Artiklid

Jaanuaris vähenes aastases võrdluses töötus viiendiku võrra, Hiiumaal ulatus see isegi 35 protsendini, Tallinnas üle 20 protsendi.

Töötukassa andmetel oli Eestis 31. jaanuari seisuga 45 168 registreeritud töötut, mis on 11 168 võrra ehk 19,8 protsenti vähem kui eelmise aasta jaanuaris.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608496892/tootus-vahenes-aastaga-20-protsenti

 

Koroonaviirus levib Eestis praegu hoogsamini kui varem, kuid paar aastat kestnud pandeemia mõju on juba luubi alla võetud. Üllataval kombel on töötuse ning vaesuse suurenemise mõttes saanud enim lüüa Eesti kõige rikkam maakond ja üks vaesemaid piirkondi: Harjumaa ja Ida-Virumaa.

Mõttekoda Praxis uuris koroonaviiruse sotsiaal-majanduslikku mõju regiooniti. Nagu võis arvatagi, lisandus pandeemia tõttu kõigis Eesti maakondades töötuid, kuid kõige rohkem Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95866495/koroona-rasis-eestis-eeskatt-rikkaimat-ja-vaeseimat-maakonda

Riigikohus selgitas kolmapäeval avaldatud otsuses, et saamata jäänud töötasu viivise ja välislähetuse päevaraha nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat, kuid varasema seaduse järgi aegusid need nõuded juba nelja kuu möödumisel.

Kohtuasi puudutab ühes Eesti ettevõttes puusepana töötanud meest, kes viibis välislähetuses Rootsis. Töötaja ütles töölepingu erakorraliselt üles, sest väidetavalt arvestas tööandja välislähetuses valesti tema tööaega, töötasu ja päevaraha.

Edasi loe: https://www.postimees.ee/7450438/riigikohus-tootasu-viivist-ja-paevaraha-saab-nouda-kolm-aastat#_ga=2.137104560.1203294699.1644913762-518806748.1594120248

 

Eesti tööturu olukord on lähiajal naasmas koroonaeelsesse aega – tööpuudus väheneb, ettevõtjad kurdavad, et töötajat on keeruline leida, töökuulutuste arv on püstitamas rekordeid ja palgad on kiirelt kasvamas. Töötukassa ütleb, et ees on palgaralli.

Eestis on 45 193 registreeritud töötut; 6,9 protsenti tööhõives osalejatest on töötuna arvel. Veel pandeemiaeelse 2020. aasta sama ajaga võrreldes on pisut alla 9000 inimese töötuna rohkem arvel, kuid tegelikult on olukord parem. Möödunud aastaga võrreldes on töötute arv vähenenud 11 000 inimese võrra.

Kui praegu täheldame, et tööjõudu jääb järjest vähemaks ning probleem muutub järjest suuremaks, siis leevendust saaks sellele läbi digitaliseerimise ja automatiseerimise. Võib-olla ei olegi meil targa tööjõu kasutamise tulemusena tulevikus kõiki neid n-ö puudujäävaid inimesi vaja, kirjutab Ülle Pind. Edasi loe: https://www.err.ee/1608492714/ulle-pind-tooelu-seadusandlus-ei-vasta-enam-tooturule-sisenejate-ootustele