Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Miinimumpalka tuleb tõsta nõnda, et Eesti ettevõtted suudaksid olla jätkuvalt konkurentsivõimelised ning säilitada ja luua töökohti, kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar tänaseid alampalga läbirääkimisi ametiühingutega.

“Palkade kasv saab ikkagi tulla sellest, kui tekivad targemad töökohad ja inimeste kvalifikatsioon tõuseb. Miinimumpalga jõuga ja hüppeliselt tõstmine lööb kõige valusamalt just madalapalgalisi, kelle töökohad kaovad, kuna ettevõtted kolivad odavamatesse riikidesse või on lihtsalt sunnitud uksed kinni panema. Saata paarkümend tuhat inimest töötuna koju ja loota, et nad õpivad ümber ja siis tulevad kõrgema kvalifikatsiooniga tagasi tööjõuturule – see ei toimi. Lisaks on see raske koorem ühiskonnale,” ütles Tamsar.

Näiteid ei tule kaugelt otsida: 2010. aastal otsustas Sloveenia valitsus tõsta alampalka 23% võrra ja tagajärjed olid rasked.

„Ettevõtetel ei olnud enam raha investeeringuteks, arendustegevused peatati, välisinvesteeringud vähenesid. Aastaga kukkus Sloveenia rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis 32. kohalt 52-ks, tahapoole Venemaast,” rääkis Tamsar. Sloveenia ei ole oma positsiooni tänaseni taastada suutnud, olles edetabelis 49-s. Võrdluseks: Eesti on 31. kohal.

„Mõjud tööjõule olid valusad. Kiiresti kadus 7000 töökohta, järgevatel aastatel veel 11 000, noorte tööpuudus suurenes 25 protsendile. Süvenes pikaajaline töötus: tänased töötud on selles olukorras olnud kauem kui aasta,“ loetles Tamsar.

Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et Eestis tuleb miinimumpalka tõsta, kuid seda ei saa teha liiga järsult. „Leiame, et iga töökoht, iga töötav inimene on Eestile oluline,“ ütles Tamsar. „Eesti liigub targema majanduse poole ja kvalifikatsiooni mitte nõudvad töökohad kaovad tasapisi niikuinii. Hüppeline alampalga tõstmine ei aita sellele protsessile kaasa, vaid lükkab suure hulga inimesi töötu staatusesse ja nõrgendab Eesti ettevõtlust. Nõrgad ettevõtted aga investeeringuid ei tee ja targemaks ei arene.“

Eesti miinimumpalk on praegu üks suuremaid Ida-ja Kesk-Euroopas, kõrgem on see vaid Sloveenias (743 eurot), Poolas (409 eurot) ja Horvaatias (395 eurot). Lätis ja Leedus, kes on Eesti peamised konkurendid töökohtade pärast, on miinimumpalk vastavalt 360 ja 300 eurot.

Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanek oli tõsta miinimumpalk kahe aasta jooksul 448 eurole. Seejuures tõuseks miinimumpalk 2016. aastast 417 eurole ning 2017. aastast oleks miinimumpalk 448 eurot. Praegu on miinimumpalk 390 eurot. Ametiühingud ettepanekut vastu ei võtnud.

Läbirääkimised jätkuvad kahe nädala pärast. Eestis lepivad miinimumpalgas kokku sotsiaalpartnerid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit.

Eesti Tööandjate Keskliidu Pressiteade 08.06.2015

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Nelli Loomets
Maaleht

Lugeja küsib:
Ettevõte, kus ma töötan, plaanib oma tegevuse lõpetada, kuna tegutsetakse kahjumiga. Kui tuleb pankrot või firma tegevuse lõpetamine, siis kui pikalt ette on tööandja kohustatud töölepingu ülesütlemisest töötajatele teatama?

Kas see on üks kuu? Kas lõpparve puhul peab tööandja maksma meile raha ka saamata puhkuse eest või maksab ainult viimase kuupalga? Juhul kui firmajuhil pole raha lõpparve maksmiseks, kuhu sel juhul pöörduda? Kas töövaidluskomisjoni, ja kes siis maksab?

Vastab Nelli Loomets, ametiühingute keskliidu jurist

Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Palgavaesusest rääkides tuuakse ikka näiteks jaemüügikette. Kassapidaja amet on saanud koristaja kõrval viletsa töökoha ja vähemakstud töökoha sünonüümiks. Rimi personalijuht Kaire Tero selgitab, mis peaks juhtuma, et Rimi töötaja rohkem teeniks.

„Teenindajate töötasu on tõesti sageli inimestel kõneainena üleval. Seejuures heidetakse tööandjatele ette soovitamatust kõrgemat palka maksta. Nii see siiski ei ole. Tahan rõhutada, et oleme oma töötajate üle väga uhked ning just seepärast otsime ka ise pea igapäevaselt võimalusi, kuidas neile tagada vääriline töötasu ja võimalikult meeldiv töökeskkond," rääkis Tero.

Rimi Eesti Food personalijuht toob järgnevalt välja neli kõige enam välja käidud ideed ning arvamust, mis jaekaubanduses palga tõusule kaasa aitama peaks või mida arvesse tuleks võtta. Tema sõnul ei ole kõik see siiski nii lihtne nagu esmapilgul paistab.

Vähem kauplusi, lühem lahtiolekuaeg

„Kuuleme sageli ettepanekuid, et pange osad kauplused kinni või vähendage nende lahtiolekuaegu. Samas on üsna loogiline, et mida lühem lahtiolekuaeg või vähem kauplusi, seda väiksem on ka ettevõtte käive. Seega ei saaks ka see olulist leevendust palgatasemele tuua."

Kaupade hinnatõus

„Ei hakka pikemalt selgitamagi, miks toidukauba hindade tõstmine pole samuti siinkohal abiks. Maksab ju seesama teenindaja ise ka kaupluses toidu eest ning hindade tõstmise arvelt kasvav palk kuluks toidule samavõrra rohkem, kui seda kergitatud sai."

Sama palk, mis teistes riikides

„Väga tihti tuuakse võrlduseks teenindajate töötasud meie naaberriikides Soomes või kuskil mujal Lääne-Euroopas. Jääb aga tähelepanuta asjaolu, et seal on edukas majandus toiminud juba sadu aastaid ning seda paraku meie paarikümne aastase pingutusega veel võrrelda ei saa. Samamoodi on ka palkade võrdlemine kohatu. Üldine majanduskasv tooks kindlasti kaasa ka töötasude tõusu ja seda ilmselt kõikides sektorites, sealhulgas ka teeninduses."

Mis on aga lahendus? Võlusõnaks on taas efektiivsus.

„Peame leidma muid viise, kuidas palgataset tõsta. Üks selline võimalus on töö efektiivsuse tõstmine. Erinevad uuringud on tõestanud, et näiteks Soome töötaja toodab neli korda enam, kui seda Eestis sama tööd tegev inimene. See on mõtlemiskoht, mis annab alust arvata, et ehk ei tegutse me piisavalt nutikalt ning kulutame mõne asja tegemisele rohkem aega, kui see vajalik oleks. Seepärast juurutasime hiljuti Rimis uudse palgasüsteemi, mis annab teenindajatele võimaluse oma kvalifikatsiooni tõsta ning saada ka panusele vastavat töötasu."

„Kokkuvõtvalt võib öelda, et ilmselt majandust me ka kõige parema pingutuse korral väga kiirelt lääneriikidega võrdsele tasemele ei suuda tõsta. Seega peame esialgu tegelema sellega, et tõsta tehtud töö efektiivsust selliselt, et kõik mis tehtud, oleks nutikalt tehtud."

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2015

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Sotsiaalkindlustusamet

Alates 8. juunist 2015 ei saa teostada riigipoolse sotsiaalmaksu maksmist ravikindlustatud isiku ülalpeetava abikaasa eest seoses laste kasvatamisega, kui teisel abikaasal on kehtiv töösuhe ja sellele abikaasale makstakse lapsendamishüvitist, lapsehooldustasu, vanemahüvitist või seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust.

Riigipoolset sotsiaalmaksu tasutakse selle lapsevanema eest, kes saab vanemahüvitist, lapsehooldustasu või seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust (edaspidi: hüvitis).
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel ei anna määrus isikule, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu seoses hüvitise saamisega võimalust loobuda riigipoolsest sotsiaalmaksust teise vanema kasuks olgugi, et sotsiaalmaksu selle isiku eest maksavad nii tööandja kui ka riik.
Sotsiaalmaksu maksmise kaudu tagab riik ravikindlustuse ja pensioniõigused isikule, kes ei saa (täiskohaga) töötada lapse kasvatamise tõttu. Sotsiaalministeeriumi seisukoha järgi peab last tegelikult nii öelda täiskohaga kasvatav vanem olema ka hüvitise saaja. Teisele vanemale kehtib aktiivsusnõue.

Olukord, kus hüvitis on vormistatud nt rahalistel kaalutlustel selle vanema nimele, kelle töölkäimist lapse kasvatamine ei mõjuta, last tegelikult kasvatav vanem aga tööl käia ei saa ning on hüvitisega kaasnevatest garantiidest ilma jäetud, ei ole kooskõlas vanemahüvitise ja riiklike peretoetuste seaduse eesmärgiga.