Üksikasjad

Avaldatud: 02 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Rivo Veski Kasulik.ee

Statistikaameti andmetel kasvas II kvartalis aastaga palk keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel - kinnisvaraalases tegevuses 11,2% ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses (langus 0,5%).

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 1082 eurot, teatab Statistikaamet. Brutokuupalk tõusis mullusega võrreldes 5,8%.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 5,9%.

Maksimarketites ja Konsumites 570 eurot

ETK Grupi kommunikatsioonijuhi Ivo Rulli selgitusel kuulub Eesti Tarbijateühistute Keskühistusse 19 ühistut ning rohkem kui 350 kauplust. Kuna infosüsteemid on ühistutel Rulli sõnul erinevad, andis ta infot vaid ETK Jaekaubanduse ASi kohta, mis omab Maksimarketeid ja Konsumeid Tallinnas, Harjumaal ja Pärnus.

„Teenindaja palk ETK Jaekaubanduse ASis on eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tänavu II kvartalis tõusnud keskmiselt 13%. Sarnases tempos on tõusnud ka kaupluste teiste töötajate palgad," ütles Rull Delfile.

Kui palusime Rullil protsenti näitega illustreerida, ütles ta, et see pole paraku võimalik. „Täpsed palganumbrid on töötajatel lähtuvalt kauplusest, staaþist ja muudest lisatingimustest erinevad ning töölepingud on konfidentsiaalsed," märkis ta selgituseks.

Hästi. Võtame siis abiks 8. juulil Delfi Kasulikus ilmunud loo
„Poeketid räägivad suu puhtaks: kui palju kassapidaja täna Eestis palka saab?"

Selles artiklis rääkis Rull, et näiteks Laagri Maksimarketisse võetakse kassapidaja tööle brutopalgaga 570 euro (neto umbes 470 eurot). Kui ETK meile edastatud protsent palgakasvu kohta II kvartalis vastab tõele, siis näitab meelevaldne arvutus, et veel aasta tagasi oli sama palganumber umbes 500 eurot (neto umbes 410 eurot).

Prismas 487-672 eurot

Prisma esindaja Silver Säga ütles Delfile, et selle aasta teises kvartalis muudatusi ei olnud. „Tallinna Prismade müüja-kassiiride palgatasemed korrigeeriti selle aasta augustikuu algusest," märkis Säga.

Eelviidatud artiklis ütles Säga, et Tallinna Prisma kauplustes on müüja-kassiiri brutopalk vahemikus 534-672 eurot (neto u 442-549 eurot) ning Tartu ja Narva Prismade müüja- kassiiridel 487-660 eurot (neto u 406-540 eurot).

Rimis 560 euro kanti

Rimi pressiesindaja Katrin Bats pole samuti lahke palgaandmeid jagama. 8. juulil ütles ta Delfile, et Rimides on kassapidaja keskmine brutotasu 560 eurot (neto u 463 eurot). „Kaupluse teenindajate palgad on meil pidevalt tõusnud igal aastal. Paraku pole meil aga ühte kindlat protsenti öelda, sest palgad ei tõuse kõigile ühtselt," lisas Bats.

Palgad vaadatakse Rimis üle kord aastas, kevadel. Sel aastal juurutasime uue tasemesüsteemi kaupluse teenindajatele ning seeläbi on palka võimalik tõsta koguni kuni 18%.

Rimi võttis nimetatud süsteemi kasutusele kevadel. Suvised meile saadetud andmed kajastasid veel möödunud aastat. Nüüd on Rimi töötajatel põhipalgale võimalik lisa teenida kuni 18%.

Selveris 550-610 eurot

Juulikuiste andmete järgi on Selveris kassapidaja keskmine palk. „(Bruto)töötasu jääb Selveri teenindajatel enamasti vahemikku 550-610 eurot (neto u 455-510 eurot)," ütles Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid siis.

Nüüd lisas ta, et teenindajate töötasu ja selle kasv on otseselt ja märkimisväärselt sõltuv tema individuaalsetest töötulemustest ja on erinevatel töötajatel küllaltki erinev. „Selverites on teenindajate töötasu kasvanud aastaga kuni 7 protsenti," märkis Erilaid.

Kui palk aastaga 7 protsenti tõusis, ning keskmine vahemik oli veel paar kuud tagasi ehk tänavu teises kvartalis 550-610 eurot, siis aasta tagasi oli vahemik vastavalt 510-570 (neto 413-458).

Oluline on siinkohal märkida, et nimetatud summade puhul on tegemist põhipalgaga ehk et enamjaolt lisandub sinna juurde ka tulemustasu sõltuvalt poodide palgapoliitikast.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Keskmine brutopalk oli teises kvartalis 1082 eurot ehk eelmise aastaga võrreldes 5,8 protsenti kõrgem. Tänavuse aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,1 protsenti.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 5,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 2,9% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti, teatas statistikaamet.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk (5,9%). Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kuueteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk tõusis tänavu II kvartalis pea kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses 11,2% ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses (langus 0,5%).

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot.

Keskmine netokuupalk oli tänavu II kvartalis 871 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk (netokuupalga kasv oli 7,3%). Netokuupalga kiirem kasv oli tingitud tulumaksumäära alanemisest 21%-st 20%-ni, töötuskindlustusmakse määra alanemisest 1%-st 0,8%-ni ning samuti miinimumpalga tõusust 355 eurost 390 euroni alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

Keskmine brutotunnipalk oli II kvartalis 6,61 eurot ja see tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (10,7%) ning vähenes kahel tegevusalal – muudes teenindavates tegevustes (0,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (0,1%).

Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta II kvartalis töötajate arv 1,3% väiksem kui 2014. aasta II kvartalis. Palgatöötajate arv suurenes kuuel tegevusalal: 1) finants- ja kindlustustegevus; 2) info ja side; 3) kunst, meelelahutus ja vaba aeg; 4) töötlev tööstus; 5) tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; 6) majutus ja toitlustus.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu II kvartalis 1459 eurot ja tunnis 9,87 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tõusnud vastavalt 5,8% ja 6,2%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kuus kinnisvaraalases tegevuses ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (vastavalt 11,5% ja 11,1%).

Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Romet Kreek
ärileht.ee

Tööandja omaniku liigi järgi tõusid palgad kõige kiiremini kohalike omavalitsuste haldusalas, 8,5%, kommenteeris täna statistikaameti avatud II kvartali palgastatistikat Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Sealne palgatõus oli kiire hariduse ja tervishoiu tegevusala tõttu. Haridusministeeriumi palgamonitooringu põhjal oli kooliõpetajate keskmine palk 2014. aastal kõrgem kui Eesti keskmine. Õpetajate palgad tõusid keskmisest palgast kiiremini ka 2015. aasta esimesel poolel. Tervishoius on palgad kerkinud samuti hoogsamalt kui majanduses keskmiselt, 8,1%.

Statistikaameti andmetel kiirenes keskmise brutokuupalga tõus 2015. aasta teises kvartalis esimese kvartali 4,5%lt 5,8%ni. Tänu sellel aastal kehtima hakanud maksumuudatustele tõusis keskmine netokuupalk 7,3%. Kuna tarbijahinnad langesid teises kvartalis aastavõrdluses 0,1%, kerkis reaalpalk 5,9%.

Eesti omanikega eraettevõtetes tõusis keskmine palk 5,8%, kuid ilma töötajate registreerimiskohustuse mõjuta oleks see tõus olnud kiirem. Tänu töötamise registrile vähenes hõive alaraporteerimine, kuid maksu- ja tolliameti andmetel oli uute deklareeritud palgatulu saajate keskmine palk miinimumpalga lähedal ja märksa madalam kui vastava tegevusala keskmine.

Maksu- ja tolliameti palgaväljamakse statistika näitab, et palgaerinevused on järjepidevalt vähenenud. Palga mediaanväljamakse on kasvanud viimase kümne aasta jooksul kiiremini kui keskmine palk. Mediaanpalk moodustas 2015. aasta teises kvartalis peaaegu 80% keskmisest palgast, kümnendi eest aga 73%. See tähendab, et keskmine palk väljendab järjest paremini keskmise töötaja palgatulu.

Kuna majandus kasvas 2015. aasta teises kvartalis kiirhinnangu põhjal 1,9% ning hõive suurenes, kerkis palgafondi osakaal SKPs. Ettevõtetel on seega järjest suurem surve kasumeid taastada, mistõttu jääb edaspidi palgatõus pigem senisest aeglasemaks.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk,

Eesti Päevaleht

Enim näib nõutuks tegevat käsundusleping, varem tekitas segadust töövõtuleping.

„Olen 27. nädalat lapseootel ja tööl käsunduslepingu alusel. Millistele hüvedele on mul rasedana õigus tööl ja hiljem lapsega koju jäädes?” küsib Reili oma kirjas töö ja koolituse rubriigi juristile.

„Kas käsunduslepinguga töötades on õigus saada haigekassa kindlustus, muid hüvesid ei tundu eriti olevat?” tahab teada e-kirja saatnud tartlanna Esta.

„Töötan ametlikult, mul on käsundusleping. Palgapäeval tekkis küsimus, milliseid makse mu töötasust maha arvatakse,” tunneb huvi 19-aastane Mari.

Kui uurida lähemalt, millised on töölepinguga töötaja õigused ehk millest jääb ta ilma, kui selle asemel on sõlmitud mõni võlaõiguslik leping (nt töövõtuleping, käsundusleping, autorileping, agendileping, maaklerileping vm), on üsna selge, miks tööandjad eelistavad töölepingule teist varianti.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.