Artiklid

Toimetaja Rivo Veski

24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Riigipühade eel (23. ja 31. detsembril) tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra. Tööandja majandustegevuse tõttu või kehtestatud tööajakava alusel riigipühal töötavatele inimestele peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu, tuletab meelde tööinspektsioon.

Riigipühade eel tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus, vaid kohustus. Lühendatud tööpäev on kohustuslik pühadele eelnevatel reaalsetel tööpäevadel ehk 23. ja 31. detsembril. Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest.

Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalis Kasulik.ee

Reet Pärgma
reet.pargma@arileht.e

Uusi töötajaid on kõige lihtsam leida turunduse ja personalijuhtimise valdkonda, kõige keerulisem ehitusse.

Palgainfo agentuuri eile avalikustatud värskest tööturu- ja palgauuringust ilmneb, et tööjõupuudus on süvenenud, töötajate leidmine muutunud üha keerulisemaks ja palgaootus mullusega võrreldes tõusnud. Suurenenud on ka tööpakkumistele avatud töötajate arv. Inimesed ei pruugi küll aktiivselt tööd otsida, kuid personaalse pakkumise korral hakkavad nad töökohavahetust kaaluma. Uuringust selgus, et 47% vastanuid on saanud kutseid uuele töökohale kandideerida.
Eda

Artikkel jätkub, edasi loe Ärilehest

Maria Joost
reporter

«Jõulu ajal on poodides hullumaja ja klienditeenindajana on sel perioodil puhkepauside pidamine keeruline. Tunnen, et olen selle tõttu tööpäeva lõpuks täiesti läbi. Kas mul on õigus kasutada oma ettenähtud puhkepause ka kiirel jõulu ajal, kui poes on inimesi palju ja järjekorrad on pikad?» küsis lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:

«Töölepinguseaduse alusel on tööandjal kohustus korraldada tööd selliselt, et töötajale oleks tagatud iga kuue tunni töötamise kohta vähemalt 30-minutiline vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Lisaks peab tööandja vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele võimaldama suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul ka tööpäeva jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad. Nende vaheaegade eesmärk on just anda töötajale võimalus tööst lühiajaliselt puhata ja taastuda. Oluline on vältida nii füüsilist kui vaimset ülekoormust, et säilitada töötaja töövõimet ning hoida ära tööga seotud haigestumisi.

Pauside vajadus ja võimaldamine ei sõltu aastaajast või hooajast. Arusaadavalt on jõulud kaubanduses kiire ja intensiivne aeg. Vaatamata sellele peab klienditeenindaja siiski saama võimaluse tööpäeva sees süüa ja puhata, et olla oma töös tubli ja tähelepanelik kogu tööpäeva vältel. Kuna töö on vaid üks osa meie elust, siis peaks inimesel peale tööd jätkuma energiat ka muudeks toimetusteks.

Pauside võimaldamine on tööandja kohustus. Kiiretel aegadel tuleks tööandjal töötajatega läbi rääkida ja kokku leppida, kuidas töö võimalikult hästi nii korraldada, et kliendid oleksid teenindatud ja töötajatele saaks lubada ka puhkehetki. Oma panuse saavad anda ühtlasi kõik kliendid, varudes jõulude ostuhulluseks rohkem aega ja kannatust.»

PM Tarbija

Seadusest tulenevalt on ettenähtud, et riigipühale eelneval tööpäeval on tööpäev lühendatud. Kuidas on lood siis, kui antud kuupäev langeb nädalavahetusele?

Pöördusime küsimusega, kas 22. detsember on lühendatud tööpäev, Tööinspektsiooni poole. Ameti kommunikatsioonijuht Kristel Abel vastab: «Neil töötajatel, kes töötavad reedel, 22. detsembril tööpäeva lühendama ei pea, kuid olenevalt asutusesisesest töökorrast võib tööandja seda ette näha.»

Seega tasub uurida oma ülemuselt, kas reedesel kuupäeval saab varem koju pühasid nautima minna või mitte.

ärileht.ee

Eestil on alles ees välistudengite potentsiaali teadvustamine ja riiklike meetmete kasutuselevõtt selle rakendamiseks, kirjutab rändeekspert Marion Pajumets Äripäevas.

"Erinevalt tööloaga riiki tulijatest on ülikoolid ja välistudengid ise teinud nende Eestis kohanemisse juba suured investeeringud. Paljud välistudengid on saanud Eesti riigilt stipendiumi, nad on haritud, juba osaliselt kultuuriliselt integreeritud, neil on siin võrgustikud, nende palga- ja muud ootused­ on realistlikud, sest nad on siin juba mõnda aega elanud. Neil on Eestis tunnustatud haridus, mis välistab välismaiste akadeemiliste- ja kutsekvalifikatsioonide hindamise ja tunnustamise kadalipu, mis võib mõnel juhul osutuda väga aeganõudvaks," kirjutab Pajumets.

"Kui Eesti eelmise aasta kvalifitseeritud sisserände poliitika lipulaev oli start-up-viisa, siis 2018 tõusevad fookusesse välis­tudengid."

Loe pikemalt Äripäevast https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/12/17/valistudeng--parim-valistoojoud