Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuli 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

2015. aasta maikuus viis tööinspektsioon läbi ehitusplatside üleriigilise sihtkontrolli, mille eesmärgiks oli vähendada ehitajatega toimuvaid tööõnnetusi mille on põhjustanud isiku- ja kukkumiskaitsevahendite puudumine või ebaõige kasutamine ning kukkumine kõrgusest, kokku kontrolliti 213 ehitusobjekti, kus tuvastati 440 rikkumist, millest 87 kohta vormistati ettekirjutus.

Töövahendi kasutamise keelamisi vormistati 25 ning ohtliku töö peatamisi 23 korral. 44 ehitusobjektil ei tuvastatud ühtegi rikkumist, teatas inspektsiooni pressiesindaja.

Ehitusobjektide sihtkontrolli on regulaarselt korraldatud alates 2012. aastast. Tänavu pöörasid tööinspektorid sihtkontrolli käigus varasemast suuremat tähelepanu sellele, kuidas on ehitusettevõtja korraldanud regulaarse ehituobjekti kontrolli. Ehitusplatsil on vajalik vähemalt kord nädalas viia läbi kontroll, mille käigus vaadatakse üle ehitusplatsi korrasolek ning vastavus töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Muuhulgas tuleb kontrollida ka ehitusel kasutatavaid töövahendeid nt tellinguid, redeleid ning tõsteseadmete korrasolekut. Oluline on, et kontrolli teostab ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe.

Maikuus tuvastasid tööinspektorid 213 kontrollitud ehitusobjektist 32 puudused regulaarse kontrolli läbi viimise osas.

«Neljandat aastat toimunud ehitusplatside üleriigilise sihtkontrolli arvud ja fikseeritud puudused näitavad väikest suundumust paremuse poole. Käesoleval aastal viisime ehitusplatside kontrolli läbi ettevõtet eelnevalt teavitamata, samas tuvastatud puuduste keskmine arv ja muud näitajad jäid suurusjärku eelmiste aastatega, kui sihtkontrollist anti eelnevalt teada. See näitab, et tööandjad on huvitatud töötervishoiu ja tööohutusenõuete sisulisest täitmisest. Tõenäoliselt on suur osa ehitusettevõtjaid saanud aru, et kokkuvõttes tuleb tööohutusnõuete täitmine odavam kui nende eiramine» märkis tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja.

Sihtkontrolli käigus tuvastatud rikkumistest enamus olid seotud sellega, et töötajad ei kandnud neile väljastatud isikukaitsevahendeid. Selliseid rikkumisi fikseeriti 96 ehitusobjektil. Kuigi töötajal on kohustus kanda temale väljastatud isikukaitsevahendeid, põhjendasid töötajaid, et isikukaitsevahend ei sobi neile. 24 ehitusobjektil leidsid tööinspektorid, et kõrgustes töötamise ala on piirestamata ning samas puuduvad kõrgustes töötavatel ehitajatel ohutusvöö või –rakmed koos ohutustrosside või –köitega või teised julgestusmeetmed.

76 protsenti ajutise kõrgtööga seotud rikkumisi oli seotud tellingutega, millel puudusid piirded või konstruktsioonielemendid ei vastanud nõuetele. 24 protsenti ajutise kõrgtööga seotud rikkumisi oli seotud redelitega, millest enamusel olid rikkumiseks asjaolud, et kasutatakse isevalmistatud redeleid ja nende püsikindlus oli tagamata.

Tööinspektsioon paneb ehitusettevõtjatele südamele, et kõikide kasutusel olevate töövahendite kohta oleksid koostatud ohutusjuhendid, töötajad oleksid nendega tutvunud ning kasutaksid nõuetekohaseid ja ohutuid töövõtteid. Isikukaitsevahendid ei ole mõeldud töö ebaefektiivsemaks muutmiseks, vaid võivad sageli päästa töötaja elu.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Raul Sulbi

Üksikasjad

Avaldatud: 10 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Kuidas saada puhkust, kui pean ametit, kus tööd on eriti palju just suvel ja puhkamiseks võimalust pole, pigem venivad tööpäevad tavapärasest pikemakski? Tööandja teeb küll aasta alguses mingeid puhkusegraafikuid, ent neist ei ole mitte kunagi tegelikkuses kinni peetud. Millised kohustused on tööandjal töötajatele puhkuse tagamiseks ning millised õigused töötajal puhkuse välja võtmiseks?» uurib lugeja.

Samuti lisab ta selgitavalt, et varasemalt on saanud talvel puhata, kui oli lumine aeg ja antud tööd teha ei saanud, kuid viimaste aastate lumevabad talved on võimaldanud aasta peale mõne üksiku nädala puhkust. «Tööandja põhjendus ongi, et töö rohkuse tõttu sel ja sel ajal puhkust anda pole võimalik ning kuna tegu antud ettevõttes sel ametil ainsa inimesega, kelle puudumisel seiskuks kogu töö, pole ka asendajaid,» nendib küsija.

Vastab töösuhete nõustamistalituse tööinspektor-jurist Ingrid Iter.

Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust. Tööandja kohustus on iga aasta esimese kvartali jooksul koostada puhkuse ajakava, mille eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Kui töötaja on ettevõttes ainuke kindla ametikoha esindaja, peab tööandja arvestama, et ka temale tuleb puhkus tagada. Seega peab tööandja juba puhkuse ajakava koostamisel mõtlema sellele, kuidas tagada tööprotsessi jätkumine perioodil, mil ametikoha ainuke esindaja puhkab.

Puhkuse ajakava koostamisel tuleb võtta arvesse töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega. Nii ei pea tööandja arvestama töötaja soovi võtta puhkust ettevõtte kõige kiirematel kuudel aasta lõikes. Õigus nõuda puhkust endale sobival ajal on vaid teatud kategooria töötajatel (näiteks vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last või lapse koolivaheajal vanemal, kes kasvatab seitsme kuni kümneaastast last).

Oluline on, et töötaja saaks kasutada puhkust enne puhkusenõude aegumist. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Kui töötajal jäi kasutamata eelmise aasta puhkus, tuleks ka see kanda puhkuse ajakavasse. Lisaks tuleb silmas pidada, et töötajal on õigus põhipuhkust kasutada järjestikku täies ulatuses. Puhkuse andmine osadena on võimalik vaid juhul kui nii töötaja kui tööandja sellega nõus on, kuid ka sellisel juhul peab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva puhkust kasutama järjest.

Puhkuse ajakava muutmine on võimalik vaid poolte kokkuleppel. Seega kui tööandja on puhkuse ajakava koostanud, on töötajal õigus puhata vastavalt ajakavale ning täiendavat avaldust puhkuse kasutamiseks töötaja esitama ei pea. Kui mõnda puhkust (näiteks eelmisel aastal kasutamata jäänud põhipuhkust) ajakavasse kantud ei ole, on töötajal õigus jääda ajakavasse kandmata puhkusele talle sobival ajal, teavitades tööandjat sellest ette vähemalt 14 kalendripäeva.

Teatud juhtudel on tööandjal küll õigus puhkus katkestada või edasi lükata, kuid siis peab olema tegemist ettenägematu ja olulise töökorralduse hädavajadusega, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja tööle kutsuda. Kui on juba eelnevalt teada, et ajal, mil töötaja peaks puhkama, tekib palju tööd, tuleb tööandjal leida asendaja, sest õigus puhkus edasi lükata tekib vaid ettenägematute asjaolude ilmnemisel.

Puhkuse katkestamisel või edasilükkamisel tuleb kasutamata jäänud puhkuseosa anda vahetult pärast takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal ning tööandjal on kohustus hüvitada töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tulenevad kulud. Näiteks peaks tööandja kaaluma enne töötaja puhkuse katkestamist, kas ta on valmis kinni maksma töötaja ostetud reisi, mida too puhkuse katkestamise tõttu kasutada ei saa, või on tal lihtsam ja odavam leida teine töötaja, kes täidab vajalikud tööülesanded.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuli 2015

• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS
• 60 pluss

Kui kodused majapidamistööd hakkavad üle jõu käima ning sugulaste-tuttavate seast pole abi loota, on üks väljapääs abiline palgata. Isegi kui teil leidub selleks raha, siis selgub, et tegemist pole lihtsa ülesandega.

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu tunnistab, et koduabilise otsimisel neilt suurt abi loota pole. Kui jutt käib sulasest, kes peaks põllumajandustööga hakkama saama, siis on lootust Töötukassa vahendusel sobilik inimene leida.

Vanatalu selgitab, et maatööd oskavaid inimesi otsitakse sageli suvekuudeks, kui taludes ja põllumajandusühistutes on tavapärasest rohkem tegemist ja iga kätepaar kulub marjaks ära.

Internetist aitajat otsides on tulemus natukene parem. Lihtsam on koduabilist leida Tallinnas või mõnes teises suuremas linnas. Helistades numbritele, kus pakutakse koduabilise teenust, selgub kiiresti, miks Töötukassa kui riigiasutuse kaudu keegi seda tööd ei otsi. Keegi ei soovi ennast ametlikult tööle registreerida ja jutt käib üksnes ümbrikupalgast. Seetõttu ei soovi koduabilise tööd teinud inimesed oma nime avalikustada, sest kardavad probleeme maksuametiga.

Pensionieas naine koristab kaht kodu

Üks pensionärist naine, kes on seda tööd mitu aastat teinud, selgitab, et temal poleks ametliku tasu vastu midagi, kuid kuna koduabilisi palkavad inimesed, mitte firmad, siis käibki raha käest kätte. Naise jutu järgi ei teegi ta tööd üksnes rahavajadusest, sest elaks ka pensionist ära, kuid kuna ta elab üksinda ja korteris, siis aitab töö ka vaba aega sisustada.

Naine käib abistamas kahte perekonda. „Mulle on sama tööd pakkunud veel mitu perekonda, kuid rohkem ma ei jõua,” räägib ta. „Kummagi pere juures olen nädalas ühe päeva.”

Tema kohustus on koristada elamine ja triikida pesu, milleks kulub keskmiselt viis või kuus tundi. Peremees on naljatledes pakkunud, et koristajaproua võiks lisa teenida ka muruniitmisega.

Et mõlemad pered on naise tööga rahul, siis ongi talle lisatööd pakkunud nende peretuttavad.

Lisaks töökusele peab pere kodu korrashoidja selle ameti juures oluliseks just diskreetsust. „Ma pean endale aru andma, et see pole minu kodu, vaid olen seal tööl,” jutustab ta.

Ta kinnitab, et pole kordagi piilunud ühtegi kappi ega sahtlisse, kuhu tal koristamise tõttu asja pole.

Pererahvaga kohtub abiline harva, sest läheb koristama siis, kui nad on tööle läinud ja õhtuks on abiline lahkunud. Korra kuus jäetakse palk lauale. Selle suurusest ei taha ta rääkida, kuid lisab, et üks pere maksab teisest tunduvalt rohkem. „Ma ise ei küsinudki, aga nad pärisid, et kas olen nõus, kui maksavad nii palju.”

Kuna koduabiline tuleb leida kodukoha ligidusest, siis soovitab ta selle töö soovijatel ja teenuse vajajatel panna kohalikku lehte kuulutus. Naise enda kogemus näitab, et tähtis on leida üks pere. Kui teed oma tööd korralikult, siis tulevad uued pakkumised ise.

Koristusteenust pakuvad ka paljud firmad, kuid neid tellides tuleb arvestada, et töötunni hind algab enamasti paarikümnest eurost.

Kui lisaks tubastele töödele on vaja abi loomade talitamisel või põllutöödel, on palju abi asendustalunikest, kelle tegevust toetab ka riik.

60 PLUSS»Kodu
Autor: Tiit Reinberg
Järva Teataja peatoimetaja asetäitja

Üksikasjad

Avaldatud: 10 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Delfi Kasulik kirjutas nädala algul sellest, kuidas Statoilis käib juulikuus kampaania, mille raames on klienditeenindajatel võimalik teenida boonust, kui pakuvad kliendile juua. Kui aga juua ei paku, võetakse töötaja võimalikust preemiast igal korral 10 senti maha ning klient saab joogi valida tasuta.

R-Kioski turundusdirektori Evelyn Hinto hinnangul lisamüügi kohustusega klienditeenindajaid karistada pole õige. Ka R-Kioskis oli taoline kampaania, kuid see hinnati ebaõnnestunuks.

"Meie kogemus näitas, et lisamüügi kohustuse sidumine teenindaja boonuspaketiga tekitas kõikides teenindajates täiesti tarbetut stressi ning ei toonud soovitud tulemusi," kommenteeris Hinto Statoili kampaaniat "Juulis janusse ei jää".

R-Kioskil oli ligi kuus aastat tagasi kampaania, mille käigus sai klient, juhul kui teenindaja talle ühte konkreetset toodet ei pakkunud, võimaluse selle endale tasuta saada.

Praktikas tasuta tooteid peaaegu välja ei antudki, kuna teenindajatel oli nii tugev kohuse- ja vastutusetunne erinevate tasuta asjade jagamiste suhtes.

„Mis puudutab müüja emotsionaalset poolt, siis oli toonane kogemus kohutav. Täna kasutame seda kampaaniat oma sisekoolitustel tihti just negatiivse näitena. Emotsioon, mis tuleb teenindajatelt selle näite toomisega on alati väga tugev ja see vana kampaania saab senini palju kriitikat," selgitas Hinto.

Üks toona teenindajana töötanud inimene hindas kampaaniat ebaõnnestunuks. „Hullumaja-kampaania! Ma ei taha seda meenutada. Kliendid ukse peal karjusid - palun ärge pakkuge lisatooteid, soovin ainult sigarette osta. Selline agressiivne lähenemine hirmutab nii teenindajad kui ka kliente."

„Läbi selle kogemuse sai R-Kiosk kuus aastat tagasi õppetunni, et selliselt ei ole võimalik lisamüügi kontseptsiooni üles ehitada," ütles Hinto.

Tänasel päeval on R-Kiosk oma töötajate boonusskeemi üles ehitanud hoopis motiveerivamal ja positiivsemal moel, kus igaühel on käibe suurendades võimalik lisa teeninda ja mitte millestki ilma jääda kohustusliku kriteeriumi mittetäitmisel. Nii on neil, kes suhtlevad klientidega viisakalt ja väärikalt, aidates kliendil teha õige ostuotsus ja seeläbi käivet suurendades, võimalus oma lisatöö saada tasustatud.