Artiklid

"Kui ühiskonnas on liiga suur hulk mahajääjaid , siis kaotavad kõik. Oleme juba nii jõukas ühiskond, et peaksime julgema maksustada rikkust. Astmeline tulumaks on õiglane," lausuvad Mainori ettevõtete juhid Kadi ja Guido Pärnits, kelle sõnul liiguvad tulevikus linnades ringi mõnusad hõljukid ja eraomandit saab olema palju vähem. "Me peame siia meelitama talente kogu ilmast," leiavad nad. Mainor saab tänavu 50-aastaseks.

 

Edasi loe: https://www.pealinn.ee/tagid/koik/parnitsad-uhiskonna-onn-soltub-tema-norgimate-liikmete-onnest-n266130

Lugeja küsib: Tööandja on mul lubanud kaugtööd teha. Kaugtöö asukohaks oleme kokku leppinud mu linnakorteri, kus mul on oma töönurk, millest olen ka tööandjale pildi saatnud ja mille tööandja on heaks kiitnud. Vaheajaks plaanime kogu perega maale minna, kust plaanin teha kaugtööd. Kas ma pean tööandjale teada andma, et ei tee tööd korteris vaid maakodus

Vastab Greete Kaar, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist: Töötaja saab kaugtööd teha üksnes juhul, kui tööandja ja töötaja on kirjalikult vastava kokkuleppe sõlminud. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkreetses kaugtöö tegemise kohas (nt töötaja kodu) või kaugtöö tegemises üldiselt (st ei ole määratud konkreetset kohta). 

 

Lähemalt loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/3013/kas-pean-tooandjat-teavitama-kokkulepitud-kaugtoo-asukoha-muutusest

Eestis on küll vabad tuhanded IT-sektori töökohad ja ettevõtted otsivad sobilikke kandidaate tikutulega taga, kuid meie lähiriikides on olukord kohati veelgi keerulisem, märkis IT-ettevõtte Uptime juht Eero Tohver.

«Uptime tegutseb lisaks Eestile näiteks ka Poolas, Norras ja Taanis, kus on näha, et vabadele töökohtadele sobivate kandidaatide leidmine on tihti monumentaalne väljakutse,» märkis Tohver. «Suuresti joonistub välja trend, et mida kõrgem on riigi palgatase ja majanduslik areng, seda keerulisem on tipptasemel kandidaatide leidmine.»

 

Edasi loe: https://majandus24.postimees.ee/7228233/it-ettevotja-lahiriikides-on-toojoudu-eestist-keerulisemgi-leida?_ga=2.174090274.1869071627.1618820160-518806748.1594120248

 

 

Möödunud aasta kevadel, eriolukorra ajal, kui Eestis tõstis pead koroonakriis, tõusis aprillis indekseerimise tõttu ministrite, presidendi ja riigikogu saadikute palk sõltuvalt ametist 321–494 euro võrra.

Seepeale lubasid paljud poliitikud oma palgatõusu kas annetada, et viiruse tõttu raskustesse sattunud rahvaga solidaarsed olla ja aidata abivajajaid, või riigikassasse tagastada. Uurides aga aasta hiljem nii toonastelt kui ka praegustelt riigikogulastelt ja ministritelt, kui järjepidevalt nad annetasid summa, mille said tänu palgatõusule juurde, selgus, et 116 poliitikust vaid 23 annetas või tagastas riigile juurde saadud summa rohkem kui korra.

 

Edasi loe: https://www.postimees.ee/7227960/poliitikute-tuhjad-lubadused-ligi-poolest-miljonist-brutopalgatousust-laks-annetamisele-vaid-vaike-osa

„Tallinna linn maksab oma elanikele esimese haiguspäeva eest 30 euro suurust toetust, et innustada haigestunud inimesi võimalikult vara ehk esmaste haigustunnuste tekkimisel haiguslehte võtma," ütles abilinnapea Betina Beškina, kelle sõnul saab hüvitise taotlusi esitada tänasest päevast.

Tallinna linn maksab tallinlastele esimese haiguspäeva eest toetust 30 eurot, hüvitise taotlusi saab esitada tänasest linna e-teeninduses pärast seda, kui haigusleht on haigekassa poolt lõpetatud ja haigekassa on teostanud väljamakse. Esimese haiguspäeva toetust saab küsida tagasiulatuvalt alates 25. märtsist väljastatud haiguslehe alusel.

 

Lähemalt loe: https://www.pealinn.ee/tagid/koik/tanasest-saavad-tallinlased-esitada-esimese-haiguspaeva-toetuse-n265943