Artiklid

Tööandja peaks kuvariga töötamisel võimaldama igas tunnis 10 minutit silmade puhkamiseks. Mida aga teha, kui seda ei võimaldata?

"Meil on ette nähtud vaid 30-minutiline lõunapaus. Kui 10-minutilisi pause ei võimaldata, kas siis peaks saamata aeg lisanduma minu lõunale või peaksin saama varem koju minna," küsib lugeja tööelu.ee lehel.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Kuvariga töötamiseks ettenähtud pauside kohta on määrusega kehtestatud, et tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause.

Edasi loe sekretar.ee

Äripäeva eriprojektide toimetus

Kas tunned sisemist sundi tegutseda ja midagi saavutada? Lõpetasid ühe ülesande, kui su mõte keerleb juba järgmise ümber. Sa töötad kõvasti, et töid oma tegevuste nimekirjast maha tõmmata, aga seejärel lisad sinna uusi. Sa töötad esitluse või artikli kallal, aga su mõtted on selle teema juures, mida kavatsed teha järgmisena.

Probleem sellise tööstiili juures on, et ükskõik kui tulemuslikuna sa ennast ei tunne, see tegelikult töötab sinu vastu. Sõltuvus tööst, erinevalt teistest sõltuvustest, on meie kultuuris tunnustatud ja seda premeeritakse boonuste, kiituste, auhindade ning ametikõrgendustega, kirjutab erileht Terve elu. Me aga ei tule selle peale, et ka töösõltuvusel on pikaajaliselt negatiivne mõju ja mitte ainult meie heaolule, vaid ka tulemuslikkusele.

Edasi loe aripaev.ee

Kaja Koovit

Suure kliendi kadumine sundis külmutatud ja jahutatud toodete logistikale spetsialiseerunud Nordnet OÜ koondama pooled töötajad. Kuidas raske ülesandega toime tulla, et lahkujad ja jääjad end hästi tunneksid ning ettevõtte taas kasvama hakkaks? Nordneti edulugu selles viis ettevõtte ka „Parim Personaliprojekt 2019“ finaali.

Edasi loe arileht.delfi.ee

Paula Rõuk
Terviseportaali reporter

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) välja antud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni järgi on läbipõlemine ametlik meditsiiniline diagnoos.

Edasi loe tervis.postimees.ee

Merike Kim

Kaks aastat tagasi tehti Eestis 300 tööandja hulgas küsitlus, millest selgus, et ligi kolmandik tööandjatest ei tea, mida tööandjapension tähendab. Paari aastaga on termini tundjate hulk suure tõenäosusega kasvanud, kuid võimalust kasutab ja pakub siiski vaid 3% kohalikest ettevõtetest, mis tähendab suuri kääre selle poolest, et üle poole Eesti töötajatest ise näevad tööandjapensionit olulise motivatsioonipaketi osana.

Loe edasi raamatupidaja.ee