Artiklid

Üksikasjad

Sel nädalal on ajakirjandus käsitlenud miinimumpalkade kujunemist Euroopas. Artiklitest on jäänud mulje, et direktiivi jõustamisel peab Eesti kahe aasta pärast jõuliselt miinimumpalka tõstma. Tööandjate keskliit juhib tähelepanu, et Euroopa Liit ei hakka Eestile miinimumpalga suurust või selle koefitsenti keskmisest või mediaanpalgast ette ütlema.

Eestis lepivad miinimumpalga kokku – arvestades seejuures majanduse hetkeseisu ja majanduse väljavaateid, töötust ja tööturu olukorda, inimeste toimetulekut ja tööandjate võimalusi jne – sotsiaalpartnerid ehk tööandjate esindajad ehk Eesti Tööandjate keskliit ja Ametiühingute keskliit. Kokkuleppe kinnitab valitsus. Euroopa Liidu pädevuses ei ole töötasu alammäära kehtestamine liikmesriikides ehk kõnealune direktiiv ei kohusta riiki kehtestama konkreetse suurusega miinimumpalka.

See kord kehtib Eestis ka edaspidi. Sotsiaalapartnerid tunnevad kohalikke olusid ja tingimusi kõige paremini.

Edasi loe: https://employers.ee/tapsustus-euroopa-liit-ei-hakka-eestile-alampalka-ette-kirjutama/

Üksikasjad

Lugeja küsib: kui töötajal on lõpparve kokku lepitud teavituse järgselt näiteks 25. august, aga ta soovib lõpparve väljamakset uue kuu alguses, siis kas piisab selleks e-kirja teavitusest töötaja poolt? Ning kas ja mis ohud võivad kaasneda, kui makse toimub hiljem?

Vastab Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektor Maret Güldenkoh:

Töölepinguseaduse kohaselt tuleb lõpparve maksta viimasel tööpäeval. Töötajal on õigus iga hilinenud päeva eest hüvitist nõuda. Samas näiteks täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu maksmise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks (TLS § 84 lg 2).

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/11/15/lopparve-tuleb-maksta-viimasel-toopaeval

Üksikasjad

Täpselt kahe aasta pärast peab Eesti vastu võtma Euroopa Liidu palgaseaduse, millega tõusevad hoobilt kahe väga vastandliku grupi ehk miinimumpalga saajate ja poliitikute töötasud.

Praegu on miinimumpalk Eestis 654 eurot bruto. Kui homme hakkaks kehtima seadus, mille kehtestamisega lubatakse Euroopa Liidu liikmetel venitada 2024. aasta novembrini, teeks paljude Eesti inimeste palgad hoogsa hüppe. Kuna direktiiv näeb ette, et inimestele tohib maksta ainult elamisväärset palka ja see on paika pandud kui 60 protsenti mediaanpalgast (palk, millest pooled Eesti töötajad teenivad vähem ja pooled rohkem) või 50 protsenti keskmisest palgast, tooks see muutus praeguste summade järgi kaasa miinimumpalga tõusu 34 protsenti ehk 877 euroni.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7648401/uus-seadus-tooks-hommepaev-34-protsendilise-palgalisa

Üksikasjad

Lugeja küsib: kas töölepingus tohib töötasu olla kokku lepitud netosummana mitte brutosummana?

VASTAB ADVOKAADIBÜROO LEXTAL VANDEADVOKAAT KRISTI SILD:

Töölepingu seadus nõuab, et töölepingusse märgitakse töötasu brutosumma. Nii sätestab TLS § 5 lg 1 p 5, et lepingus tuleb välja tuua ka tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

TLS § 29 lg 3 kohaselt arvestatakse kokkulepitud töötasust maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/11/15/kas-tootasu-voib-lepingusse-markida-netosummana

Üksikasjad

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula jagab tööandjatele ja töötajatele nõuandeid, kuidas energiakriisile vastu minnes toimida nii, et töötajad ei peaks külmetama.

Lugeja küsib: olen tööandjana murelik peatselt saabuvate külmade ilmade ja tööruumide kütmise pärast. Loomulikult soovin, et saaksin töötajatele pakkuda sama sooje tööruume, kui siiani, kuid energiakriis sunnib tegema muutusi. Mida saaksin tööandjana praeguses olukorras teha, et ettevõte saaks edasi toimida ja töötajad ei peaks külmetama?

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula: töökohas peab olema võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/11/15/kuidas-toimida-energiakriisis-nii-et-tootajad-ei-kulmetaks

  1. LASSE LEHIS – Miinimumpalga tõusust pole abi, kui sellest nii kergesti kõrvale hiilitakse
  2. Töötaja räägib, et temaga on käitutud ülekohtuselt. Mida saaksin tööandjana teha olukorra lahendamiseks?
  3. Paranesid ehitustööliste võimalused nõuda saamata jäänud töötasu
  4. Töötajad: teisest päevast haiguse hüvitamine peab jätkuma