Artiklid
- Üksikasjad
Tiina Kangro,
Mida teha, kui jääte välismaal lähetuses olles või korralise puhkuse ajal tõsiselt haigeks? Euroopa ravikindlustuskaart ja reisikindlustus aitavad katta arstiabikulud, aga kuidas on lugu haiguslehega?
Uurisime mitme Eesti ettevõtte personali- ja raamatupidamisosakonnast, kas nad teavad, mida ütleb seadus ja kuidas käituda, kui nende töötaja haigestub komandeeringus olles ning ta tööülesanded jäävad täitmata. Üheski neist firmadest ei olnud kogemust välismaalt algatatud haiguslehega ja osati vastata vaid seda, et arsti juures käimise kulud katab Euroopa ravikindlustuskaart, sõidupiletite muudatuse aga vajadusel reisikindlustus.
Üldjuhul proovivad inimesed ikkagi töö kuidagiviisi ära teha või siis kui see tõesti ei õnnestu, lepivad paratamatusega, et käik läks raisku. Sama on haigestumisega puhkuse ajal. Teatavasti annab puhkuse ajal haigestumise korral väljastatud haigusleht (või lapse või puudega reisikaaslase hooldusleht) inimesele võimaluse kasutada haiguspäevade pikkuses puhkust uuel ajal, et ikka puhata ka saaks. Küsimuseks aga jääb, kuidas seda kõike korraldada võõrsil viibides, sest parimgi reisikindlustus ei hüvita saamata jäävat töötasu.
Euroopa E-vormid
Haigekassast juhiseid küsides selgus, et asi on tegelikult üsna lihtne ja loogiline ning Eesti haigekassa maksab töötajale ajutise töövõimetuse hüvitist ka välismaal väljastatud dokumentide alusel.
„Selleks tuleb inimesel esmalt pöörduda haiguse tuvastamiseks tervishoiuasutusse, kus arst vaatab ta läbi ja teeb tema seisundi kohta otsuse. Kui patsient on reisil Euroopas, kuid ei ole kindlustatud selle riigi ravikindlustussüsteemis, kus ta haigestumise ajal viibib, siis tuleb tal esitada Euroopa ravikindlustuskaart. Selle alusel on õigus saada vaja minevat arstiabi ajutise viibimise tõttu teises liikmesriigis. Kui inimene vajab aga tervenemiseks ajutist töövabastust, väljastab välisriigi arst haiguse kohta paberkandjal dokumendi, kus on märgitud isikuandmed ja periood, millal töötaja oli töövõimetu, samuti diagnoos jms. See dokument tuleb inimesel seejärel esitada oma tööandjale, kes lisab sinna tööandja tõendi ja esitab dokumendid koos saatelehega haigekassasse,” selgitas Linnalehele haigekassa välissuhete spetsialist Kadi Neubauer. Selliseks dokumendiks võib tema sõnul olla nii töövõimetusleht, tervisetõend kui Euroopa piires ka vorm E116, kuigi Eesti haigekassa viimast tingimata ei nõua.
Neubauer lisas aga, et juhul kui olukord on vastupidine – Eestis olles haigestub mõnes teises Euroopa riigis kindlustatud inimene –, siis tema koduriigis võib kohalik haigekassa küll nõuda infot vormidel E115 või E116 ning sellisel juhul peaks inimene sellise vajaduse ise välja selgitama ja paluma siinsel arstil kanda tema haigusega seotud info E-vormile.
Kas aga arstid üldse teavad, missugused need vormid on, kust neid leida ja kuidas täita? „Sellisel juhul saab infot haigekassa kodulehelt ja vajadusel on võimalik nõu küsida ka telefoni või e-posti teel. Igal juhul tuleks anda Eesti arstile ise sellekohased juhised,” soovitas Kadi Neubauer.
Teises Euroopa riigis võib olla kindlustatud ka Eesti ettevõttes töötav eestlane siis, kui ta elu- või töökoht asub teises riigis või ta töötab korraga mitmes liikmesriigis. Piirideta Euroopas võib seda kergesti ette tulla.
-------------------------------
Haigekassa võib nõuda välismaise haiguslehe tõlget
Välismaa arsti täidetud vorm või tõend haigestumise kohta tuleb Eesti haigekassa nõudel inimesel endal lasta tõlkida eesti keelde ja koguni notariaalse tõlke vormis, mis on küllalt kulukas. Palusime selle kohta täpsustust. Linnalehele vastas haigekassa klienditeeninduse büroo juhataja Helje Karjus.
Kas tõlkimise nõue tuleb mõnest eurodirektiivist?
Nõue tuleb ravikindlustuse seaduse § 53 lõikest 1.
Mis keeltes esitatud vorme haigekassa aktsepteerib ja milliste keelte korral on oodata tõlkimise nõuet?
Üldiselt oleme tõlkeid soovinud väga harva (näiteks Hiina raviasutuses väljastatud arstitõendi korral). Viimastel aastatel ei olegi seda juhtunud. Üldjuhul on välisriigi arstitõenditel ladinakeelsed väljendid ja need on meie usaldusarstidele arusaadavad. Tuleb meeles pidada, et kui haigekassale esitatakse hüvitise määramiseks ja maksmiseks välisriigi arsti tõend, peab sellele olema lisatud tõend, mille vormistab tööandja ja millel on samuti välja toodud haigestumise periood.
Kui palju selliseid välismaiste haiguslehtede juhtumeid Eesti haigekassast läbi käib?
Selliseid töövõimetuslehti on aastas umbes 500–600.
Kas need enamasti sujuvad või on asjaajamine keerukas? Kui pikaks haigusraha ootamine sellistel juhtudel venib?
Enamasti sujuvad juhtumid hästi ja hüvitise saamine sõltub sellest, kui kiiresti tööandja haigekassale vajalikud dokumendid edastab.
--------------------------------------------------------------
Mis on haigusleht seaduse silmis
# Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel.
# Kui kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud inimese välisriigis viibimise ajal, asendab töövõimetuslehte välisriigis teda ravinud arsti või hambaarsti välja kirjutatud pabertõend.
# Haigekassa nõudmisel tuleb tõendile lisada vandetõlgi kinnitatud tõlge eesti keelde, selle kulud kannab kindlustatud inimene.
# Töövõimetuslehtede kohta käivate küsimuste korral saab infot küsida aadressil või telefonil 16 363, välisriigist helistades telefonil +372 669 6630.
Allikad: ravikindlustuse seadus, haigekassa
- Üksikasjad
«Miks on peaaegu kõik Selveri keti juhid naissoost?» küsib lugeja, kes supermarketi kodulehte uurides leidis, et ettevõtte ligi 70 valdkonna juhi, tööstus- ja toidukaupade juhi ning kaupluste juhataja hulgas on kõigest kaks meest.
«Kui sooviksin kunagi kandideerida mõnele vabanevale juhi ametikohale, siis praegust koosseisu vaadates tundub asi juba ette otsustatud, et valituks osutumise tõenäosus on minu sugu arvestades olematu,» lisab küsimuse esitanud meesterahvas.
Vastab Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid.
Kaubandus on Eestis traditsiooniliselt ja ajalooliselt populaarsem olnud naiste seas ja seda mitte ainult siin, vaid ka väga paljudes teistes riikides. Täpselt samuti nagu IT-valdkonnas, tööstuses või paljudel juhtudel panganduses on juhtivatel kohtadel rohkem mehi ning ka suuremaid riigiettevõtteid juhivad meil mehed.
Karjäär Selveris toimub paljudel juhtudel töötajate arengust lähtuvalt ettevõtte sees, mistõttu tuleb huvi kaubanduse vastu otsida mitte juhtimise, vaid teenindaja tasemelt alates. Naised on ehk kannatlikumad läbimaks erinevad ametitasandid jõudes lõpuks juhipositsioonidele.
Kaupluse juhiks kasvatakse tihti läbi igapäeva töö poes, kus õpitakse tundma nii kaupu, tehnoloogiaid kui kliente ning enamasti saab öelda, et homne juhataja on tänane teenindaja.
Ametikohad täidetakse Selveris alati vastavalt kompetentsile, mitte soole. Seejuures Selveri keti juhtimises on võtmeisikutest ligi pooled siiski mehed. Nii nagu kasvab kauplustes silmnähtavalt meesteenindajate arv, nii hakkab tasapisi kasvama ka meessoost kaubandusjuhtide osakaal ja julgen kinnitada, et see trend on jätkuv.
Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter
- Üksikasjad
Kaire Saarep
Noorte hääl
Noor, kes sa töötad või plaanid tööle minna, tea oma õiguseid ja oska nende eest võidelda!
"Töötan kohas, kus töö toimub graafiku alusel. Tööandja küll küsib vabade päevade soove, kuid enamasti ei arvesta nendega. Graafik saab tihti valmis alles kuu viimasel päeval. Samuti on väga palju graafiku muudatusi, millest tööandja annab teada telefoniteel. Ta helistab eelmisel päeval või isegi sama päeva hommikul ning teatab, et täna on vaja tööle tulla. See segab oluliselt eraelu korraldamist. Ühtegi linnast väljasõitu ei saa organiseerida. Eriti teeb murelikuks sama olukorra kordumine suvel, sest sooviks paariks päevaks maale sõita või paar päeva järve ääres veeta, kuid selline graafik ei luba ühtegi 2-3-päevast reisi ette võtta. Kas tööandja peab arvestama töötaja vabade päevade sooviga ning lubama vähemalt 2-3 päeva järjest vabaks võtta ilma, et ma peaksin oma puhkusepäevi kasutama?"
Kõigepealt tekib mul küsimus, kas tööandja arvestab töö-ja puhkeaja seadusega? Kui eeldada, et töötaja töötab täiskoormusega, siis peab töötajale olema tagatud iga 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Seejuures 24-tunnist ajavahemikku loetakse tööaja algusest (§51 lõige 1). Summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb töötajale iga seitsmepäevase ajavahemeiku jooksul tagada 36 tundi järjestikust puhkeaega (§52).
Arvestades igakuist täistööaja normi (2015. aastal olenevalt kuust 149-184 h/kuus) võiks eeldada, et 2-3 vaba päeva järjest summeeritud tööaja korral on võimalik. Tekib küsimus, kas graafikusse kirjutatakse sisse ületunnid. Ületundide tegemine eeldab igal korral eraldi kokkulepet, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud (§44 lõige 1). Kui tegemist on alaealisega, siis sellisel juhul on ületunnitöö kokkulepe tühine, s.t alaealisel ei lubatud ületunnitööd teha. (§44 lõige 2)
Töölepingu seaduse §6 lõige 6 kohustab tööandjat teavitama töötajat kirjalikult tööajakava teatavaks tegemise tingimused s.t, mis perioodi kohta graafik koostatakse, tööajakavast etteteatamise aeg. Töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimuste koostamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Kui vana töölepingu seadus sätestas etteteatamise tähtajaks 5 päeva, siis uus töölepinguseadus eeldab töötaja ja tööandja vahelist kokkulepet.
1-päevast etteteatamise aega võiks mõistlikuks pidada vastavalt hea usu põhimõttele ainult erandjuhtudel nagu näiteks ettevõttega seotud erandlike ettenägematute ajutiste asjaolude tõttu (näiteks vahetustega tööl ei ilmu töötaja õigel ajal tööle ja töö tegemine ei tohi kahjude tekkimise ohus katkeda). See ei saa kindlasti olla tavapärane ja rutiinne graafiku koostamise kord.
Loe rohkem SIIT http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/!
- Üksikasjad
Kui tööl mõni apsakas juhtub, on tihti kiusatus see kellegi teise kaela ajada või tuua esile häirivad tegurid, mistõttu see viga tekkis.
Kolumbia Ülikooli teadlased vaatlesid 134 juhtivtöötaja alluvate tagasisidet ning leidsid, et end kaitsvad juhid hinnati vähem mõjusaks kui juhid, kes tunnistasid oma vigu ning otsisid võimalusi nende parandamiseks, vahendab Business Insider. Esimeste puhul on tegu enese kaitsmisega, mistõttu vaidlustasid nad enda kohta käiva kriitilise tagasiside.
Uuringus hinnati juhi eneseteadlikkust, suhtlust töötajatega, kohanemisvõimet ja oskusi tegeleda firma peamiste eesmärkidega.
Teadlaste väitel vähendab kaitsmisrefleks nii juhtide õppimisvõimet kui ka kahjustab mõtteviisi, mis aitaks neil edasi areneda ja lahendada firmasiseseid probleeme. Uuringutega tõestati, et õppimisvõimelisemate juhtide firmad on tulusamad ning töötajate poolt rohkem hinnatud. Seega vähendab seesugune enesekaitse nii inimese arengut kui ka tööalast edu.
Kaitsva käitumise vähendamiseks soovitatakse vältida vaidlemist. Pigem tasub vastamisega natuke oodata, kritiseerijat märkuste eest tänada ning läbi mõelda, kas tal võib õigus olla. Sel viisil jääb ruumi enesearenguks, isegi kui see tundub ebamugav.
Teadlased soovitavad ka läbi vaadata firma viimased projektid ning esitada endale kriitilisi küsimusi, mis neis valesti läks, millisel põhjusel nii juhtus ning mida saaks teha, et tagada edu tulevikus.
Tarbija»Töö
Toimetaja: Maiken Mägi
reporter
- Üksikasjad
TNS Emori igakevadises tööandjate maine uuringus hoiab teist aastat järjest esikohta Eesti Energia. Esiviisikusse kuuluvad veel Tallinna Sadam, Tallink, RMK ja Estonian Air.
„Pingerida näitab, et tööandjatena on kõige atraktiivsemad riigi omanduses olevad ja turismi valdkonnaga seotud ettevõtted,“ ütles TNS Emori juhtekspert Mari-Liis Eensalu. „Riigiettevõtete puhul hinnatakse kõrgelt töökohtade stabiilsust, turismiga seotud tööd tunduvad aga huvitavad ja vaheldust pakkuvad – kes siis ei tahaks, et töö oleks nagu puhkus.“
TNS Emori tööandjate maine uuring toimus sel kevadel juba 10. korda. Kümme aastat tagasi oli liidripositsioonil Estonian Air ning Eesti Energia ja Tallink kuulusid ka siis pingerea tippu.
Võrreldes tookordse uuringuga on Mari-Liis Eensalu sõnul tipptööandjatest kõige suurema tõusu läbi teinud RMK, kes toona positsioneerus alles kolmanda kümne lõppu: „RMK panus puhkevõimaluste arendamisse on see, mis on muutnud organisatsiooni palju nähtavamaks ja maine positiivsemaks.“ Esikümnesse on tõusnud ka Skype, mis oli aastal 2006 keskmisele töömehele samuti veel tundmatu.
Esimesest esiviisikust on 10. koha piirimaile langenud toonane Reval Hotelligrupp (nüüd Radisson Blu Hotels) ja Hansapank (tänane Swedbank). Kinnisvarabuumi laineharjal kuulus esikümnesse ka Merko Ehitus, kelle täna leiame pingerea 18. kohalt.
50 mainekamat tööandjat seadsid aprillis 2015 pingeritta 1522 palgatöötajat üle Eesti.
Lehekülg 936 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee