Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on viimase viie aasta kokkuvõttes Eesti tööturg võrreldes teiste riikidega taastunud väga kiiresti globaalse finantskriisi mõjul ülikõrgeks paisunud tööpuudusest.

Käesoleva aasta esimese kvartali 6,6% suurune töötuse määr on lähedal kriisieelse näitajale ning tööturul osaleb nüüd suurem osa tööealistest kui toona.

Statistikaameti tehatava tööjõu-uuringu andmetel polnud aasta alguskuudel veel majanduskeskkonna ebakindlus tööturule kandunud. Töötuse määra väike tõus – esimeses kvartalis 6,6 protsendini võrreldes eelneva kvartali 6,3 protsendiga – oli Soosaare hinnangul tingitud hooajalistest teguritest.

Arvestades tööealise elanikkonna kahanemist ja nõrka majanduskasvu oli hõive kasv tugev, ulatuses aastavõrdluses 2,9%ni. Osaliselt suurendas aga hõive kasvumäära töötajate registreerimise kohustus.

Teise kvartalis püsis töötukassa andmete kohaselt registreeritud töötute arv ligikaudu eelmise kvartali tasemel ning maksuameti andmetel kasvas deklareeritud palgatulu saajate arv veidi alla 2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Seega oli ka teises kvartalis olukord tööturul stabiilne. Negatiivse poole pealt on aga konjuktuurinstitutuudi baromeeteruuringu kohaselt ettevõtete hõive ootused kahanenud ning majapidamised on muutunud töötuse arengute osas tulevikus pessimistlikumaks.

"Peamiseks riskiallikaks on aga jätkuvalt tootmise kallinemine tööjõukulude kiire kasvu tõttu. Kiire palgakasv mõjutab kõige tugevamini eksportööre, kes ei saa väliskonkurentsi tõttu kõrgemaid palgakulusid oma toodangu hindadesse edasi kanda," leiab Soosaar.

See võib tema hinnangul sundida ettevõtjaid tööjõukulude kokkutõmbamise ja tootmise tõhustamise nimel töötajate arvu vähendama, halvemal juhul viima tootmise üle piirkonda, kus palgatase on madalam.

Regioonide lõikes on töötuse määr Eestis kõrgem Ida-Virumaal, registreeritud töötus on kõrge ka Valgamaal. Ida-Virumaal on võrreldes ülejäänud maakondadega suurem osa töökohti töötlevas tööstuses, mis muudab sealse tööpuuduse majandusolukorra suhtes tundlikuks.

"Tööstuses on keskmisest enam suure töötajate arvuga ettevõtteid, seega on ettevõtete raskustesse sattumisel mõju laiem," selgitab Soosaar.

Mai lõpu seisuga oli Ida-Virumaal registreeritud veidi üle 5700 töötu. "Seega üle Eesti Energias ning Nitroferti koondamisel on märkimisväärne mõju regiooni tööturule," lisab ta.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kui see nädal on toonud uudiseid suurtest koondamistest Ida-Virumaal, siis Swedbanki analüütiku Liis Elmiku sõnul muutub olukord tööjõuturul ka tööandjate jaoks järjest keerulisemaks.

"Kuna veel rakendamata tööjõuressurss järjest väheneb, tuleb uusi töötajaid järjest enam otsida teiste tööandjate juurest. See survestab omakorda palgakasvu," selgitab Elmik Ärilehele.

Elmiku hinnangul on tööturul pinged kasvanud, kuna tööealine elanikkond väheneb, hõive määr on juba niigi kõrge ja tööpuudus alaneb veelgi.

Tööealiste elanike arv väheneb Eestis väga kiiresti. Eelmise aasta jooksul vähenes tööealine rahvastik Eestis 7500 inimese võrra ehk Paide linna jagu.

Tööhõive määr ehk tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise, samas allpool Saksamaa, Rootsi või Taani taset. "Seega on meil veel ruumi hõive määra suurendamiseks, pakkudes näiteks teatud ühiskonna gruppidele senisest paindlikumaid töötamise võimalusi," lisas Elmik.

Selle aasta esimeses kvartalis kasvas hõivatute arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes 17 000 inimese võrra ehk 2,9%. Hõive kasvust pool tuli teenindussektorist. Elmiku sõnul mõjutas seda ilmselt töötajate registreerimise kohustuse sisseviimine eelmise aasta juulis.

Maksu- ja tolliameti andmete järgi kasvas hõive suurematest tegevusaladest kaubanduses, turismisektoris ja puidutööstuses.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuli 2015

• Ärileht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Töötuks jäämine on saatus, mida ei soovi mitte kellelegi. Kuid kui paraku siiski minema peaks, siis annab töötukassa hüvitiste osakonna juhataja asetäitja Ardo Rosin ülevaate, et millisteks toetusteks ja mis tingimustel sel juhul õigus on.

Koondamishüvitis

Koondamise korral maksab töötukassa täiendavat koondamishüvitist lisaks tööandjapoolsele hüvitisele (töölepingu seaduse järgi 1 kuu keskmine töötasu) neile, kelle töösuhe on tööandja juures on kestnud üle 5 aasta. Töötukassa poolt makstava hüvitise suurus sõltub töösuhte kestvusest. 5-10 aastase staaþiga töötajatele on ettenähtud hüvitis 1 kuu keskmise töötasu ulatuses ja üle 10 aastase staaþiga töötajatele 2 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Seega on töötajal koos tööandja poolt makstava koondamishüvitisega kokku õigus saada hüvitist 1 või 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötukassa poolt makstava koondamishüvitise saamiseks esitab avalduse tööandja 5 päeva jooksul pärast töösuhte lõppemist.

Töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus

Koondamise korral on töötul õigus ka töötuskindlustushüvitisele ja töötutoetusele. Töötuskindlustushüvitis on töötule makstav igakuine summa, millega kompenseeritakse sissetuleku kaotamine tööotsingute ajaks. Hüvitisele on õigus töötul, kellel on vähemalt 12 kuud kindlustusstaaþi töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Hüvitise maksmise periood sõltub kindlustusstaaþi pikkusest ning on 180, 270 või 360 päeva. Hüvitise suurus esimesel 100 päeval on 50 % töötu varsemast töötasust arvestatuna ja alates 101. päevast 40%. Hüvitist hakatakse arvestama 8. päevast pärast töötukassale vastava avalduse esitamist.

Koondamise korral hakatakse töötule hüvitist arvestama kas 30 (siis, kui isik on töötanud 5-10 aastat ja talle makstakse koondamishüvitist ühe kuu ulatuses) või 60 päeva (siis, kui isik on töötanud üle 10 aasta ja talle makstakse koondamishüvitist kahe kuu ulatuses) möödumisel töösuhte lõppemisest sõltuvalt isiku töösuhte kestvusest.

Hüvitise saamiseks peab töötu võtma ennast töötukassas töötuna arvele ja esitama avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks. Juhul, kui isikul puudub nõutav töötuskindlustusstaaþ, võib tal tekkida õigus töötutoetusele, kui ta on eelneva 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega.

Töötutoetuse suurus on 4,01 eurot päevas ning seda makstakse kuni 270 päeva. Ka töötutoetuse taotlemiseks tuleb töötul pöörduda töötukassasse, võtta ennast töötuna arvele ja esitada avaldus toetuse taotlemiseks. Hüvitist ja toetust korraga ühel ajal ei maksta. Juhul, kui töötule on määratud hüvitis 180 päevaks, on tal pärast selle möödumist õigus taotleda töötutoetust veel 90 päevaks.

Näiteks 2015. aasta teises kvartalis on töötukassa väljamakseid teinud sellistes summades:

Töötuskindlustushüvitis: 10,3 miljonit eurot
Töötutoetus: 2,4 miljonit eurot
Kindlustushüvitis koondamise korral: 2,3 miljonit eurot
Tööandja maksejõuetushüvitis: 0,7 miljonit eurot

Täpsemalt saab töötukassa poolt makstavatest hüvitistest ja toetustest lugeda siit https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Töötukassa värskelt avaldatud registreeritud töötuse statistika on väga positiivne - eile avaldatud andmetel oli juunis registreeritud töötuid vaid 4% tööjõust ehk ligikaudu 26 000 inimest.

Kuid käärid Eesti erinevate maakondade vahel on väga suured. Kui Tallinnas, Harju- ja Tartumaal jääb registreeritud töötus vaid kolme protsendi juurde, siis näiteks Ida-Virumaal, Valga- ja Võrumaal ehk Eesti äärealadel on see number palju nukram. Ida-Virumaal on registreeritud töötus juuni lõpu seisuga koguni 8,5 protsenti.

Samuti on hetkel töötus veidi kõrgem Läänemaal. See tuleneb töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringsoni sõnul hiljutistest koondamistest ettevõttes PKC Eesti AS.

Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast Töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat Statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.

Allikas: Töötukassa