Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Naisteka foorumis on läinud kirglikuks aruteluks teemal, kas puhkajate töö peavad tasuta ära tegema need töötajad, kes puhkusel ei ole. Kas ka sinu ülemus eeldab, et sa suvel topelttööd teed?

Kateriina:

Käes on puhkuste aeg. Nüüd selgus, et kolleegid on järjest kahe nädala kaupa puhkusel ja nii augusti lõpuni välja ning mina pean neid kõiki tasuta asendama hakkama... Hulluks minek igatahes.

Ülemuse arvates pean ma tegema kaks kuud jutti korraga vähemalt kahe inimese (aga kohati ka kolme inimese tööd) ja seda siis absoluutselt null euro eest.

Ülemus väidab, et minu igakuise palga sees on kahe inimese asendamine. Otsisin töölepingu välja, no ei ole sellist punkti, et palk sisaldab ka asendustasu. See tundub nüüd küll olevat seaduseväänamine? Kas saab niimoodi olla? Nimelt on mulle ametijuhendisse märgitud kaks ametikohta, keda peaksin vajadusel asendama, kuid millises ulatuses või mis tasu eest, sellest pole sõnagi. Olgu, see selleks, aga kui need kaks puhkavad korraga, siis tuleb mul ju lausa kolme inimese töö teha ja niimoodi kaks kuud järjest, see on absurd! See on puhtfüüsiliselt võimatu. Olen täiesti segaduses ja pahviks löödud.

Kas tööandja tohib niimoodi teha? Kas saan keelduda lisatööst, ilma et ta käsitleks seda tööga mittetoimetulemisena? Palun aidake mind hea nõuga!

Allikas: Naisteka foorum

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Egert-Gerret Kreek

Eesti Energia Kaevanduste juht Andres Vainola teatas sel nädalal, et muutlike turgudega kohanemiseks, tuleb kaevandamine efektiivsemaks muuta. Kasutusele võetakse uudne kamberlaava tehnoloogia, kuid seeläbi kaotab umbes 200 kaevurit oma töö.

Millised võimalused on koondatud kaevuritel Ida-Viru maakonnas tööd leida ja kas 200 on üldse märkimisväärne hulk?

Tööpuudus on teiste maakondadega võrreldes olnud Ida-Virumaal stabiilselt kõige kõrgem. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) andmetel oli mai lõpu seisuga töötuid kokku 5782 ning töökohti 486.

Tööjõu muutused energiasektoris

Ida-Virumaa on üle elanud suuremaid koondamislaineid, viimati eelmise aasta lõpus, kui VKG sulges kaks õlivabrikut - siis koondati üle 270 inimese.

VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa kommenteerib: „Sulgesime aasta lõpus kaks õlivabrikut, millest tänaseks on ühe töö taastatud." Teise põlevkivi vabriku taasavamine ootab aga lisainvesteeringuid.

„Kui inimeste hulga vähenemisega kaasneb ka efektiivsuse kasv siis võib antud tööjõu muudatust pidada pigem positiivseks," pakub ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda.

„Kui võtta arvesse, et mäetööstuses töötas eelmise aasta lõpu seisuga 4,2 ja energeetika sektoris 8,1 tuhat inimest, siis ei saa antud kontekstis öelda, et tegu on väga laialdase koondamisega."

Kaevuriamet on vägagi nõutud

Kogu esimese kvartali lõikes oli Ida-Virumaal pakkuda seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele 297 vaba töökohta ning oskus- ja käsitöölistele 323 vaba töökohta, mistõttu võib öelda, et kaevandustest vabanenutele on vastava ala töökohti pakkuda küll.

MKM-i sõnul on kaevurina töö leidmine raske, sest kaevandusi omavad vaid vähesed ettevõtted. Võimalik on leida aga vähemtasustatud, kuid ohutum töökoht.

„Tegu on peamiselt mingite masinate operaatoritega või mehaanika valdkonna asjatundjatega ning antud kogemused ja haridus annavad väga head väljavaated tööd saada teistes valdkondades," väidab MKM-i esindaja.

Tööliste edasised võimalused

Eesti Energia Kaevanduste juhi, Andres Vainola sõnul siirduvad paljud ligi 200-st töölisest pensionile. Koostööd tehakse ka fondidega, mis aitavad koondatutel leida uusi töövõimalusi ning pakuvad ümberõppestipendiumit.

Ka Viru Keemia Grupp koondas 2014. aasta lõpus hulgaliselt inimesi, kuid MKM sõnul polnud sellel riiklikul tasandil märkimisväärseid tagajärgi: „Kuna neil inimestel oli korralik tööandja, olid nad ka vastavalt seadustele kindlustatud ning vastavate tagatistega kaetud."

Tööle tagasi

Ida-Viru maavalitsuse avalike suhete nõunik Ago Gaðkov selgitab, et VKG kavatseb õlivabrikud taaskäivitada: „Tööle võetakse sama arv inimesi, kui koondati. Ei ole välistatud, et midagi taolist juhtub ka kaevandustes. St mõne aja pärast võetakse inimesi tagasi."

"Energiasektor on praegu väga ebastabiilne ja nõudlus kõikuv, mis tähendab ka tööjõuvajaduse ebastabiilsust."

Ka MKM-i esindaja on optimistlik: „Eelmisel kuul teatas VKG et loob aasta lõpuks juurde 300 uut töökohta, seega tundub et selles valdkonnas erilist tööpuudust karta pole. Üldiselt kehtib ka Ida-Virumaal sarnane situatsioon, kus puudu on pigem oskustööjõust, kuhu alla võib ka kaevurid liigitada. Ning tööpuudus valitseb pigem oskusteta hõivegruppides."

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Tahaks teada, kas tööandjal on õigust oma töötajatele öelda, millised nad välja peavad nägema, kui tegu klienditeenindusega, kus tööandja nõuab, et huuled oleksid erkpunased, juuksed kinni, kindel mudel kleit, jne?» uurib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi.

Pooled peavad töösuhtes täitma oma kohustusi vastavalt lepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Tööandja poolt antavad korraldused peavad olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesannetega ning nende andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Ka töötaja peab täitma kohustusi tööandja huvisid arvestades ning vältima oma tegevusega tööandja kahjustamist.

Tööandja korraldust nõuda klienditeenindajatelt korrektset välimust ei saa kuidagi pidada ebamõistlikuks. Kui töötajate välimusele on töökohustuste täitmiseks ajaks kehtestatud erinõuded, peaksid need olema sätestatud töölepingus või töökorralduse reeglites. Kui erinõuetest kinnipidamine toob töötajale kaasa täiendavaid kulusid, peab tööandja need hüvitama.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Poekettide esindajate antud info põhjal - palju ühes või teises poes kassapidajale palka makstakse - tehtud artikli peale kirjutas Delfile seitse aastat Selveris töötanud kassapidaja Kristina irooniliselt: „Lubage naerda!"

Tema lugu lühidalt kokku võttes kõlaks nii - Selveris tuli seitse aastat kassapidaja tööd teha selleks, et teenida igakuiselt 500-eurost netopalka.

„Töötan Selveris seitse aastat ja kõik atesteerimised on mul tehtud. Palk pole aga vähemalt kaks aastat tõusnud. Ajavad lolli ila," ütles Delfi Kasuliku Facebooki lehele postitatud uudislinki kommenteerinud staaþikas kassapidaja Kristina.

Naise sõnul on ta põhipalk täpselt sama, mis see oli seitse aastat tagasi. „Lisandunud on ainult tänu tasemeeksamitele tehtud summad, aga need on naeruväärsed," ütles Kristina.

Ta lisas, et uute töötajatega, kes tulevad tänasel hetkel tööle, on temal palgavahe tunnitöötasus vaid 60 senti. „Kas see on normaalne, et seitsme aastaga on minu tunnipalk tõusnud 60 senti?" küsib Kristina retooriliselt, kelle sõnul vanu töötajaid Selveris ei hinnata.

„Kui küsisime kaupluse juhatajalt, kas meil on palgatõusule ka lootust, tuli kohene vastus „ei"," mäletab Kristina hiljutist seika.

Praegu teenib Kristina enda sõnul tunnitasu 3,65, mille sees on põhitunnitasu 2,98 eurot, pädevustasu (või siis saavutatud taseme tasu) 0,23 ning kvaliteeditasu 0,44 eurot. Kui Kristina töötab täistööajaga, teenib ta 613 eurot, millest tema pangakontole laekub 503 eurot.

Kommentaariks Kristina kirjutatule edastas Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid, et Selveri poolt ei ole korrektne konkreetse töötajaga kokkulepitut kommenteerida. „Siiski lisan, et antud töötaja töötasu on viimastel aastatel tõusnud nii põhipalga kui pädevustasude osas," märkis Erilaid.

Delfi Kasulikule edastas Erilaid päeva esimeses pooles ilmunud poekettide kassiiride palgaloo jaoks, et nende poodides jääb kassapidajate brutotöötasu enamasti vahemikku 550-610 eurot (neto u 455-510 eurot) ning et tulemustasude osas juurutatakse süsteemi, mis toetab otseselt palga kasvu võimalikkust läbi paremate tulemuste.

Samuti ütles Erilaid, et Selveris tagab kassapidaja palgatõusu tema valmidus suuremaks vastutuseks. „Teenindajatel on ka vastavalt omandatud pädevustele võimalus oma palgataset tõsta. Lisaks motiveerivad meie töötajaid head võimalused teha ettevõttes karjääri," tutvustas Erilaid Selveri kassapidaja võimalusi karjääriredelil.

Erilaid lisas, et viimastel aastatel on teenindajate keskmine palk tõusnud märkimisväärselt kiiremini kui riigis tervikuna. Selle kommentaari peale Selveris seitse aastat töötanud kassapidaja sõna võttiski.