Artiklid

Töönarkomaaniks sildistamine on laialt levinud ja nii mõnigi kord võetakse seda ekslikult komplimendina, tajumata töönarkomaaniat negatiivse sõltuvusena, millel on ulatuslikud tagajärjed töötajale ja teda ümbritsevatele, kirjutab Talentest blogi.

Töönarkomaanid on töötajad, kes töötavad liiga palju, ei suuda end tööst eraldada või välja lülitada.

Neile on omane vähene töörõõm ja nad tunnevad sundi töötada üle neile seatud ootuste. Töönarkomaaniaga seostatakse tervise, õnnetaseme, lähisuhete ja sotsiaalsete oskuste halvenemist. Töönarkomaanid seavad endale ise kõrgeid nõudmisi ja ootavad sageli sarnast pühendumist tööle ka kolleegidelt, mis pingestab töökeskkonda ja omavahelist läbisaamist.

Edasi loe originaalis arileht.delfi.ee

Karla Oder

Praktika on teemaks, sest praegu on just õige aeg hakata pakkuma praktikakohti ning samas ka neid otsima hakata. Stuudios aitavad praktika teemasid lahata Eesti Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonispetsialist Liisi Muuli ja haridusnõunik Anneli Entson.

Edasi loe nipila.ee

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul peaks riik rohkem vähendama tööturul osalemise takistusi

Arvestades majanduse erakordselt head seisu ja kasvavat nõudlust tööjõu järele võib palgakasvu kiirenemist 7,5 protsendini pidada mõõdukaks. Soodsad töö leidmise ja palgatingimused on suurendanud tööjõu pakkumist. Rändestatistikast nähtub, et töötajaid on leitud ka väljastpoolt Eestit. Samas näitavad ettevõtjate hinnangud, et tööd oleks pakkuda märksa suuremale hulgale inimestele, kui praegu tööl käib.

Artikkel jätkub, edasi loe Postimehest

Karla Oder

Üha enam on näha Eestis tippjuhte, kes otsivad igapäevast pääseteed pingelisest kontorielust ning võtavad ette lihtsamaid töid, mis pakuvad võimalust ” käed mustaks teha ” ning töö tulemusi kiiremini näha. Seda kõik oma vaimse tervise nimel, näitab CV.ee kogemus tööturul.

„See on huvitav ülemaailmne trend, mida näeme juba Eestiski,” kinnitas Eesti suurima karjäärifirma CV.ee turundusjuht Rain Uusen Vikerraadio saates Huvitaja. „Inimesed kombineerivad väga keerulisi töid vähem vaimuenergiat nõudvate töödega. Tippjuhid võtavad päevaks-paariks endale kojamehe või Uberi autojuhi töö, sest need pakuvad rahuldust töö valmissaamisest.” Kuula Vikerraadio Huvitaja saadet antud teemal järgi SIIT https://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/cb84738e-8ce2-481b-859d-b22d3e27b3a1/huvitaja-muutuv-tooturg.

Edasi loe nipila.ee

Lennart Ruuda
reporter

Kuigi viimase aja ametlik statistika on näidanud, et Eesti majandus õitseb ja inimeste keskmine palk üha kasvab, leidub ometi maakondi ja tegevusalasid, kus palk tammub paigal või sootuks langeb.

Viimastel aastatel räägitakse Eestis üha rohkem palgakasvust, isegi palgarallist. Selleks on ka põhjust. Statistikaameti andmetel tõusis möödunud aastal keskmine brutokuupalk 6,5 protsenti ja küündis 1221 euroni. Mullu detsembris ulatus see lausa 1330 euroni. Nii kõrget palka pole Eesti inimesed kunagi teeninud.
Keskuste ja perifeeria käärid suurenevad

Artikkel jätkub, edasi loe Postimehest