Artiklid

Lugeja küsib: Soovime suveks pakkuda ühele 15aastasele noorele tööd. Töö sisuks on bensiinimootoriga muruniidukiga muru niitmine. Lisaks teeks ta kergemaid heakorratööd (prügi koristamine, puude ümbruse trimmerdamine). Kas 15aastane võib sellist tööd teha?

Võõrtöölistel on raske Eestis õiglast palka ja teisi tasusid kätte saada, mistõttu ulatub töövaidluskomisjonidele esitatud nõuete kogumaht üle veerand miljoni euro. Kõige rohkem on avaldusi töövaidluskomisjonidele esitanud ukrainlased.

Kui võrrelda töövaidluskomisjonidele laekunud avalduste üldarvu möödunud aasta sama ajaga, on avaldusi täpselt sama palju ehk 57. Neist 23 on märkega, et tegu on ukrainlastega. Seega moodustavad ukrainlastega seotud vaidlused 40 protsenti välismaalaste vaidlustest. Peale ukrainlaste on avaldusi laekunud ka Gruusia ja Läti töötajatelt.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7533681/voortoolistel-on-eestis-raske-palka-katte-saada#_ga=2.17684089.1970780497.1653899755-518806748.1594120248

Saates „Teabevara tund“ teeme seekord juttu vabatahtliku tööle vormistamisest. Räägime lahti, mida vabatahtliku töö endast kujutab, kuidas see erineb töölepingu alusel töötamisest ning millised õigused ja kohustused on nii vabatahtlikul kui ka vabatahtliku töö pakkujal.

Saate teises pooles räägime hooajatööst ja tööampsudest – keda võib tööle võtta ja mida peab sellise töövormi puhul silmas pidama.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/podcasts/episode/kuidas-vormistada-toole-vabatahtlikku

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Statistikaameti analüütik Argo Tarkiaineni sõnul oli keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim info ja side (2871 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2764 eurot) ning energeetika (2655 eurot) tegevusaladel. „Palk oli madalaim majutuses ja toitlustuses (974 eurot), muudel teenindavatel (1160 eurot) ja kinnisvaraga seotud tegevusaladel (1162 eurot),“ ütles Tarkiainen.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-palk-i-kvartal-2022

Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev selgitab, kas tööandja peab andma õppepuhkust, kui töötaja õpib eriala, mis ei ole tema tööga seotud.

Lugeja küsib: õpin Tartu Ülikoolis füsioterapeudiks. Samal ajal töötan kooli kõrvalt fotograafina. Kas tööandja peab andma õppepuhkust, kui õpin eriala, mis ei ole seotud minu tööga?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt antakse töötajale tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu.

 Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/05/25/kuidas-paaseb-oppepuhkusele