Üksikasjad

Avaldatud: 18 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Olenemata olukorrast on töökaotus igal juhul masendav. Ka siis, kui see polnud seotud su oskustega, võib tööst ilma jäämine anda paraja põntsu nii enesekindlusele kui rahakotile.

Tööd otsides on mõnikord väga raske positiivseks jääda. Eriti siis, kui oled tööta juba pool aastat või kauem. Korduvad äraütlemised jätavad oma jälje. Ometi on su enda teha, millise suhtumisega jätkad.

Forbes pakub välja kaheksa võimalust, kuidas saad vabaks jäänud aega enda hüvanguks ära kasutada nii, et hiljem saad selle võimaluse eest veel tänulikki olla. Potentsiaalne tööandja eelistab kindlasti seda kandidaati, kes on hoolimata eluraskustest suutnud jääda positiivseks ja enesekindlaks.

1. Ära määratle end läbi töö. Mitte kunagi.

Esimene asi, mida sult seltskondlikelt viibimistel küsitakse, puudutab enamasti seda, kellena sa töötad. Kui ütled, et oled tööta, ei oska keegi midagi kosta. Tegelikult ei ole sa ju oma töö. Või palk. Või tiitel. Või auto. Või üldse miski muu, mis inimese ego toidab ja muudab ta tähtsaks. Kuigi töökaotus võib olla väga isiklik kogemus, ei tohiks seda liiga isiklikult võtta. Sa ei ole see, mida sa teed. Ei olnud ka varem. Ei ole kunagi tulevikus.

Kõige suuremasse auku langevadki need, kes võtavad töökaotust isikliku läbikukkumisena. Edukamalt taastuvad aga inimesed, kes tõlgendavad seda kui ajutist tagasilööki ja halbade olude kokkulangemist, mis pakub võimaluse enesearenguks, prioriteetide ümber hindamiseks ja vastupidavuse kasvatamiseks.

Sa saad ise otsustada, kes sa oled. See, kas üks firma otsustab sind palgata või mitte, ei mängi seejuures mingit rolli.

2. Hoolitse rohkem enda eest.

Töötus võib põhjustada veel suuremat stressi kui tööl käimine. Stress kahjustab immuunsüsteemi ja teeb sind igasuguste haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Haigusteks pole kunagi head aega, aga tööd otsides ja ilma haigekassa toeta on see veelgi kehvem. Seetõttu võiksid nüüd oma tervisele ja vaimsele heaolule rohkem tähelepanu pöörata, sest see toetab kõiki teisi pingutusi.

Tee iga päev midagi, mis tõstaks su tuju, treeniks keha ja hoiaks mõttetöö teravana. Kuigi kõike elus pole võimalik kontrollida, saad hoolitseda selle eest, et sööksid hästi, magaksid palju ja liiguksid rohkem kui tavaliselt.

3. Võta tööotsimist kui päris tööd.

Täisajaga töötajad kurdavad tihti, et neil pole millekski muuks aega. Sul ei tohiks sellega probleeme olla. Ära raiska oma aega mõttetustele ja kasuta seda targasti. Ärka hommikul vara justkui läheksid tööle ja kohtlegi tööotsimist nagu tööd. Pane endale iga päev vajalikud tegevused kirja ja eralda nendeks sobiv aeg, et ajakulu oleks võimalikult tõhus. Need tegevused võivad olla otsesed - CV saatmine, kaaskirja kirjutamine, elulookirjelduse viimistlemine, helistamine; või ka kaudsed - näiteks uute oskuste omandamine. Kirjuta iga nädala alguses üles, mida kavatsed selle nädalaga korda saata ja pane ülesanded õigesse järjekorda, et need kindlasti tehtud saaksid. Sinu aeg ei ole sugugi väheväärtuslikum ainult seetõttu, et keegi selle eest ei maksa.

4. Hangi vajalikke tutvusi.

Paljudele vabadele töökohtadele ei tehtagi reklaami ja isiklikku soovitust on raske üle trumbata. Mida rohkem inimesi teab, et otsid tööd, seda rohkem on neid, kes saavad sind selles aidata. Enamasti inimese tahavadki siiralt aidata, aga nad ei tea, kuidas seda teha. Ära karda teiste hinnanguid ja esita konkreetseid palveid. Tutvusi tööturul ei maksa alahinnata!

5. Täienda oma oskusi.

Tänase päeva parimaid töökohti polnud kümme aastat tagasi veel olemaski. Samuti võib olla, et oskused, millega said töö kümme aastat tagasi, pole täna enam ammendavad. Ole uute oskuste omandamisel proaktiivne ja vii end kurssi uute trendidega nii sotsiaalmeedias, internetiturunduses, tarbijakäitumises, tarkvaras kui tehnoloogias. Kunagi ei tea, mille tõttu võid oma konkurentidest maha jääda.

6. Ära ole liiga uhke.

Teatud määral on uhkusest kasu nii tööl kui eraelus, kuid mõnikord takistab see kainet mõtlemist ja ei lase langetada arukaid otsuseid. Häid võimalusi võib leida ka ootamatutest kohtadest. Näiteks pakutakse sulle tööd, mille jaoks oled ilmselgelt ülekvalifitseeritud või pakutakse väga väikest palka. Arved vajavad maksmist, neela oma uhkus alla ja kaalu läbi, kas selle tööga võiks tulevikus kaasneda midagi paremat.

Samal ajal tasub ka oma eelarve väga põhjalikult läbi analüüsida, sest kunagi ei tea, millal sa lõpuks tööd saad. Kas sa ikka pead telekat vaatama või sõpradega nädalavahetusel välja minema? Eriti raske võib see olla neile, kes varem olid harjunud pillava elustiiliga ja tunnevad töötuks jäädes, et peavad teistele midagi tõestama. Ole mõistlik ja tee seda, mis on pikemas perspektiivis kasulik.

Uusi võimalusi tuleb alati. Aga need võimalused leiab üles inimene, kes neid otsib. Kui sa ei lase äraütlemistel end mutta trampida, oled kärmelt valmis, et võimaluse korral härjal ravist haarata.

Naine»Karjäär
Toimetaja: Linda Pärn
toimetaja

Üksikasjad

Avaldatud: 18 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Kaire Saarep
Noorte hääl

Kas plaanid tööle minna või juba töötad? Ka tuleviku tarbeks jagab Noorte Hääl sinuga erinevaid situatsioone ning aitab Sul oma õiguste eest seista.
"Läksin mai alguses tööle ühte riidepoodi. Ma töötan täiskoormusega 12 tundi päevas ja 4-6 päeva nädalas. Mai kuu töötundide arv tuli 192, mis on rohkem kui täistunnid, kuid ületunnitasu ei makstud. Ülemus ütles, et ületunnitasu ei pea maksma, sest mul ei teki arvestusperioodi jooksul ületunde. Kuidas see arvestus käib ja kas tõesti on normaalne, et teen üle 30 ületunni ja selle eest lisatasu ei saa?"

Teie ülemus vihjas ilmselt neljakuulisele arvestuperioodile (§46). Summeeritud tööaja korral nagu Teil, kus tööaeg jaguneb ebavõrdselt, võib juht määrata arvestusperioodiks kuni 4 kuud. See tähendab seda, et töötunnid liidetakse nelja kuu jooksul kokku ning siis selgub, kas töötaja on teinud ületunnitööd või ei ole.
Näiteks täistööaja korral on mai täistundide arv on 160, juunis 160h, juulis 184h, augustis 160h. Seega kui mai algusest augusti lõpuni tehakse rohkem kui 664 töötundi, siis ületunnid tuleb tasustada 1,5 kordselt (§ 44 lõige 6 ja 7). Kui tehakse aga alla 664 töötunni, siis tuleb tasuda keskmise palgaga ka need tunnid, mis 664 tunnist puudu jäid (§35). Mis kuul arvestusperiood algab ja lõpeb võib igas ettevõttes erinev olla, seega tuleks see juhilt järgi uurida. Samuti võib arvestusperiood olla lühem.
Lisaks tuleb mainida, et ületundide tegemine eeldab igal korral eraldi kokkulepet, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud (§44 lõige 1) ning ületunnitöö tegemisest võib keelduda.
Teie mainitud graafiku puhul tekib kahtlus, kas jälgitakse töö- ja puhkeaeja norme. Neid vaata eelmisest artiklist!

Üksikasjad

Avaldatud: 18 juuni 2015

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Postimees

Maksu- ja tolliamet külastab suvel toitlustus- ja teenidussektori asutusi ning suveüritusi üle Eesti, et vaadata üle, kas tööandjad on hooajatöölised ka registreerinud.

«Töö lühiajalisusega seoses suureneb tööandja kiusatus suveüritustel töötajat mitte registreerida ja nii jätta ta ka ilma õiguspärastest sotsiaalsetest tagatistest,» selgitas MTA kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik.

Möödunud nädalavahetusel käisid ametnikud Pärnu Grillfestil kontrollimas 160 inimese töötamise registreerimist. Üritusel oma tooteid ja teenuseid pakkunud ettevõtete töötajatel oli reeglina registreering olemas, see puudus 23 töötajal ja viga parandati ametnike juureolekul kohe.

Töötamise registris tuleb registreerida kõik füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib Eestis maksukohustus. «Hooajatöölised ei ole siin erandiks ja meiepoolne eeldus on, et kõik ettevõtjad on oma töötajad registreerinud,» lisas Lemendik.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Maiken Mägi
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 17 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Romet Kreek
ärileht.ee

Statistikaameti andmetel tõusis läinud aastal brutokuupalk 5,9%, 1005 eurole.

Brutotunnipalk kerkis 7,2%, 6,14 eurole tunnis.

Kui 2013. aastal oli brutokuupalga kasv peale majanduslangust kiireim (7%), siis 2014. aastal brutokuupalga tõus aeglustus.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, on tõusnud peale 2010. aasta langust neljandat aastat järjest ning tõus ulatus 2014. aastal 6,0%-ni. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud tarbijahindade langus 2014. aastal.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk palgatöötaja kohta 6,1%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid mullu 0,2% palgatöötaja kohta ning aeglustasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk ja –tunnipalk tõusid kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis palgatöötajate keskmine brutokuupalk võrreldes 2013. aastaga kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuses (10,9%) ja brutotunnipalk finants- ja kindlustustegevuses (12,2%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid kõige vähem info ja side tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 0,7% ja 1,3%).

Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõige kõrgem finants- ja kindlustustegevuses, info ja side tegevusalal ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, ületades keskmist brutokuupalka vastavalt 1,7, 1,6 ja 1,5 korda.

2014. aastal oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 1037 eurot ja erasektoris 994 eurot. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 7,2% ja erasektoris 5,4%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Palgatöötajate keskmine arv taandatud täistööajale kasvas kogu majanduses 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 4,6% (22 400). Töötajate arv kasvas erasektoris 6,4% ning kahanes avalikus sektoris 0,3%.

2014. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1357 eurot ja tunnis 9,13 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2013. aastaga võrreldes kuus 5,7% ning tunnis 6,6%. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (10,7% kuus ja 12,7% tunnis), kõige vähem info ja side tegevusalal (kuus vastavalt 0,2% ning tunnis 0,7%).