Üksikasjad

Avaldatud: 03 august 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

«Minu töötamiskohal on liiga vähe värsket õhku ja sinna kostub kõrvalruumist klientidega suhtlemist segav müra. Tööandja ütleb, et tema ei saa midagi teha, sest tegutseme rendipinnal ning ventilatsiooni eest hoolitseb majaomanik ja müra tekib hoopis kõrvalruumides tegutseva teise ettevõtte tegevusest. Kes vastutab selle eest, et ma siiski saaks normaalses keskkonnas tööd teha?» uurib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna juhataja Rein Reisberg.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt on tööandja see, kes kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Mingeid erisusi rendipindade kasutamisel ei ole. Vastutajaks on ikka tööandja, mitte hoone omanik või keegi kolmas, kes tegeleb näiteks hoones ventilatsiooniseadmete korrasolekuga. Seetõttu tasub tööandjal oma ettevõtte tegevuseks pindade rentimisel mõelda, kuidas tagada oma töötajatele nõuetekohased töötingimused.

Oluline on välja selgitada, millisel otstarbeks kasutamiseks on hoone või selle üksikud ruumid ehitatud. Kui laoruumiks ehitatut soovitakse muuta mitme töötajaga bürooruumiks, siis ilmselt jääb esialgselt õhuvahetusest väheseks ja vajalik on ventilatsioonisüsteemi täiendamine. Kes sellega tegeleb ja selle eest tasub, on ruumi rendileandja ja rentniku omavahelise kokkuleppe küsimus. Samuti tasub saada enne ruumide kasutuselevõttu selgust, millega tegeldakse kõrvalasuvates ruumides. Sellega saab ennetada probleeme, et näiteks büroo- või müügiruumides on tööülesannete täitmist segav müra või levib ebameeldiv või lausa kahjulik kemikaalilõhn.

Seega ei pea töötaja kurtma vähest õhuvahetust mitte hoone omanikule, vaid tal tuleb probleemide korral töökohal ikkagi pöörduda oma tööandja poole, kelle kohustus on tagada töökeskkonna vastavus töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 31 juuli 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

«Küsimus selles, et kas on mõni seadus, mis sätestab puhkepausid jalge peal töö puhul? Mul on peamiselt 12-tunnised tööpäevad ja vahepeal oleks tahtmine istuda ja jalgu puhata. Kusagilt nagu oleksin kuulnud, et kui töö on püstijala peal ja on pikad vahetused, siis iga kahe tunni järel on õigus istuda ja jalga puhata – kas see vastab tõele?» uurib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.

Tööandja peab töölepingu sõlmimisel teavitama töötajat tööaja korraldusest. Tööaja korralduse aluseks on üldjuhul ettevõttes kehtestatud reeglid töökorraldusele, milles määratakse kindlaks muuhulgas tööaja algus, lõpp ja tööpäevasisesed vaheajad.

Töölepingu seaduse järgi peab iga pikema kui kuue-tunnise töötamise kohta ette nägema vähemalt 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Nende täiendavate vaheaegade vajadus määratakse töökoha riskianalüüsis ohutegureid hinnates. Konkreetset sagedust ja pauside pikkust seadus ei sätesta. Seda otsustab tööandja riskianalüüsi tulemuste põhjal. Millal need pausid antakse, peavad olema kirjas töökorralduse reeglites.

Arvestada tuleb, et kogu tööpäev ainult püsti seismine on töötajale kurnav ja võib kahjustada tema tervist. Tööandja võiks planeerida ja korraldada töö nii, et seistes ja kõndides tehtav töö vahelduks istuva töö või puhkepausidega, mille ajal on võimalik jalgu puhata. Mõningatel juhtudel on otstarbekas kasutada jalgade puhkamiseks kõrget tooli ehk pukki. Lisaks peab töö laadist olenevalt töötajatel olema võimalus kasutada puhkeruumi, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks.

Puhkealad või -ruumid peavad olema piisavalt avarad ja varustatud nõutava arvu seljatoega toolidega ja laudadega vastavalt neid kasutada võivate töötajate arvule. Kui töö laadist tulenevalt on ette nähtud puhkepausid, kuid puudub puhkeruum, tuleb selleks otstarbeks kohandada mõni muu ruum, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks.

Antud juhul soovitame esmalt tööandjaga probleemi arutada ja leida võimalikke lahendusi ning teha ise ettepanekuid probleemi lahendamiseks. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi. Kui see ei anna tulemusi, on soovitatav pöörduda asutuse töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnanõukogu liikmete poole.

Samuti on töötajal õigus tööandja rikkumiste korral kaebusega pöörduda tööinspektsiooni poole, näiteks olukorras, kus tööandja ei taga töötajale ettenähtud tööpäevasisest puhkeaega või vaheaegu puhkamiseks. Enne tööinspektsiooni poole pöördumist peaks aga probleemidele lahendust otsima koostöös tööandjaga.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 01 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Töövestluse eel tunnevad ilmselt kõik tööotsijad pisut ärevust. Tööle saamisel on olulised ühelt poolt kandideerija CV sobilikkus ehk tööotsija senised töökogemused ja kvalifikatsioon, teisalt loeb aga palju ka vestluse edukus – kandideerija peab oskama suhelda ja enda positiivseid omadusi esitlema parimal võimalikul moel, edastab CV Online.

Eduka töövestluse märksõnaks on põhjalik ettevalmistus. Kasulik oleks viia end kurssi ettevõtte tegevusega ja ametikoha tööülesannetega. Lisaks tasub enne vestlust üle vaadata ka oma CV – nii on kindel, et iga detail on läbimõeldud ja endalgi meeles.

Lisaks ettevalmistusele tuleks ka töövestluse küsimustele vastamist harjutada. Millised on aga enamlevinud küsimused, mida tööandjad töövestlusel küsivad?

1. Nimeta oma tugevad ja nõrgad küljed?

2. Miks oled huvitatud antud firmas töötamisest?

3. Kus sa näed ennast viie aasta pärast? Aga kümne aasta pärast?

4. Miks lahkud/lahkusid viimase tööandja juurest?

5. Mis põhjusel oli kahe viimase töökoha vahel pikem paus?

6. Millist kasu toovad sinu oskused firmale? Miks peaksime just sinu palkama?

7. Nimeta kolm omadust, mille kallal sinu viimane ülemus soovitaks sul vaeva näha.

8. Kas oled töö nimel nõus reisima, kolima, töötama pühade ajal või nädalavahetustel?

9. Milliste saavutuste üle tunned kõige rohkem uhkust?

10. Kirjelda mõnda eksimust, mis tööolukorras on juhtunud.

11. Milline on Sinu unistuste töökoht?

12. Kuidas kuulsid sellest tööpakkumisest?

13. Mida soovid saavutada uuel töökohal kuu või kahe kuu pärast?

14. Ole valmis arutama põhjalikumalt oma CV-d, haridusteed ja karjääri.

15. Kirjelda ennast lühidalt.

16. Kuidas saad hakkama keerulistes situatsioonides?

17. Miks soovid töökohta või eriala vahetada?

18. Kuidas saad hakkama vihase/ärritatud kliendiga?

19. Milline on Sinu palgasoov?

20. Kirjelda olukorda, kus oled läinud tööülesannete täitmiseks äärmustesse või teinud midagi ületamatut.

21. Mis on olnud seni sinu suurim ebaõnnestumine?

22. Mis sind motiveerib? Kas sul on mõni mentor?

23. Millal saad tööga alustada?

24. Kirjelda mõnda olukorda, kus oled olnud ülemusega lahkarvamusel?

25. Nimeta oma viimase/praeguse tööandja tegevjuhi nimi.

26. Millised on sinu karjääri eesmärgid?

27. Mis paneb sind hommikul voodist tõusma ja tööle minema?

28. Kuidas iseloomustaksid sind sinu ülemus, kolleegid, koostööpartnerid, sõbrad?

29. Kirjelda oma endise ülemuse plusse ja miinuseid.

30. Kas ja kuidas töötad tiimis? Individuaalselt? Kas oled liider või jälgija?

31. Milline on viimane raamat, mida lugesid? Mis on sinu hobid? On sul mõni lemmik veebileht, mida külastad sageli?

32. Mis paneb sind tundma end ebamugavalt?

33. Too välja oma seniste ametite juures olukorrad, kus oled omandanud juhtimiskogemuse.

34. Kui sa peaksid kellegi vallandama, siis kuidas sa seda teeksid?

35. Mis meeldib sulle oma töövaldkonnas kõige rohkem ja kõige vähem?

36. Sul on võimalus küsida tööandjalt omapoolseid küsimusi – kasuta kindlasti võimalust!

Üksikasjad

Avaldatud: 27 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Olime sõbraga mustalt tööl ning mõnel päeval me tööle ei jõudnud. Tööandja ei maksnud meile seda raha ära, mille teeninud olime. Väidab, et meie rikkusime oma kohustusi, et tööle ei tulnud. Me aga polnud kohustatudki tööle minema, sest puudusid töölepingud. Sooviks nõuannet, mida sellisel puhul teha?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Asjaolu, et tööandja ei sõlminud kirjalikku töölepingut, ei tähenda, et Teie ja tööandja vahel puudus töösuhe. Töölepingu seaduse kohaselt on töötaja kaitse tagatud sellega, et töötaja tööle lubamine võrdub töölepingu sõlmimisega ning kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Seadus eeldab tööülesannete täitmise alustamisel ja tööle lubamisel töösuhte olemasolu. Seega ei sõltu töölepingu kehtivus vorminõude täitmisest, kuna tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui pooled on vorminõude vastu eksinud ja sõlminud näiteks suulise lepingu.

Töötajal on õigus nõuda tööandjalt kirjalikku lepingut igal ajal ja tööandjal on kohustus leping vormistada kahe nädala jooksul. Kui tööandja ka siis kirjalikku lepingut ei sõlmi, võib lepinguta töötamise kohta vihje teha Tööinspektsioonile e-posti aadressil .

Kui poolte vahel on tööleping (kirjalik või suuline), on pooltel kohustus lepingut täita. Tööandjal on kohustus kindlustada töötaja tööga ning maksta tehtud töö eest tasu vähemalt kord kuus, töötaja on kohustatud tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. Kui töötaja ei ilmu mõjuva põhjuseta tööle, on tööandjal õigus teha töötajale hoiatus ning rikkumise jätkumisel tööleping töökohustuste rikkumise tõttu üles öelda. Kui tööandja tõendab, et töötaja poolt toime pandud töökohustuste rikkumise tõttu (tööluus) on talle kahju tekkinud, võib ta töötajalt nõuda kahju hüvitamist. Töötaja nõusolekuta ei ole aga lubatud kahju summat töötasust kinni pidada. Tööandjal on vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (paberkandjal, e-mailiga jne). Nõusoleku mittesaamisel on tööandjal õigus nõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Seega peab tööandja sõltumata kirjaliku lepingu olemasolust töötajale tehtud töö eest töötasu välja maksma. Kui teil on olemas tõendusmaterjal (e-mailid, fotod, tunnistajad), et olete antud tööandjaga seotud, siis on võimalik saamata töötasu nõudes pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Saamata töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Töövaidlusavalduses peaksite kirjeldama lühidalt asjaolusid - millised olid suulised kokkulepped tööandjaga enne tööle asumist ja samuti peate ära näitama saamata töötasu suuruse ning arvestuskäigu.

Kogu eelneva kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi töötajaga ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut, ei tähenda see veel automaatselt seda, et ta on mustalt tööl ja võib käia tööl oma äranägemisel. Töösuhtes on kohustused nii töötajal kui ka tööandjal.

Kuna töötamise alustamine tuleb tööandjal registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks, siis kahtluse korral, kas olete ikka ametlikult tööl, on soovitav oma andmeid kontrollida esimesel võimalusel Maksu- ja Tolliameti kodulehelt www.emta.ee (e-maksuamet/e-toll; töötamine ja väljamaksed).