Üksikasjad

Avaldatud: 05 märts 2018

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maria Joost
reporter

«Peame katusele lund rookima minema. Kas alati peab kasutama turvarakmeid, isegi lamekatusel ja olukorras, kus katuseäärele ei lähene?» küsis lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indek Avi:

«Kui lamekatusel lume või jää eelmaldamisega on oht alla kukkuda, tuleb kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarakmeid. Allakukkumise ohu hindamisel tuleb arvestada kõigi töös ettetulevate olukordadega. Kui töö käigus on võimalik alla kukkuda, tuleb turvarakmeid ja muid ennetavaid meetmeid kasutada.

Artikkel jätkub, edasi loe Postimehest

Üksikasjad

Avaldatud: 05 märts 2018

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maria Joost
reporter

«Sikupilli Prisma on nüüd ööpäev läbi lahti, kuid iseteeninduskassas ei saa maksta? Kas see poleks mugavam?» küsis lugeja.

Vastab Prisma Peremarketi kommunikatsioonijuht Piret Lankots:

«Alates laupäevast saab Sikupilli Prisma iseteeninduskassades kauba eest tasuda kella 23-01ni. Esimesel kahel ööl polnud iseteeninduskassa avatud kuna me ei osanud oodata nii suurt klientide hulka ja selle jaoks teenindavaid inimesi ei olnud kohal. Aga saime peagi aru, et tavakassadest ei piisa ja külastajate suur hulk kella 23st kuni üheni vajab ka iseteeninduse avamist. Peale kella üht öösel väheneb külastajate hulk ja piisab ka ühe tavakassa lahti hoidmisest.»

Üksikasjad

Avaldatud: 05 märts 2018

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

PM Tarbija

Kuigi võiks arvata, et palk ja raha on tööl kõige olulisemad, hindavad Eesti töötajad head sisekliimat tööl hulga olulisemaks.

Eesti töötajad hindavad head sisekliimat töökohas kõrgemalt kui töötasu, selgub CV-Online-i peatselt avaldatavast TopTööandja uuringust.

Inimestest, kes valisid uuringus parimaks tööandjaks enda praeguse või endise tööandja, nimetas pea iga kolmas põhjuste seas tööl kogetud head sisekliimat. Järgnesid motiveeriv töötasu ja professionaalne juhtkond. «Eesti inimesed eeldavad tööandjalt rohkem kui lihtsalt palka,» kommenteeris CV-Online-i tööturuekspert Rain Resmeldt Uusen. «Uuring kinnitas ka, et mida kvalifitseeritum töötaja, seda kõrgemad tema nõudmised tööandjale on.»

Artikkel jätkub, edasi loe Postimehest

Üksikasjad

Avaldatud: 05 märts 2018

• Sotsiaalministeerium
• PEREHÜVITISTE SEADUS

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused, millega lapsevanemad saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada. Erinevate vanemapuhkuste tasustamise põhimõtted ühtlustatakse ja edaspidi maksab kõiki vanemapuhkustega seotud hüvitisi sotsiaalkindlustusamet.

„Vanemapuhkuste- ja hüvitiste teise etapi muudatuste peamine eesmärk on pakkuda vanematele rohkem valikuvõimalusi. Nii saab iga pere kasutada vanemapuhkuste ja -hüvitiste võimalusi nii nagu selle konkreetse pere jaoks kõige paremini sobib: olgu selleks siis töötamise ja lapsega koosolemise paindlik kombineerimine, vanemate ühine kodus olemine või vanemahüvitise päevade kaupa kasutamine kolme aasta jooksul,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi kavandatavad muudatused (jõustumine 1. aprillil 2022) on:

Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, 30 päeva enne ja pärast lapse sündi on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud.

Kokkuvõttes luuakse koos esimese etapi muudatustega süsteem, kus vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.

Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui esimese etapi eelnõuga anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja vaheldumisi lapsega kodus olla.

Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal vanemahüvitist saada ja vanemapuhkusel olla. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni.

Mõlemal töises suhtes vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 9-aastase lapse kohta kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse senised kärgperedega seotud probleemid, sest mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus. Samuti suurendatakse muudatusega lasterikaste perede puhkusevõimalusi ja suunatakse puhkus ajaperioodile, mil selleks eelduslikult kõige suurem vajadus on – näiteks lasteaia või kooliga harjutamiseks.

Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Varasemalt oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud peredele, kes võtsid lapse enda perre kasvatada hooldusperelepingu alusel.

Eelmise aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-päevaseks, muudetakse vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikumaks ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.

Juba 1. märtsist 2018 on vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikum ning vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal 1545 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Kehtima hakkab ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

5.03.2018