Artiklid
- Üksikasjad
Rivo Veski
Kasulik.ee
Delfi Kasulik uuris Rimi, Selveri ja ETK gruppi kuuluvate poodide Maksimarketi ning Konsumi esindajatelt, kui palju on miinimum ja maksimum mida vaid kassapidajana töötav inimene neil teenida saab.
Rimis 560 euro kanti
Rimi pressiesindaja Katrin Bats vastas küsimusele, kas vastab tõele, et Rimides on kassapidaja keskmine brutotasu 560 eurot (neto u 463 eurot), et nii see tõepoolest on. „Rimi keti kauplustes on võimalik oma taset tõsta ning seeläbi ka sissetulekut parandada. Üsna tavaline on ka see, et teenindajad teevad üsna kiirelt karjääri ning liiguvad heade tulemuste puhul kiirelt kõrgemale positsioonile, kus ka töötasu juba teisest klassist," selgitas Bats konkreetseid näiteid toomata.
Kuid arusaadavalt pole neid näiteid ka lihtne tuua, sest palganumbri suurus sõltub Rimides (nagu ka paljudes teistes poodides) piirkonnast, kus kassiir töötab. „Näiteks Tallinnas ja Harjumaal tuleb teenindajatele maksta veidi kõrgemat töötasu. Vastasel juhul poleks pealinnas ja selle ümbruses kedagi kliente teenindamas," ütles Bats.
Kuna töötasud on kõikides kettides üsna sarnased, mängivad Batsi sõnul väga olulist rolli ka erinevad hüved, mida ettevõte oma töötajatele pakub.
Selveris 550-610 eurot
Selveri kommunikatsioonijuhi Erkki Erilaiu kinnitusel tehakse nende ketis kõik, et töötajaid väärtustada. Oluline osa on selles konkurentsivõimelisel ja piisaval töötasul, meeldival töökeskkonnal, sportimisvõimalustel ja muulgi.
„(Bruto)töötasu jääb Selveri teenindajatel enamasti vahemikku 550-610 eurot (neto u 455-510 eurot). Tulemustasude osas juurutame süsteemi, mis toetab otseselt palga kasvu võimalikkust läbi paremate tulemuste," edastas Erilaid.
Samuti tagab Selveri kassapidaja palgatõusu valmidus suuremaks vastutuseks. „Teenindajatel on ka vastavalt omandatud pädevustele võimalus oma palgataset tõsta. Lisaks motiveerivad meie töötajaid head võimalused teha ettevõttes karjääri," tutvustab Erilaid Selveri kassapidaja võimalusi karjääriredelil.
Erilaid lisab, et viimastel aastatel on teenindajate keskmine palk tõusnud märkimisväärselt kiiremini kui riigis tervikuna. „Samas on senine palgatõus kooskõlas kaupluste käibe ja efektiivsuse kasvuga ja saab ka edaspidi jätkuda vaid koos nimetatud näitajate paranemisega," andis Erilaid lootust.
Maksimarketites ja Konsumites 570 eurot
Maksimarketi ja Konsumi poodide kassapidajate palgataseme kohta toob ETK Grupi kommunikatsioonijuht Ivo Rull näite Laagri Maksimarketi põhjal. „Sellesse kauplusesse võetakse müüja tööle 570-eurose kuupalgaga (neto u 470 eurot)," ütleb Rull.
Kõik ETK Jaekaubanduse müüjad saavad Rulli selgitusel võimalusel läbida atesteerimisi kaks korda aastas. Atesteerimiste käigus näitavad müüjad oma teadmisi erinevatest tööprotsessidest, Säästukaardi ja Säästukaart Plussi põhimõtetest, firma väärtustest ning seadusandlusest. Atesteerimisega saab müüja jõuda kolmandale astmele, mis toob palgale lisa 100 eurot (670 eurot, mis netotasuna on u 548 eurot).
Sõltuvalt poe asukohast või muudest tingimustest võib ETK Jaekaubanduse ASi müüja palk olla ka kõrgem. „Näiteks Raudalu Konsumi müüja I astme (tööletuleku) palk on 650 eurot (neto u 532 eurot) ja III aste seega 750 eurot (neto u 609 eurot). Põhjuseks müüjate keerukam leidmine väljaspool Tallinna ning piirkonna kehv kaetus ühistranspordiga," selgitab Rull suurema palganumbri põhjuseid.
Lisaks motiveerivale palgale pakub ETK oma töötajatele lepingut spordiklubiga, millega saab kas tasuta või soodushinnaga kasutada ujulaid ning spordisaale, täiendavat staaþipuhkus kuni 5 päeva sõltuvalt töötatud ajast ning 10-protsendilist ostusoodustust ETK poodides.
Prismas 487-672 eurot
Prisma pressiesindaja Silver Säga sõnul ei ole Prisma Peremarketis eraldi kassapidaja ametikohta. „Prisma kauplustes töötavad müüja-kassiirid vastavalt hetkevajadusele nii kassas kui müügisaalis. Kauplustes oleme sisse viinud oskustasemete süsteemi, milles on kolm erinevat astet. Kõikidel müüja-kassiiridel on võimalik oma oskustaset tõsta, sooritades nii teoreetilise kui ka praktilise testi kaupluse tööd ja Prisma Peremarketit puudutavatel teemadel. Kolmandal oskustasemel oleva müüja-kassiiri töötasu on Prisma kauplustes Tallinnas 4 eurot tunnis ja väljapool Tallinna linna asuvates kauplustes 3,93 eurot tunnis,“ tõi Säga välja.
Kõigi tunnipalgaliste töötajate töötasule lisandub ka efektiivsustasu, mis sõltub iga kaupluse kalendrikuu tulemusest. „Efektiivsuse lisatasu võib ulatuda 0,35 eurot iga töötatud tunni eest ja jõuluperioodil rohkemgi,“ lisas Säga.
Tallinna Prisma kauplustes müüja-kassiiri brutopalk vahemikus 534-672 eurot (neto u 442-549 eurot) ning Tartu ja Narva Prismade müüja-kassiiridel 487-660 eurot (neto u 406-540 eurot). Nendele summadele lisandub kaupluse heade tulemuste korral efektiivsustasu.
Maximas 550 eurot
Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratetsi sõnul on kassapidaja üks jaekaubanduse võtmeametitest nii töö omapära kui ka töötajate arvu poolest.
„Täna ligi 34 protsenti Maxima Eesti kaubandustöötajatest on just kassapidajad. Väärtustades selles ametis töötavate inimeste panust, teeme kõike endast sõltuva, et nad oleksid enda tööga rahul ja teeksid seda aina paremini. Nii ulatub Harjumaa kaupluses töötava Maxima Eesti kassapidaja keskmine kuupalk 550 euroni kuus (neto u 455 eurot)," avaldas Ljubobratets.
Lisaks sellele on Maxima kassapidajal võimalik igakuiselt saada mitmeid preemiaid, näiteks kvaliteetse ja kiire teeninduse eest, mille kogusumma võib ulatuda kolmandikuni kuupalgast. „Lisaks töötasule on kassapidajal, nagu ka teistel Maxima Eesti töötajatel, võimalik saada ka mitmeid hüvesid alates heast töökeskkonnast ja soodustusest kuni koolituste ja toetusteni. Selleks, et parendada kassapidajate töötingimused veelgi, sooviksime edaspidi pöörata senisest suuremat tähelepanu muu hulgas ka suhtumisele antud ametisse - oskuslik teenindus on väärt nii õppimist kui ka kiitmist," lisas Ljubobratets.
Hea kassapidaja - kirjuta , mis on sinu tööstaaþ, palju saad palka ja millest sõltub preemia saamine.
- Üksikasjad
«Olen hetkel rangluu murruga haiguslehel, parem käsi on täiesti rivist väljas. Kuna minu töö ei seisne ainult arvuti kasutamises, siis olen haiguslehel üsna kaua. Probleem on aga selles, et mul on raske vasaku käega isegi arvutit kasutada, tööandja aga palub mul pidevalt kodus aruandeid ja üsna mahukaid raporteid koostada,» kirjutas lugeja.
«Ta on mul palunud isegi töö juures käia. Kuna muretsen oma töökoha säilimise pärast, siis olen talle ka paar korda vastu tulnud. Kuidas aga ma sellises olukorras seadusesilmis käituma pean ja kuidas tööandja saab mulle minu töötunnid haiguslehe ajal hüvitada?» küsis lugeja.
Vastab tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi.
Kui töötaja viibib haiguslehel ehk on ajutiselt töövõimetu, on tal õigus keelduda tööülesannete täitmisest ning tööandjal puudub kohustus maksta selle aja eest töötasu. Tööandja ei tohi lubada haiguslehel olevat töötajat tööülesandeid täitma. Seda enam ei tohi tööandja töötajalt nõuda, et ta tööle tuleks. Tuleb arvestada, et vastavalt ravikindlustuse seadusele ei ole töötajal õigus saada töövõimetuse hüvitist, kui ta täidab ajutise töövõimetuse ajal töökohustusi ja saab selle eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Seega kui viibite haiguslehel, ei tohi te töökohustusi täita ning tööandja vastavale nõudmisele peaksite vastama keeldumisega. Kui aga juba asusite töökohustusi täitma, on teil õigus saada töölepingus kokkulepitud töötasu.
Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: PM Tarbija
reporter
- Üksikasjad
Tööinspektsioon viis esimesel poolaastal läbi kontrolli, et ennetada ja vähendada töövahenditega seotud tööõnnetusi puidu töötlemisega tegelevates ettevõtetes.
Kontrolli käigus tuvastati Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa puidu töötlemisega tegelevates ettevõtetes puudusi kolmeteistkümnel töövahendil. Eelkõige kontrolliti neid ettevõtteid, kus alates 2013. aastast juhtunud tööõnnetusi.
Tööõnnetuste analüüs näitas, et vanematel tööpinkidel töötavate töötajatega juhtub enam õnnetusi, kui nende kolleegidega, kellel on kasutada kaasaegsemad tööpingid ja töötingimused.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja märkis, et kolmandik rikkumistest oli seotud vajakajäämistega ohutust tagavate seadistega. «Peamiselt seisnesid puudused selles, et kaitseseadet pole võimalik reguleerida vastavalt töödeldava materjali mõõtmetele või kaitseseadet on lihtsalt eemaldatav,» selgitas Oja.
Ta lisas, et mõnel juhul puudusid töövahendil töötaja ohutust tagavad kaitseseadised aga sootuks. «Kaitseseade ei tohi tekitada töövahendi kasutajale lisaohtu ega olla kergesti eemaldatav. Kaitseseadme esmane ja peamine ülesanne on kaitsta töövahendi kasutajat, sest oluline on töötajate elu ja tervis,» rõhutas Oja.
Töövahendi juhtpult peab olema hästi nähtav, asjakohaselt märgistatud ning funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Paraku põhjustavad taolised lihtsad puudused igal aastal mitmeid tööõnnetusi.
Tööinspektsioon paneb tööstusettevõtetele südamele, et kõikide kasutusel olevate töövahendite kohta oleksid koostatud ohutusjuhendid ja töötajad oleksid nendega tutvunud ning kasutaksid nõuetekohaseid ja ohutuid töövõtteid.
Tarbija»Töö
Toimetaja: Kerli Kivistu
- Üksikasjad
Rivo Veski
Statoil korraldas oma töötajatele kampaania, mille raames on klienditeenindajatel kohustus pakkuda juulikuu jooksul kõikidele klientidele juua ning kui teenindaja seda ei tee, on kliendil õigus küsida tasuta Coca-Cola, mille eest läheb iga kord 10 senti töötaja preemiast maha.
Statoil Fuel & Retail Eesti AS turundusdirektor Diana Veigeli sõnul on kampaaniaga "Juulis janusse ei jää" antud kliendile lubadus, et Statoilis pakutakse alati jooki.
"Juhul, kui teenindaja unustab kliendile jooki pakkuda, on tõesti kehtestatud kord, kus iga tasuta antud joogi eest vähendatakse teenindajale sel kalendrikuul väljamakstavat boonust 10 sendi võrra," kinnitab Veigel.
Esimese kuue päevaga on Statoili ligi 500 töötaja poolt välja antud 126 tasuta jooki, mis tähendab, et keskmiselt iga neljas teenindaja on kuue päeva jooksul pidanud välja andma ühe tasuta joogi ja seega kaotanud oma juulikuu boonusest 10 senti.
"Nimetatud 10-sendine boonuse vähendamine iga väljaantud tasuta joogi puhul on kindlustuseks, et jooke ei jagata niisama tasuta ning teenindajal oleks kampaaniareeglite täitmiseks omapoolne vastutus. Ülejäänud kulu on ettevõtte kanda," selgitas Veigel.
Statoili teenindajate tasusüsteem koosneb põhipalgast, öötöö lisatasust ja individuaalsest müügiboonusest. "Rääkides konkreetsetest numbritest, siis alates maist 2015 on Statoilis karjääri alustava teenindaja põhipalk sõltuvalt piirkonnast 600-650 eurot, öötöö tasu 20% palgast ja sellele lisandub isiklik müügiboonus. Senised tulemused näitavad, et mida kogenum ja kompetentsem on klienditeenindaja, seda kõrgemat müügiboonust ta teenib. Kui alles alustav teenindaja teenib umbes 20-40 eurot boonust kuus, siis tippmüüjad teenivad pea 280 eurot kuus ehk siis parematel teenindajatel kuni ligi 40 % nende põhipalgast," lisas Veigel.
- Üksikasjad
«Minu 15-aastane tütar tahab suvisel koolivaheajal iseseisvalt tööle minna, et omale taskuraha teenida. Kas tütrel on selleks vaja minu nõusolekut ning mida ma lapsevanemana peaksin veel teadma või millele tähelepanu pöörama?» uurib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski.
Alaealisel töötajal on töölepingu sõlmimiseks vaja peale tema enda soovi ja tahte tööd teha, tema seadusliku esindaja, üldjuhul siis lapsevanema nõusolekut.
Töölepingu seadus sätestab järgmist: töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab.
Seadus ei reguleeri, mis vormis vanema antud nõusolek peab olema. Vanem võib oma nõusoleku anda seega suuliselt - näiteks kohtumisel tööandjaga - või kirjalikult. Tööandja jaoks on loomulikult kindlam ja vajalikum lapsevanema kirjalik nõusolek. Nõusolekuga on võrdsustatud ka tehingu - antud juhul töölepingu sõlmimise - hilisem heakskiitmine.
Taoline põhimõte tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Lapsevanem võib oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks alaealisega anda seega erandjuhtudel ka tagantjärele, ehk pärast noore tööle asumist.
Tööleping, mis on sõlmitud alaealisega ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta, on tühine. Kui aga tööandja siiski sõlmib alaealisega töölepingu ilma alaealise seadusliku esindaja nõusolekuta, on tööandja üle töösuhete järelevalvet teostaval tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutuse tegemisele alustada tööandja suhtes väärteomenetlust ning rikkumise tuvastamisel kohaldada rahatrahvi.
Kindlustamaks koolikohustuslikule alaealisele võimalust õppetööks välja puhata, piirab seadus alaealise töötamise aega. Nii ei tohi koolikohustuslik alaealine töötada rohkem, kui pool oma koolivaheaja kestusest. Laps on koolikohustuslik põhikooli lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Lapsevanem, kui alaealise seaduslik esindaja, ei tohi seega anda nõusolekut töötamiseks rohkem kui pooleks õpilase suvise koolivaheaja kestusest.
Lapsevanemana oleks teil ka hea teada, et lapse tulevane tööandja on tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest kohustatud teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat (lapsevanemat) alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest.
Ja muidugi peaksite lapsevanemana ennast kurssi viima tööseadusandlusega kehtestatud kõikvõimalike piirangutega alaealiste tööle (lubatud tööd, keelatud tööd), aga samuti alaealiste töö- ja puhkeaja osas sätestatud piirangutega.
Täiendavat teavet selles osas leiate tööinspektsiooni veebilehelt ning tööelu portaalist.
Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter
Lehekülg 928 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee