Artiklid

Tänavu Ukraina päritolu töötajatelt Tööinspektsiooni laekunud 146 töövaidlusavaldusest on lahendi saanud 126 töövaidlust, kus ukrainlastele jaoks mõisteti välja 320 926 eurot ehk 61% nõutud summadest.

Tööturg on seni pääsenud kergelt, kuid olukord muutub, prognoosivad analüütikud.

Personalifirmad kinnitavad, et ka uut tööd on raskem leida, sest pakkumisi on poole vähem ja kandidaatide sõel tihe.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120253413/sunged-ennustused-tookohad-on-uha-suuremas-ohus-on-ainult-paar-kriisikindlamat-valdkonda

CV.ee novembris tehtud kiiruuringust selgub, et tööandjalt ootavad boonustasu pisut enam kui 55 protsenti vastajatest, organisatsioonidest 54 protsenti kavatsevad boonust ka maksta.

Rohkem kui 1000 euro suurust boonust ootab 21 protsenti töötajatest, samas kui sellises summas boonustasu kavatseb maksta 15 protsenti tööandjatest. 38 protsenti  organisatsioonidest planeerib töötaja boonustasu suuruseks 100–300 eurot, mida ootab 35 protsenti töötajatest. 12 protsenti organisatsioonidest kavatseb maksta 600–1000 euro suurust boonustasu ja seda ootab 13 protsenti töötajatest.

Kuigi riigi rahanduspoliitikat peaks juhtima vägev kärpekäpp, ei hoia ministeeriumid aastapreemiate maksmisega end tagasi.

Mitu ministeeriumit teatavad, et preemiat makstakse ainult „erakordsete tööalaste saavutuste eest“. Ühtlasi märgitakse, et avalik sektor peab sammu pidama erasektori palkadega.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120253067/pidu-katku-ajal-ministeeriumite-tootajad-saavad-tuhandeid-eurosid-preemiat

Hariduslike erivajadustega lapsed vajavad abistavaid õpetajaid või eraldi väiksemaid klassikomplekte. Aina suureneva pedagoogide puuduse tõttu ei suudeta neid vajadusi täita.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120252231/suvenev-suundumus-iga-viies-laps-on-hariduslike-erivajadustega-kuid-neile-ei-jagu-opetajaid-ega-ruume