Üksikasjad

Avaldatud: 15 veebruar 2018

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Töötamine ilu- ja heaoluteenuseid pakkuvates ettevõtetes tundub enamasti ohutuna, kirjutab Tööelu portaal. Nagu igas muus töös, esineb siiski ka seal ohutegureid, mis võivad töötajate tervist kahjustada.

Massööride ohuks on näiteks füüsiline ülekoormus ja kokkupuude ärritavate õlidega, veekeskustes kokkupuude vee puhastamiseks mõeldud ohtlike kemikaalidega, psühholoogiline pinge kokkupuutest klientidega või ajapuudusest tulenev vajadus jätta vahele puhkepausid või lõuna. Töötajatel, kes puutuvad teise inimesega väga lähedalt kokku (massöör, iluteenindaja) ei ole kahjuks välistatud ka mingi nakkuse saamine.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalis postimees.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 14 veebruar 2018

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Hanneli Rudi

Tööturunäitajad paranesid 2017. aastal peaaegu kogu aasta jooksul ja olid eelnenud aasta samadest näitajatest kvartalite võrdluses enamasti ees.

Kuigi Eestis väheneb tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv, suurenes tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) 7000 võrra ning jõudis hinnanguliselt 699 000ni, teatas statistikaamet.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalis postimees.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 14 veebruar 2018

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Tööinspektsioon kontrollis füüsilise ülekoormuse vältimist ning ohtlike kemikaalide kasutamist mööblitööstuse ettevõtetes. Kontrolliti 24 ettevõtet. Protokollidesse märgiti 123 rikkumist ning neist 19 kohta koostati ettekirjutus.

Sihtkontrolli käigus kontrolliti, kas ettevõtted on hinnanud füüsilisest ülekoormusest tekkivaid riske ning mida on ette võetud riskide vältimiseks või maandamiseks. Kontrolliti ka ohtlike kemikaalide kasutamist ettevõtetes. Riskianalüüsides on füüsilisest ülekoormusest tekkivad riske sageli alahinnatud. Samas kasutavad mitmed ettevõtted uusi ergonoomilisi töövahendeid ning roteerivad töötajate tööülesandeid, mis aitab hoida töötajate tervist. Probleemseks osutus aga kemikaaliohutus. Ettevõtetes ei osata arvestada terviseriskide võimalusega ega taheta kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on mööblitööstuste töötajate sagedasemad tervisemured saanud alguse füüsilisest ülekoormusest. „Mitmed mööblitööstuse ettevõtted on investeerinud töökeskkonna parandamisse. Kasutusele on võetud ergonoomilised töövahendid, et vähendada füüsilisest ülekoormusest tekkivaid probleeme,“ ütles ta. „Samas on mõtlemapanev, et ettevõtted ei olnud teadlikud kasutatavate kemikaalide kantserogeensest toimest. Neid ohte tuleb aga väga tõsiselt võtta, et vältida töötajate tõsiste terviseprobleemide teket,“ rõhutas Maripuu.

Sihtkontrolli käigus külastasid töötervishoiuinspektorid 24 ettevõtet kuues maakonnas: Harjumaal, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal ning Võrumaal.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2018

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Alates veebruarist saab e-maksuametist/e-tollist lihtsa ja mugava ülevaate oma maksustatavast sissetulekust ning maksuvaba tulu kasutusest. Kui aasta kestel tekib olukord, kus maksuvaba tulu on MTA andmetel kasutatud ettenähtust rohkem, siis saadab amet selle kohta automaatse teavituse.

Maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on amet seoses sellest aastast jõustunud maksuvaba tulu muudatustega loonud võimaluse oma palgatulul ja sellelt arvestatud maksuvaba tuluga ennast lihtsasti kursis hoida. „Minu sissetulekud“ nimelise rakenduse leiab e-maksuametisse/e-tolli sisse logides kiirviidete alt.

„Lisaks ülevaate saamisele hakkame seoses maksuvaba tulu arvestusega vajadusel ka teavitusi saatma. Soovitame tänavu tuludeklaratsiooni täitmisel seetõttu ühtlasi ka oma meiliaadressi ning mobiiltelefoni numbri üle vaadata, et saaksime neid vajadusel teavituste saatmiseks kasutada,“ ütles Liivamägi.

MTA hakkab inimestele kuvama ja saatma kolme erinevat hoiatust:

• kui maksuvaba tulu on arvestatud rohkem kui ühest kohast (välja arvatud sotsiaalkindlustusametist saadud hüvitiste puhul);

• kui ühes kuus on arvestatud ettenähtust rohkem maksuvaba tulu (võimalik juhul, kui on kaks või enam väljamakse tegijat);

• kui aasta keskel on aastane maksuvaba tulu juba ära kasutatud.

Oluline on aga arvestada, et MTA hakkab teavitusi tegema vaid ametile teadaolevate andmete põhjal. See tähendab, et näiteks vara müügi või üüritulu kohta MTA-l andmed aasta kestel puuduvad ja neid ei saa MTA teavituste saatmisel arvesse võtta. „Ehk et kuigi palgatulu põhjal võib aasta jooksul olla kõik õigesti arvesse võetud, siis täiendavate tulude korral peab inimene siiski ise tähele panema, kas muud tulud võivad tema maksuvaba tulu arvestust muuta,“ selgitas Liivamägi.

Teavitusi saadab amet ainult meiliga või SMS-iga, posti teel teavitusi ei saadeta.

Alates 2018. aastast jaguneb saadava maksuvabastuse suurus kolme peamisesse gruppi. Kui aastane tulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Kui kuine sissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot (aastane tulu 14 400–25 200 eurot), siis hakkab maksuvaba tulu suurus 500 eurost vähenema ja mida lähemal see on 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu. Üle 2100 euro (aastas üle 25 200 euro) teenides on kogu tulu tulumaksuga maksustatav ja maksuvaba tulu suurus on 0 eurot.

Rohkem infot maksuvaba tulu kohta saab MTA koduleheküljelt www.emta.ee/maksuvaba-tulu või infotelefonilt 880 0811

13. veebruar 2018