Artiklid

Tööaja jälgimine võib olla tüütu, kuid tasub end ära, kirjutab juhtimiskonsultant Lauri Rohtoja.

Päevast päeva tööelus osaledes ei mõtesta me iga töist hetke kui kliendile ja ettevõttele väärtust loovat teenust. Kliendisuhtes müüb ettevõte oskusteavet, mis väljendub töötundides, materjale, mis tööks on kulunud, ning lisaks panustatud ajale ka ettevõtte vara kasutamist tootmisel või teenuse osutamisel. Kahe viimase komponendiga seondub hõlpsalt toode või teenus ise. Kasutatav materjal peab vastama kliendi ootustele ning töövahendid peavad olema nüüdisaegsed. Maksta tahab klient toote või teenuse eest, mis on tarnitud õigel ajal. Selleks peame omakorda teadma, kui palju aega meie toote tegemine või teenuse osutamine võtab.

Edasi loe sekretar.ee

Rainer Laurits
kommunikatsioonijuht

Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on tööjõumaksudest kõrvalehoidmine ehk ümbrikupalga maksmine jätkuvalt kõige ulatuslikum maksuprobleem Eestis, kuid varasemast oluliselt rohkem ettevõtjate ja töötajatega sel teemal suhtlemine on aidanud ümbrikupalga maksmise levikut takistada.

Edasi loe emta.ee

Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel, Metsä Woodi SVP Production & Technology Jari Tikkanen ja MetsäWoodi Pärnu vineeritehase juht Kaarel Tali allkirjastasid Metsä Woodi Pärnu tehases koostööleppe.

Tegemist on töötukassa 52. koostööleppega. MetsäWoodi Pärnu vineeritehas alustas tootmist eelmisel aastal. Täisvõimsus on kavas saavutada aastal 2020, kui tehase meeskonnas peaks kokku olema ligi 200 töötajat.

Edasi loe arileht.delfi.ee

Tööinspektsioon saatis mullu koos Maksu- ja Tolliametiga märgukirjad 1406 kaubaveo ettevõttele, kelle palgatase jäi alla kollektiivlepingus sätestatud alampalga nõude ehk 620 euro. Kuue kuu järel on palk tõusnud pooltel kirja saanud ettevõtete töötajatel.

Edasi loe sekretar.ee

Meelis Mandel

Emotsioonide mõõtmise tehisintellekti loonud Eesti idufirma Realeyes, kes veel mõned aastad tagasi maksis Eestis IT-sektori kõige kõrgemat palka, lõpetas Eestis tegevuse ja keskendub ettevõtluse jätkamisele välismaal.

Alles hiljuti 11 miljonit eurot investeeringut kaasanud Realeyes otsustas Eestis lõpetada tegevuse, kuna siin oli raske leida vajalikku tööjõudu, ütles idufirma kaasasutaja, Londonis elav Martin Salo Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis.

Edasi loe aripaev.ee