Üksikasjad

Avaldatud: 01 november 2022

• TULUMAKSUSEADUS
• Sotsiaalkindlustusamet

Alates 1. jaanuarist 2023 kehtib vanaduspensioniikka jõudnud inimestele maksuvaba tulu keskmise pensioni ulatuses ehk 704 eurot. Ühtlasi tõuseb pensioni baasosa uuel aastal 20 euro võrra.

Maksuvaba tulu muudatus on seotud inimese vanusega – 704eurone maksuvaba tulu kehtib ka neile, kes on otsustanud pensionile jäämise edasi lükata. Sama kehtib ka neile, kes jõuavad vanaduspensioniikka 2023. aasta jooksul. Pensionäridele, kes pole vanaduspensioni eas (nt eripensioni saajad), jääb kehtima senine maksuvaba tulu süsteem.

Kui varasemalt sai vanaduspensioniealine inimene ise otsustada, kas ta soovib või ei soovi maksuvaba tulu pensionilt kasutada, siis järgmisest aastast seda valikuvõimalust enam ei ole. 

Alates 2023. aasta jaanuarist arvestab sotsiaalkindlustusamet igakuiselt vanaduspensionieas inimese pensionile maksuvaba tulu kuni 704 eurot kuus. See tähendab, et kui inimese brutopension on alla 704 euro, siis sellelt tulumaksu maha ei arvata. Selleks ei ole vaja eraldi sotsiaalkindlustusametisse pöörduda või avaldust esitada. Pensioni brutosummaga saab tutvuda riigiportaalis www.eesti.ee.

Töötavad pensionärid, kes on jõudnud või jõuavad vanaduspensioniikka 2023. aasta jooksul ja kelle pension on väiksem kui 704 eurot, saavad maksuvaba tulu kanda üle ka oma töötasule. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus ning ära märkida maksuvaba tulu kasutamata osa summa, mida tööandja arvestab inimesele väljamakseid tehes. Summa õigsuse eest vastutab töötaja. Kui töötaja ei oska maksuvaba tulu kasutamata osa välja arvutada või ei soovigi seda töötasult kasutada, siis tuleb järgmise aasta tuludeklaratsiooniga maksuametilt tulumaksu tagasi saamiseks anda tööandjale teada, et ta ei soovi maksuvaba tulu töötasult kasutada.

Edasi loe: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/pensioniikka-joudnud-inimeste-maksuvaba-tulu-touseb-704-euroni

Üksikasjad

Avaldatud: 31 Oktoober 2022

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööelu

Lugeja küsib: Vahetasime töötervishoiuteenuse pakkujat ning oleme veidi segaduses. Eelmine teenusepakkuja käis meil tootmises töökeskkonda vaatamas ja inimestega suhtlemas, aga uus seda teha ei soovi, ta saab vajaliku info riskianalüüsist. Kas tööandja saab nõuda, et töötervishoiuarst tuleks ettevõttesse kohapeale?

Üksikasjad

Avaldatud: 31 Oktoober 2022

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Luminor panga andmetel on kiire hinnatõus Eestis ning suur palgakasv Leedus loonud olukorra, kus esimest korda taasiseseisvunud riikide ajaloos on Eesti ja Leedu reaalpalk ühesugune.

Eestis oli keskmine palk teises kvartalis ligi 1700 eurot ning Leedus peaaegu 1400 eurot. Kuigi nominaalpalkades on jätkuvalt erinevus, siis sama võib paraku öelda ka hinnataseme kohta, mis on Eestis 22 protsenti kõrgem kui Leedus.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7637676/esmakordselt-joudis-leedu-reaalpalk-eesti-omale-jarele

Üksikasjad

Avaldatud: 28 Oktoober 2022

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Palgauudised.ee

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse (615 SE), mis parandab töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti ning tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et tagada ohutu töökeskkond ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme.

Muudatuste kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. Peale senise töötajate tervisekontrolli korraldamise tuleb töötervishoiuarstil analüüsida ettevõtte töötervishoiu olukorda ja teha ettepanekuid töötingimuste parandamiseks, samuti nõustada tööandjaid töökeskkonna parandamisel ja anda töötajatele soovitusi tervise edendamisek

Loe pikemalt: https://www.palgauudised.ee/uudised/2022/10/28/uuest-aastast-joustuvad-tootervishoiu-ja-tookeskonnaga-seotud-muudatused