Artiklid

Lugeja küsib:
Minuga on sõlmitud tähtajaline tööleping lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamiseks. Tuli välja, et asendatav katkestab novembris lapsehoolduspuhkuse, aga jään ise enne seda septembris rasedus- ja sünnituspuhkusele. Mis saab minu töölepingust?

Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisega (töölepingu seadus § 80 lg 1) vaatamata sellele, et töötaja on rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel. Tähtajalise töölepingu sõlmimisel on osapooled teadlikud suhte ajutisusest ning selle lõppemisest kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel.

Kaire Saarep
Noorte hääl

Kas töötad või lähed tööle? Noorte Hääl toob sinuni erinevaid situatsioone töömaailmast. Tea oma õiguseid ning oska nende eest seista!

"Töölepingus on palgamaksmise kuupäevana kirjas 7. kuupäev. Augustikuus langes see kuupäev reedesele päevale. Tööandja kandis palga väidetavalt üle reede hilisõhtul ja palk jõudis minu kontole esmaspäeva hommikul. Pankade vahelised ülekanded nädalavahetusel ei liigu ning ülemuse arvates on tema igati seadusekuulekalt käitunud. Samas on palga hilinemist varemgi juhtunud. Kas taolises olukorras võib lepingu üles öelda ja viiviseid nõuda?"

Nii tööandja kui töötaja peavad töölepingu täitmisel käituma heauskselt. Töötajal tekib lepingus kirjas oleval palgapäeval õigustatud ootus (k.a reedel). Tööandja peab omalt poolt tegema kõik endast oleneva, et töötasu õigeks tähtpäevaks töötaja pangakontole jõuaks.

Töötaja võib lepingu erakorraliselt üles öelda juhul kui tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud (TLS §91). Oluliseks rikkumiseks ei saa lugeda ühekordset hilinemist töötasuga. Oluliseks rikkumiseks saab lugeda järjepidevat töötasu hilinemist, jättes tähelepanuta mitmekordsed töötaja poolsed pretensioonid. Töötaja peab ülesütlemist põhjendama ning avaldus tuleb esitada kirjalikult. Töötaja poolse erakorralise ülesütlemise puhul on hüvitisena ettenähtud töötaja kolme kuu keskmine töötasu (TLS §100 lõige 4)

LOE VEEL:
Noore töötaja abimees: Kas pean varastatud tooted oma palgast kinni maksma? (9) 07. august 2015
http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/noore-tootaja-abimees-kas-pean-varastatud-tooted-oma-palgast-kinni-maksma?id=72159909
Noore töötaja abimees: Kas ülemus võib töötajaid läbi kaamerate jälgida? (3) 22. juuli 2015
http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/noore-tootaja-abimees-kas-ulemus-voib-tootajaid-labi-kaamerate-jalgida?id=71967177

Viivist on õigus nõuda alates palgapäevale järgnevast päevast kuni päevani, mis tööandja viivitatud summa välja maksab.

Loe rohkem SIIT!
http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/2014/10/millal-voib-tootaja-toolepingu-ules.html

Lugeja küsib:
«Kui ma olen (üli)õpilane ja registreerin end FIE-na, kas ma pean maksma täismääral sotisaalmaksu, isegi siis, kui riik seda minu eest juba maksab?» küsib Postimehe lugeja.

Vastab Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

Kui FIE-st üliõpilase eest maksab sotsiaalmaksu riik, siis ei tule tal tasuda sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Küll aga tuleb maksta sotsiaalmaksu kogu ettevõtlusest teenitud kasumilt ning seda kord aastas tuludeklaratsiooni esitamisega. Kehtib sama põhimõte nagu töötasult sotsiaalmaksu tasumisega - seda makstakse samuti sellelt osalt, mis alampalka ületab. FIE sotsiaalmaksu kohta saab täpsemalt lugeda siit http://www.emta.ee/index.php?id=35016.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Kerli Kivistu
reporter

Heli Raamets
Maaleht

Töötajate registreerimise pealesurutud nõue pole ümbrikupalga maksmist siiski välja juurinud. Seda tunnistab ka maksuamet.

Viimastel aastatel on ainult ümbrikupalka saanud töötajate osakaal jäänud 10–11 protsendi vahele, näitab Eesti konjunktuuriinstituudi varimajanduse uuring. Mullu vähenes ümbrikupalka saanud töötajate osakaal seitsme protsendini kõigist palgasaajatest ja illegaalne töötasu moodustas kolmandiku nende sissetulekust.

Kõige rohkem on mustalt töötamine levinud ehitusvaldkonnas, kus oli 31 protsenti kõigist ümbrikupalga saajatest, järgnevad transpordi- ja tööstusvaldkond vastavalt 16 ja 12 prot­sendiga.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Agne Narusk,
Eesti Päevaleht

Arusaam, et õppepuhkusel töötajale ei tule enam 1. juulist palka maksta, ei pea paika.

„Nüüd on nii, et tasulist õppepuhkust te enam võtta ei saa,” vahendab Tallinna ülikooli kolmanda kurususe tudeng Maria oma tööandja sõnu. See pani teda ja tema kolleege paaniliselt otsima infot uue õppepuhkuste korra kohta.

Maria töötab õpingute kõrvalt osalise tööajaga kaupluses, töö on graafiku alusel. Kaupluses töötab palju noori, kellest enamik õpib kuskil. Nii on mõistetav tööandja heameel arusaamast, et enam ei pea õppepuhkusel olijatele ühegi päeva eest maksma keskmist palka nagu vanasti. Ehk vähendab see ka „puhkajate” arvu, sest asendajate leidmine ja graafikute tegemine õpihimulise töötajaskonnaga asutuses on paras peavalu, võib oletada tema edasist mõttekäiku. Maria tööandja ise ei soovinud lähemalt oma mõttekäiku selgitada. Maria pole ainuke, sama probleemi üle – tööandjad loevad uuest seadusest välja seda, mida seal ei ole – kurdab ka Tartu ülikooli Narva kolledþi tudeng Mikk. „Ülemuse sõnul saab nüüd tasustatud õppepuhkust ainult see, kes osaleb tööalasel koolitusel. Mina töötan kiirtoitlustuses ja õpin õpetajaks, seega polevat minu õpingud tööalased,” räägib noormees.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.