Artiklid

PM Tarbija

«Töötan arvutiga ning pole prillikandja. Umbes aasta aega tagasi käisin töötervishoiuarsti juures ja sain teada, et silmad on korras, kuid olen viimastel kuudel hakanud tundma, et silmad on pärast tööpäeva väga väsinud. Käisin prillipoes, kus tehti selgeks, et nägemine on korras, kuid soovitati hakata kasutama 0-prille, mis on spetsiaalselt mõeldud kuvariga töötamiseks. Kas tööandja kompenseerib ka sellised prillid?» küsis lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:

«Selleks, et tööandjal tekiks kuvariga töötamiseks prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise kohustus, peab olema täidetud kaks tingimust – töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ning töötaja nägemisteravus on vähenenud. Nägemisteravuse muutus võib olla ka silmade väsimine õhtuks, mille vältimiseks on töötervishoiuarst kirjutanud töötajale kuvariga töötamiseks prillid.

Artikkel jätkub, edasi loe postimees.ee

Evelyn Liivamägi, Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja

M loe arilaksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi kirjutab LHV finantsportaalis põhjalikult lahti, mida peab arvestama selle aasta tuludeklaratsiooni puhul.

Jaanuarist rakendus inimese kõigile tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus ning sellega seoses kadus ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.

Reeglina peetakse inimese tulult aasta jooksul kinni tulumaks, kui väljamakse­te tegija on juriidiline isik. Lõplikult selgub inimese maksukohustus ja kasutatav maksuvaba tulu aga alles pärast tuludeklaratsiooni esitamist, sest eraisiku maksustamise periood on aasta ning teatud tulud maksustataksegi kord aastas (näiteks kasu vara ja väärtpaberi­te võõrandamisest, üüritulu, ettevõtlus­tulu).

Edasi arileht.ee

Rivo Sarapik

Otsepakkumisi tehakse täna väga palju, selgitas CV-Online Eesti värbamisjuht Maris Martin Äripäeva Raadiole antud intervjuus. Töötaja ülemeelitamiseks konkurendi juurest ei piisa mõnekümneeurosest palgalisast, vaid arvestada tuleb kümnete protsentidega.

Samas on töötasu vaid üks põhjustest, mis muudab töötajad otse- ja konkurentide pakkumistele avatuks ning miks suur osa inimestest käib tööl "käib kah" tundega. Olulised on ka töökorraldus, suhtumine töötajasse ja muud faktorid, tõi Martin välja. "Keskmine tööga rahulolu jääb 5-6 punkti juurde kümnest," selgitas CV-Online Eesti turundusjuht Rain Resmeldt Uusen. Nii tekibki suurel osal töötajaist paar korda nädalas eksistentsiaalseid küsimusi tööandja valiku suhtes, hakatakse ringi vaatama, töökuulutusi sirvima ning ollakse avatud otse- ja üleostmispakkumistele.

Artikkel jätkub, edasi loe aripaev.ee

Rain Resmeldt Uusen

Karjääriarengu kontaktvärava CV.ee uuringulabor tegi sel nädalal küsitluse läbi kindlaks, et 19,5% Eesti ettevõtetes tehakse homse, reedese tööpäeva korraldamisel olulisi mööndusi, et töötajad saaksid valmistuda EV100 tähistamiseks ja osaleda erinevatel kultuuriüritustel.

Pea kümnendik tööandjaid (8,5%) on teinud homse päeva kõigile vabaks, täiendavalt on 11% ettevõtetest enamusel töötajaist vaba või kodukontoris töötamise päev ning neile, kes töö iseloomu tõttu peavad homme siiski tööpostil viibima, antakse täiendavalt vabaks mõni muu tööpäev, näitas CV.ee küsitlus.

Artikkel jätkub, edasi loe nipila.ee

Kuvariga/arvutiga töötamine on saanud paljude inimeste ja elukutsete lahutamatuks kaaslaseks ning asendamatuks töövahendiks.

Andmesisestus, dokumendihaldus, graafiliste kujundite loomine või projekteerimine on vaid algus pikast tööde loetelust, mille tegemist arvuti abita õieti ettegi ei kujuta. Samuti on paljud masinad tööstusettevõtetes suuremal või vähemal määral automatiseeritud, mille tulemusel endisaegse raske rassimise asemel jälgib tänapäeva töömees masina tööd ekraan

Artikkel jätkub, edasi loe sekretar.ee