Artiklid
- Üksikasjad
Reet Pärgma
reporter
Eesti teenindus - ja kaubandustöötajate ametiühingu esimehe Elle Pütsepa sõnul ei tulnud Prisma „uus ajajärk“ üllatusena, kuid ametiühing seisab kindlalt öötöö vastu.
"Kui küsite otse, kas ametiühing kiidab selle otsuse heaks, siis kuigi sooviks näha selle otsuse taga midagi positiivset töötajate jaoks, siis vastus on EI," ütles ta.
"Ei veena mind ka Prisma argumendid, et hommikul enne kaupluse avamist on järjekorras kümmekond inimest või see, et öötöö on mitmekesisem või see, et Tallinnas ja selle vahetus läheduses elab ja töötab tuhandeid inimesi, kelle jaoks oleks just öine aeg kõige mugavam väiksemate või suuremate ostude tegemiseks. Pigem tekib küsimus, kas öisel ajal avatud kauplus hakkab tootma kasumit või on see ettevõttele kahjulik ning kelle arvelt?" küsis ta.
Artikkel jätkub, edasi loe kasulik.ee
- Üksikasjad
Toimetaja Rivo Veski
Lugeja küsib: Tööandja määrab puhkuste ajakavaga, et kevadel on kogu kollektiiv kollektiivpuhkusel. Mina aga sooviksin suvel puhata. Kas tööandja saab nii teha?
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Elnara Nadþafova.
Töölepingu seadus ei sätesta kollektiivpuhkuse mõistet. Põhipuhkuse andmisel saame rääkida üksnes üldistest reeglitest.
Töölepingu seaduse kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk hiljemalt 31. märtsiks. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Puhkuste planeerimisel tuleb tähele panna, et põhipuhkust saab osadeks jagada üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab, et kui tööandja soovib põhipuhkuse aja määrata ühes osas, siis on tal selleks õigus. Kui tööandja soovib põhipuhkuse jagada osadeks nt 14 + 7 + 7 kalendripäeva, siis selleks on tarvis saavutada töötajaga kokkulepe.
Artikkel jätkub, edasi loe kasulik.ee
- Üksikasjad
Tanel Saarmann
reporter
Eesti Vabariigi 100 juubeli puhul paslik vaadata ajas tagasi ja võrrelda seda tänapäevaga. Milline oli Eesti 1920ndatel ja võrdluseks, milline on ta nüüd. Esmalt vaatleme palka ja ühtlasi seda, kui palju töötasu eest tarbida sai. Appi võtame Statistikaameti poolt koostatud Eesti Vabariik 100 statistilise albumi.
Artikkel jätkub, edasi loe Ärilehest.
- Üksikasjad
Tanel Saarmann
reporter
Mobiilirakenduse MeetFrank statistika näitab, et Eesti IT-spetsialistide palgaootus on oluliselt madalam kui see, mida tööandjad oleksid valmis neile maksma. Vahe ootuste ja tegeliku pakkumise vahel on üle 30%. Esialgu kajastas Ärileht tabelis kogemata Soome numbreid, alates 10:08 on asemel siiski Eesti numbrid.
Viie kuuga üle 40 000 eestlasest kasutaja kogunud mobiilirakendus MeetFrank annab väga hea ülevaate palgaturul toimuvast, sest kõikide töökuulutuste juures on ka palganumber. Statistika näitab, et on inimeste palgaootus on pea kõigis valdkondades madalam kui tööandjad oleksid valmis maksma.
"Kui varasemalt on meediast läbi käinud, et Eesti inimeste palgaootus on kõrgem kui tööandjad on valmis maksma, siis kõrgepalgaliste spetsialistide turul on pilt sootuks erinev. Nõudmine ületab tuntavalt pakkumise ja tööandjad on sunnitud pingutama talentide värbamiseks," hindas MeetFranki tegevjuht Kaarel Holm.
Artikkel jätkub, edasi loe Ärilehest
- Üksikasjad
Karla Oder
Eestimaalased unistavad kodusest tööst või töötamisest lastega, näitab meie CV.ee värske uuring. Väga oluliseks peavad töötajad ka sõbralikku ja toimivat meeskonda.
Uuringus “Minu unistuste töö” tõid vastajad välja nii konkreetseid ameteid kindlas ettevõttes kui ka üldise nägemuse oma karjäärist tulevikus.
Edasi loe nipila.ee
Lehekülg 733 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee