Artiklid

Eesti teadlaste uuring näitab, et laste saamine kärbib emade palka pikaks ajaks pea 30% võrra.

Riigikogu madistab Reformi- ja Keskerakonna valitsuse kukutanud peretoetuste suurendamise eelnõuga. Arvestades majandusolukorda ja hinnatõuse, pole halb peredele lisatoetust anda. See suurendab veelgi Eesti vägagi lahkeid riiklikke toetusi, mis on seotud laste saamise ja kasvatamisega.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120020876/lahked-peretoetused-aitavad-emasid-kuid-teevad-nad-aastateks-vaeseks

Lugeja küsib: 1. augustist hakkab kehtima nõue, et töötajat tuleb teavitada töötingimustest. Kas teavitada tuleb ka neid töötajaid, kes töötasid enne 1. augustit või ikkagi ainult uusi?

Koos seitsme ministriga pidid ametist lahkuma ka nende 24 poliitilist nõunikku, kellest vähemalt pooltele maksid ministeeriumid preemiat või tulemustasu, vahendab BNS.

Edasi loe: https://pealinn.ee/2022/06/09/pooled-ametist-lahkunud-ministrite-nounikud-said-preemiat/

Maalehe lugeja küsib: Tavaline tööpäeva pikkus peaks olema 8 tundi ööpäevas ja sinna vahele veel tund aega lõunat. Meie aga pidime kaupluses töötama tunduvalt pikemalt, mõni vahetus venis 10–12 tunni pikkuseks. Kas nii tohib?

Mitu töötundi on maksimaalselt lubatud töötada ühes kuus? Kui kuu arvestuses tuleb töötunde rohkem, kas siis on meil õigus lisatasule? Kas on õige, et kui lisaks oma tööle tuleb asendada haigestunud töötajat, siis lisatasu ei maksta?

Vastab tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Sandra Kuus

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120017556/jurist-vastab-mitu-tundi-tohib-paevas-tootada-tavaline-tooaja-arvestus-ja-summeeritud-tooaeg

Kui füüsilise tervise toetamisest on saanud standard pea igas Eesti töökollektiivis, oleme ühiskonnana alles jõudmas arusaamani, et ka inimeste vaimne tervis on otseses seoses tööviljakuse ja -rahuloluga. „Tööandjad peaksid tegema kõik endast oleneva, et töötajad julgeksid oma vajadusi väljendada ja küsida abi,“ sõnab psühholoog Helena Väljaste.

Eestlane on üks kange tegelane, kelle jaoks haiguslehele jäämine on tihti viimane võimalus. Igati arusaadavalt kardetakse sissetuleku vähenemist, kuid leidub ka neid, kes ei soovi kolleegi ega kliente hätta jätta või pelgavad, mida arvab vaimse tervise probleemide tõttu haiguslehele jäämisest nende tööandja. 

Edasi loe: https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120018448/psuhholoog-tooandjatele-vaimsest-tervisest-raakimine-ei-tohiks-olla-tabuasi