Artiklid
- Üksikasjad
Välismaal töötanud noored küsivad Eestisse naastes keskmiselt 8,1% kõrgemat töötasu. Läti noorte palgasoov kerkib koguni 15,4%, selgus uuringu „Rahvusvahelise töökogemuse mõju noorte palgasoovidele“ tulemustest.
Arvestades uuringu tulemustes ka sellega, et kõrgemat palgasoovi märgivad oma CVs ja rändavad Eestist välja üldjuhul keskmisest võimekamad noored, kerkis rahvusvahelise töökogemusega noorte palgasoov koguni 27,5% kõrgemale kui neil, kes ei omanud rahvusvahelist töökogemust, kirjutab CV Keskus.
2013. aastal läbi viidud uuringust selgus , et Soomest naasevad Eesti töövõtjad küsivad kodumaal keskmiselt 14% kõrgemat palka.
Rahvusvaheline töökogemus avardab noorte silmaringi ning muudab nad kodumaisel tööturul tunduvalt enesekindlamaks, mis annab julgust küsida ka kõrgemat palgasoovi või haarata karjääriredelil kõrgem ametikoht. Arvestades, et noorte keskmine palgasoov oli tänavu II kvartalis 990 eurot, võib rahvusvahelise töökogemusega noorte palgasoov ulatuda ka üle 1200 euro piiri, mis ületab nii mõnegi Eesti kõrgkooli bakalaureusekraadiga lõpetanud tööotsija palgasoovi.
Varasem uuring Decoding Global Talent näitas, et koguni 73% eestlastest vanuses 21-34 eluaastat on välismaal töötamisele avatud. 49% neist arvas sealt leidvat paremaid karjäärivõimalusi, 47% tugevamat haridust ning 45% soovis elada teises kultuuriruumis. 61% 21-34-aastastest sooviksid töötada New Yorkis, 47% Pariisis, 42% Londonis, 38% Berliinis, 36% Amsterdamis, 34% Oslos ning 33% Stockholmis.
- Üksikasjad
NANSI KARTANAS,
Eesti Töötukassa infospetsialist
Maaleht
Lugeja küsib:
Olen 63aastane naine, pensioni hakkasin saama siis, kui sain 62 aastat ja 6 kuud vanaks, samas töötan edasi. Pärast pensioniea saabumist minult enam töötuskindlustusmaksu maha ei arvestata. Olen selles asutuses töötanud juba 30 aastat, see tähendab, et kuni pensionini arvestati minu palgast maha ka töötuskindlustusmaks. Kui mind nüüd pensionärina ära koondatakse, siis milliseid hüvitisi saan töötukassast?
Mitme kuu palk mulle makstakse koondamise puhul?
Kui tööealine inimene koondatakse, on tal õigus teatava aja jooksul saada senisest palgast 50%, hiljem 40%. Palun selgitage, kuidas toimitakse töölt koondatud vanaduspensioniealise töötaja puhul. Kas talle makstakse ka teatud aja jooksul 50 ja 40% palgast või mitte?
Maalehe lugeja
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Agne Narusk
Avatud kontoris piisab ühest aevastajast, et ka teiste tööviljakus peagi märgatavalt vähenes.
Ehkki juba paar aastat tagasi ennustati avatud kontorite hääbumist, ei kao need vähemalt Eestist niipea. Nüüd, kus haigena tööl käimine ja esimeste haiguspäevade hüvitamine on taas päevakorda tõusnud, on paslik meenutada töötajate tervise ja töökeskkonna seosele viitavaid uuringuid.
ERR vahendas 2011. aasta kevadel taanlaste uuringut haiguspäevade ja ühes ruumis töötavate inimeste arvu suhtest. Tõdeti, et omaette kabinetis töötavate inimestega võrreldes oli kahekesi ühes ruumis töötajatel haiguspäevi 50% rohkem ja kolme kuni kuue inimesega tööruumi puhul 36% rohkem. Üle kuue inimesega tööruumides töötajatel oli haiguspäevade arv üle 60% suurem. Sellised tulemused saadi 2400 üle 2000 kontoris küsitletud 18–69-aastase taanlase vastuste põhjal.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
«Töötan toitlustusettevõttes klienditeenindajana. Sooviksin teada kas tööandjal on õigus küsida teenindajalt kassas puudujääva summa kinnimaksmist, kui minu töölepingus sellist punkti ei ole?» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Töötaja varaline vastutus on sätestatud töölepingu seaduses. Üldpõhimõttena jaguneb töötaja vastutus kaheks: süüline ja lepinguline. Juhul, kui töötaja ja tööandja pole varalise vastutuse kokkulepet sõlminud, saab rääkida ainult süülisest vastutusest.
Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, võimeid ja omadusi. Näiteks tuleb kassapidaja töös arvestada seda, milline on kassasüsteem ja selle kasutamise reeglid, kas kassale pääseb ligi kolmandaid isikuid, millist väljaõpet on töötaja saanud, millised on töötaja töölepingust tulenevad tööülesanded ja kohustused jne.
Kui on selge, millist hoolsust töötajalt tööl oodatakse, siis saab ka hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud. Kui töötaja on tööks vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi. Kui mitte, on tegemist süülise käitumisega ning vastavalt süü astmele – tahtlikult või hooletuse tõttu – tuleb töötajal töölepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tööandjale hüvitada.
Kui töötaja on töökohustusi rikkunud hooletusest, siis ei saa eeldada, et töötajal on kohustus hüvitada tekkinud kahju täies ulatuses. Sellisel juhul peab tööandja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestama nt töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jms.
Kui töötaja leiab, et tööandja kahjunõue on põhjendamatu ning töötaja ei ole töökohustusi rikkunud, on töötajal võimalik kahju hüvitamisest keelduda. Eeltoodu kehtib nii varalise vastutuse kokkuleppe olemasolu kui selle puudumise korral. Sellisel juhul saab tööandja nõuda kahju hüvitamist läbi töövaidlusorgani, s.o kohtu või töövaidluskomisjoni, kus ta peab tõendama, et tekitatud kahju on täpselt nii suur, nagu tööandja seda väidab.
Kui tööandja soovib oma kahjunõuet töötaja töötasu nõudega tasaarvestada ehk palgast kinni pidada, tuleb tal selleks saada töötaja nõusolek kas kirjalikus, näiteks paberkandjal või kirjalikku taasesitamist võimaldavas, näiteks e-kirja vormis. Töötaja nõusolek tasaarvestamiseks tuleb saada igaks juhtumiks eraldi. See tähendab, et kehtiv on nõusolek, mis on antud pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist ehk igakordselt pärast kahju tekkimist.
Töötaja töötasust ilma viimase kirjaliku nõusolekuta tööandja kahjunõuet kinni pidada ei või. Kui tööandja seda teeb, on töötajal õigus saamata jäänud töötasu nõudega pöörduda töövaidlusorgani poole.
Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter
- Üksikasjad
Romet Kreek,
Eesti Päevaleht
Pensioni II sammast, millega on liitunud üle 670 000 inimese, ootavad olulised muudatused.
Juba varem on riik otsustanud sundida fonde haldustasu vähendama. Järgmisel aastal jõustuma pidava seaduse kohaselt tuleb veel teinegi uuendus: kui fondi tulemused on kehvad, võib fondijuht jääda tulemuspalgata ja talt võib isegi varem makstud tulemustasu tagasi nõuda.
Fondivalitsejatele on II sammas olnud hea ja küllaltki kindel teenimisvõimalus, olgu fondidel ja börsidel hea või halb aeg. Fonde haldavate ettevõtete juhatuse liikmete ja töötajate tasud on päris kopsakad (vt graafikut). Kui suure osa sellest moodustab tulemustasu, ei ole teada.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 911 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee