuab ja nad saavad keskenduda oma professionaalsete oskuste lihvimisele,” selgitas Peterson.

Edasi loe: https://sm.ee/uudised/peep-peterson-hooldereformi-taustal-ka-hooldajad-vaarivad-oma-uleriigilist-palgalepet

Töölepingu seaduse järgi rakendub tööle asumise päevast arvates neljakuuline katseaeg, mille eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused on tasemel, mida nõutakse töö tegemisel.

Kuigi see säte annab võimaluse tööandjal hinnata töötaja sobivust, on TLS § 86 lg 1 järgi ka töötajal võimalik katseajal lihtsustatud korras tööleping üles öelda. See tähendab, et samamoodi nagu tööandjal on õigus hinnata töötajat, on ka töötajal õigus hinnata tööandja sobivust ja töökeskkonda ning sobimatuse korral lõpetada katseajal tööleping lihtsustatud korras (TLS § 96 kohaselt 15-kalendripäevase etteteatamisega).

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/10/05/mis-muutus-uuenenud-toolepingu-seaduses-katseaja-puhul

Töösuhe nagu iga lepinguline suhe võib endaga paratamatult kaasa tuua ka vaidlusi, mis ei pruugi leida poolte vahel kokkuleppelist lahendust, ja siis pöördub üks või teine pool vaidluse lahendamiseks seda lahendava organi poole.

Eestis lahendavad töövaidlusi töövaidluskomisjonid ja tsiviilkohtud. Mida tasub teada seoses töövaidluste lahendamisega töövaidluskomisjonis?

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/10/04/kuidas-toimida-toovaidluse-korral