Artiklid

Üksikasjad

Isegi kui töötaja lastakse varguse tõttu lahti, tuleb talle tekitada tunne, et ta on tunnustatud ja austatud töötaja sõltumata sellest, et on hulga raha ära kantinud, selgitab lojaalsuskohustust Gaabriel Tavits, Tartu ülikooli õigusteaduskonna professor.

Edasi loe: https://www.palgauudised.ee/uudised/2024/02/19/gaabriel-tavits-lojaalsuskohustus-toosuhtes-nouab-vahel-mehist-eneseuletust

Üksikasjad

Töötaja küsib: Kas tööpäev enne Eesti Vabariigi aastapäeva on lühendatud? Kui siiski töötan Eesti Vabariigi aastapäeval täispika päeva, siis kuidas see tasustatud peaks olema?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse, on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev. Seega 24. veebruarile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1162/mitme-tunni-vorra-toopaev-enne-eesti-vabariigi-aastapaeva-luhendatud

Üksikasjad
Sotsiaalministeerium saatis täna kooskõlastamiseks eelnõu, mille kohaselt tõuseb keskmine vanaduspension tänavu 1. aprillil 700 eurolt 774 euroni. Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,106, seega suurenevad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 10,6%.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul oli eelmise aasta pensionitõus viimase 15 aasta suurim ning ka seekordne indekseerimisjärgne keskmise pensioni tõus 700 eurolt 774 eurole toetab meie vanemaealisi muutuvate oludega hakkamasaamisel. “Indekseerimisel suureneb ka pensioni baasosa, mille tulemusel paraneb väikese pensioni saajate toimetulek, kelle soovime edaspidi ühtlasi laiemalt fookusesse võtta.”

Edasi loe: https://sm.ee/uudised/keskmine-pension-touseb-774-euroni

Üksikasjad

Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?

Proovime hinnata, millal on ettevõtted hakanud tegevust koomale tõmbama ja tööjõu arvelt kokku hoidma. Aluseks on ettevõtete andmed, kuid lähtume töövõtjate vaatest. Huvitab töövõtjaid ju eelkõige see, kas tööd ja palka jätkub.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/millal-jouavad-ettevotete-raskused-tootajateni

Üksikasjad

2023. aastal laekus e-residentide Eesti ettevõtetelt riigikassasse maksutuluna rekordilised 64,3 miljonit eurot, mida oli 33 protsenti rohkem kui mullu - koos tasutud riigilõivudega ulatus programmi aastane panus riigikassasse 67,4 miljoni euroni.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on e-residentsus tõestanud end kasumliku võimalusena teenida Eestile täiendavat maksutulu. «Eesti jõukuse kasvu veab tugev eksport ja ettevõtlik mõtteviis. Kõik riigid võistlevad väliskapitali ja -talendi ligitõmbamise nimel ning e-residentsus on jätkuvalt Eesti ainulaadne trump maailmas. E-residentsus on välisettevõtjatele võimalus kasutada Eesti digiriigi pidevalt arenevaid teenuseid ja programm annab põhjuse panustada Eesti majandusse ka väljastpoolt, et nende ettevõtted saaksid siin kasvada, areneda, töökohti luua ning makse maksta,» ütles Riisalo.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7962781/e-residendid-toid-mullu-eesti-riigikassasse-rekordilised-67-4-miljonit

  1. EL-i nõukogu jättis platvormitöö direktiivi vastu võtmata
  2. Möödunud aasta arvestuses suurenes tööealiste inimeste arv Eestis 25 600 võrra
  3. Majandus või julgeolek: töömigrantide küsimus tekitab totaalset vastuolu
  4. Värske uuring: enamik Eesti töötajaid nõuab palgatõusu