Üksikasjad

Avaldatud: 11 september 2015

• Postimees

Kuigi kõrghariduse omandamine on keskkooli lõpetajate seas populaarne ja prestiiþne valik, on suurem tõenäosus endale tulevikus palgatöö tagada hoopis nendel, kes lähevad kutsekooli.

Austraalias tehtud uuringu kohaselt oli tõenäosus, et bakalaureusekraadi omandanud said nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist tööle, 68 protsenti, samal ajal, kui kutsekooli lõpetanute seas sai selle aja jooksul tööle üle 86 protsendi lõpetanutest, vahendab uudisteportaal News.au.com.

Allpool on nimekiri 64-st kutsekoolis omandatavast ametist, mis vähemalt austraallaste kinnitusel tulevikuski kindla töö tagavad.

Kliima- ja mehhaaniliste seadmete hooldaja
Kliimaseadmete ja külmkapi parandaja
Lennukitehnik (elektroonika)
Lennukitehnik (masinapark)
Arborist
Autoelektrik
Pagar
Siseviimistleja
Laevaehitaja
Müürsepp
Lihunik
Kapitegija
Puusepp
Mööblitisler
Kokk
Diiselmehhaanik
Kraavikaevaja
Elektriliini tööline
Üldelektrik
Erielektrik
Elektroonikaseadmete müüja
Kuidmaterjali krohvija
Masinist
Mehhaanik
Metallkonstruktsioonide paigaldaja/keevitaja
Põranda viimistleja
Mööbli viimistleja
Gaasisüsteemide paigaldaja
Klaassepp
Juuksur
Tisler
Maastikuarhitekt
Lifti mehaanik
Lukksepp
Metallitööline
Metallitööpinkide operaator
Mootorimehaanik
Mootorratta mehaanik
Optiliste süsteemide mehaanik
Maaler
Keretööde tegija (auto)
Kondiiter
Piltide raamija
Torulukksepp
Survekeevitaja
Trükitööline
Katuseparandaja
Katusepanija
Siiditrükkal
Lambapügaja
Lehtmetallitööline
Sildimeister
Väikemootorite mehaanik
Krohvija
Kiviraidur
Telekommunikatsiooni süsteemide liinitööline
Telekommunikatsiooni tehnik
Tööriistade valmistaja
Drapeerija
Kereehitaja (auto)
Maaltritööde tegija (auto)
Mootorsõidukitehnik
Plaatija
Keevitaja

TARBIJA»TÖÖ
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 10 september 2015

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Delfi

Vahur Koorits

Valitsus jättis oma tänasel istungil töötuskindlustuse makse määrad aastateks 2017 – 2019 samale tasemele kui sel aastal. Tööandjad ja töötajad soovisid maksemäära langetamist, mis oleks jätnud inimestele rohkem raha kätte. Valitsus ei toetanud seda, sest selle jaoks pole väidetavalt raha.
Töötuskindlustusmakse töötajale on praegu 1,6 protsenti brutopalgast ja see võetakse automaatselt palgast maha. Tööandjad maksavad omakorda töötaja brutopalgast lisaks 0,8 protsenti.

Töötukassa nõukogu tegi augustis valitsusele ettepaneku jätta järgmisel aastal maksemäärad tänavusega samale tasemele, kuid aastateks langetada neid aastateks 2017-2019. Aastast 2017 võiks töötuskindlustusmakse määr olla töötukassa nõukogu hinnangul töötajatele 1,4 ja tööandjatele 0,7 protsenti.

Töötuskindlustus on mõeldud töötutele hüvitise maksmiseks ja veel mõneks tööturuga seotud kuluks. Töötukassa raha on aga osa laiemast valitsussektori eelarvest ja seetõttu on tööandjad ja ametiühingud korduvalt riiki süüdistanud selles, et riik tahab hoida töötuskindlustusmakse määra kõrgena, et näidata paremaid eelarvetasakaalu numbreid.

Trikk on selles, et nagu ka tulumaksu, kogutakse töötuskindlustusmakset inimese palgalt ja selle eest rahastatakse riigi ülesandeid, aga selle nimeks pole tulumaks. Tulumaksu tõstmist valitsus ei toeta, vaid seda soovitakse võimalusel pigem langetada.

Töötuskindlustusmakse suurust tõsteti järsult majanduskriis ajal ja seda on hoitud kõrgemana kui tööandjad ja ametiühingud seda soovivad, mistõttu töötukassal on tekkinud hiiglaslikud rahatagavarad. Töötukassa reservid kasvavad praeguste maksemäärade juures aastas 40 miljoni võrra. 2016. aasta lõpuks kasvab töötukassa varade maht prognoosi kohaselt 690,8 miljoni euroni. Sellest jätkub kriisi ajal päris mitmeks aastaks.

Töötukassa nõukogus on kaks esindajat valitsusel, kaks esindajat tööandjatel ja kaks esindajat ametiühingutel. Kuna valitsusel puudub töötukassa nõukogus ülekaal, ongi töötukassa nõukogu tööandjate ja töötajate üksmeele korral tihti teinud valitsusele ebameeldivaid ettepanekuid töötuskindlustuse maksete langetamiseks.

Nagu öeldud, ei soovinud valitsus töötuskindlustusmakse määra langetada, sest raha selle jaoks pole. Ametlik põhjendus kõlab nõnda: "Rahandusministeerium ei nõustunud töötuskindlustusmakse määrade muutmisega, sest maksemäärad peavad olema stabiilsed ja pikaajaliselt ette teada. Samuti kasvab töövõimereformi rakendumisel 1. juulil 2016 töötukassa klientide hulk ja teenused kordades ning puudub põhjalik analüüs, mis näitab töötukassa rahaliste vahendite jätkusuutlikkust teenuste osutamisel," teatas valitsus.

Töötukassa nõukogu esimees Toomas Tamsar, kes esindab seal tööandjaid, kommenteeris, et töötukassa nõukogu lähtus soovituses aastast 2017 töötuskindlustusmakset vähendada töötukassa tegelikest vajadustest.

"Nõukogu leidis, et reservid on piisavad ka võimalike kriisiolukordade üleelamiseks ning nende jätkuv kasvatamine samas mahus, üle 40 miljoni euro võrra aastas, ei ole põhjendatud. Valitsuse otsus mitte arvestada nõukoguga, kuhu kuuluvad muuseas nii tööandjate, töötajate kui ka valitsuse esindajad, näitab, et probleem on pigem valitsuse enda rahakotis. Ehk et keskmes on riigieelarve tasakaalu küsimus, mitte töötukassa tegelik olukord ja sellest lähtuvad mõistlikud valikud," kritiseeris Tamsar valitsust.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 september 2015

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Vaid riigi toetusele ei saa pensionieas lootma jääda ja seetõttu on oluline, et igaüks vastutaks ise oma rahaasjade ja tuleviku heaolu eest. SEB möödunudaastane pensionivalmiduse uuring tõi välja, kuidas eri põlvkonnad näevad pensioni jaoks kogumist.

Noorematel suured plaanid ja aega palju

30. eluaastates inimesed suhtuvad pensionisse positiivsemalt ja lootusrikkamalt. Neile tundub penisoniiga kaugel olevat ja nad plaanivad tuleviku kindlustamiseks veel palju ära teha. Suur osa neist ei plaani oma pensionipõlve sissetulekut teadlikult suurendada kogumisega. Selles vanuses inimesed usuvad, et nad suudavad suurendada oma pensioniaegset sissetulekut alternatiivsete võimaluste, näiteks ettevõtluse, kinnisvara üürimise või müügi ning investeeringute kaudu, samas pole hetkel pooled neist veel selle nimel midagi teinud.

Ootused pensioniea sissetuleku suhtes on kõrged

Ootused vanaduspõlves saadava sissetuleku osas on põlvkondadel aga üsna sarnased – arvatakse, et see võiks olla vahemikus 85–92% tänasest igakuisest sissetulekust. I ja II sambast saadava pensioni osas ollakse realistikumad, arvestades, et see ei ole piisav. 69% vastanutest aastates 30–34 ütleb, et I ja II sambast saadav pensionisumma ei ole rahuldust pakkuv. 50–55-aastased on selles osas veelgi madalamate ootustega: 75% ütleb, et I ja II sammas ei anna neile pensionipõlveks piisavat sissetulekut.

Erinevalt hinnatakse ka oma kogumisvõimekust. 30–34-aastased ütlevad, et neil oleks võimalik pensioniks koguma hakata siis, kui nende igakuine sissetulek oleks praegusest üle 1000 euro suurem. 50. aastates inimesed aga leiavad, et juba 554 euro võrra suurema sissetuleku juures oleks neil võimalik pensioniks koguda. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et 30. aastates on inimestel veel mitmeid teisi finantskohustusi, nagu laenud, liisingud ja pere igapäevane ülalpidamine, mistõttu pensioniks kogumine võib tunduda ebaoluline.

Pensioniea lähenedes muutuvad ootused tagasihoidlikumaks

Eestis on ametlik pensioniiga 65 aastat, kuid enamik küsitlusele vastanud 30–39-aastastest leiavad, et nemad võiksid lõpetada tööl käimise peaaegu 10 aastat varem. 50. eluaastates inimesed ootavad, et nende pensionipõlv võiks alata 62-aastaselt. Samas vanuse kasvades usutakse üha vähem, et pensioni sissetulek on piisav. See võib olla ka põhjus, miks vanuse suurenedes tõuseb nende inimeste osakaal, kes ütlevad, et nad plaanivad võimalikult kaua tööl käia.

Kõrgemas vanuses inimesed ootavad ka vähem, et nende pension kujuneks välja mitmete alternatiivide, näiteks ettevõtluse, kinnisvara müügi ja üürimise või investeeringute kaudu. Inimesed, kellel on pensioniaastad lähemal, tunnevad, et aeg on liikunud kiiresti ja kõike algselt planeeritut polegi veel saavutatud. Seetõttu ollakse rahuldust pakkuva pensionipõlve ennustamises pigem tagasihoidlikumad ning ei tunta end pensioniea suhtes väga kindlalt.

Pooled võivad langeda vaesuse riskigruppi

Statistika näitab, et kui pensioniks koguma ei hakata, võivad kuni pooled eestlastest langeda vaesuse riskigruppi ehk saada igakuiseks pensioni sissetulekuks alla 60% keskmisest palgast. Suurema tõenäosusega satuvad pensionieas keerulisse majanduslikku olukorda praegu madalat sissetulekut saavad inimesed ning need, kellel on pensionikogumise aeg liiga lühike, et koguda piisavaid sääste pensioniea finantseerimiseks. Selleks, et vältida pensionipõlves olukorda, kus rahalisi vahendeid napib, tuleks tegelikult juba noorelt hakata tegelema kogumisega.

Alustage pensioniks kogumist pensioniplaani tegemisega ja tulge SEB-sse tasuta nõustamisele. Professionaalne konsultant aitab teil seada pensioni kogumisele konkreetse eesmärgi, seda kogumisperioodi jooksul regulaarselt jälgida ja vajadusel muuta.

Pensioniplaanide kohta saab täpsemat ja praktilist informatsioon SEB leheküljelt
http://www.seb.ee/pension/kogumislahendused/seb-pensioniplaan.

Allikas: SEB pensionivalmiduse uuring (2014)

SEB pensionifonde valitseb AS SEB Varahaldus. III pensionisamba kindlustustooteid pakub AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus.

Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda kindlustuslepingu tingimustega ja/või pensionifondi osakute avaliku pakkumise prospekti, lihtsustatud prospekti ning muu fondi kohta avaldatud teabega Pensionikeskuse kodulehel www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/fondid/või SEB toodete osas SEB kodulehel www.seb.ee. Vajadusel pidage nõu AS-i SEB Pank või AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustus töötajaga.

Käesolevat teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena ega muu investeerimisteenusena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumisena või soovitusena mistahes lepingu sõlmimiseks.

Investeering fondi on alati seotud mitmesuguste riskidega, mis võivad teostudes ebasoodsalt mõjutada investeeringu väärtust või realiseeritavust, investorite õigusi ja muid taolisi asjaolusid.

SEB»PENSION

Autor: Kati Aasov
vabakutseline ajakirjanik

Üksikasjad

Avaldatud: 10 september 2015

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsus kehtestas tänasel istungil töötuskindlustuse makse määrad aastateks 2016 – 2019, milleks on 1,6% kindlustatule ning 0,8% tööandjale. Need jäävad samale tasemele, mille valitsus kehtestas aastateks 2015 – 2018.

Töötukassa Nõukogu esitas valitsusele ettepaneku kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrade kohta aastateks 2016-2019, mille kohaselt oleks 2016. aastal kindlustatu töötuskindlustusemakse määraks 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8% ning alates 2017. aastast oleks kindlustatu töötuskindlustusemakse määraks 1,4% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,7%.

Valitsus ei toetanud töötuskindlustusmakse määrade muutmist tuginedes rahandusministeeriumi hinnangule. Rahandusministeerium ei nõustunud töötuskindlustusmakse määrade muutmisega, sest maksemäärad peavad olema stabiilsed ja pikaajaliselt ette teada. Samuti kasvab töövõimereformi rakendumisel 1. juulil 2016 Töötukassa klientide hulk ja teenused kordades ning puudub põhjalik analüüs, mis näitab Töötukassa rahaliste vahendite jätkusuutlikkust teenuste osutamisel.