Artiklid

24. mail jõustunud välismaalaste seadusega saab välistöötajatele maksta maksta 80% põllumajanduse keskmisest palgast, samas ei meelita ka see tingimus Ukraina sõjapõgenikke lauta tööle.

„Mina pean nüüd oma töötajatele maksma 1059 eurot kuus,” rääkis piimakarjakasvataja Juhan Särgava Harjumaalt. Ta selgitas, et seadusemuudatusega tuleb ukrainlastele maksta 80% kutseala keskmisest palgast, mis eelmisel aastal oli põllumajanduses 1324 eurot kuus, sellest 80% on 1059 eurot, piimatööstuses 1062 eurot.

Edasi loe:https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120017500/pogenikud-pollumajanduses-laudas-haiseb-ja-too-on-raske

 

Osalise töövõimega inimestest töötas 2020. aastal 61%, mis on kõrgem töövõimereformile seatud eesmärgist kaasata tööturule pooled osalise töövõimega inimestest, selgub reformi hindamisest. Puuduva töövõimega inimestest töötab umbes viiendik.

Edasi loe: https://sm.ee/uudised/analuus-ule-poole-osalise-toovoimega-inimestest-tootab

Lugeja küsib: Minu ettevõte tegutseb klienditeeninduse valdkonnas. Soovin suveks võtta alaealist tööle ja sõlmida temaga käsunduslepingu. Kas alaealisega võib käsunduslepingut teha?

Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Kristi Sild selgitab, milline leping tuleks töötajaga sõlmida, kui töötundide arv ei ole ette teada.

Lugeja küsib: Töötaja on seni töötanud täistööajaga ja otsustanud jääda pensionile. On aga kokkulepe, et ta toetab kolleege veel mõni kuu pärast seda ja kasutab selleks ka tööandja töövahendeid. Töötundide arv ei ole ette teada, see selgub jooksvalt. Kuidas oleks kõige parem seda vormistada: kas olemasoleva töölepingu uue redaktsioonina muutes lepingu sisu või hoopis töövõtulepinguna? Tööaja arvestus toimuks tunni alusel vastavalt tegelikult töötatud tundidele.

VASTAB ADVOKAADIBÜROO LEXTAL VANDEADVOKAAT KRISTI SILD:

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/06/08/milline-leping-solmida-kui-tooaeg-on-teadmata

Statistikaameti andmetel oli selle aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 076 vaba ametikohta, mis on 38% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 4000 inimest.

Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 631 445, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (2515), töötleva tööstuse (1530) ja hariduse (1480) tegevusaladel.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/vabad-ametikohad-ja-toojou-liikumine-i-kvartal-2022