Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tööandja soovib palgata sobilike oskuste ning töökogemustega asjatundjat. Millega peaks aga arvestama, kui värvatav inimene on erivajadustega? Sotsiaalse vastutuse üks osa on puuetega inimeste tööhõive edendamine. Tööandja jaoks ei mängi rolli, kas töötaja on puudega või mitte – oluline on, et ta oskab ja tahab oma tööd teha.

Kõige levinumad hirmud on need, et erivajadustega töötaja värbamisel tuleb teha suuri ümberkorraldusi ning lisainvesteeringuid ja nad haigestuvad rohkem. Sageli on aga niisugused kõhklused põhjustatud teadmatusest või eelarvamustest ja neil pole mingit alust.

Tööandja leiab rohkesti toetust

Kui teie ettevõttesse asub tööle puude või pikaajalise tervisehäirega inimene, pakub riik teile toetavaid ja töötajat abistavaid teenuseid. Kahjuks otsitakse infot selliste teenuste kohta veel vähe ning paljud ei tea nendest võimalustest midagi.

Töötukassa kaudu leiab aga palju tuge alates sellest, et inimesega aidatakse vajadusel suhelda (nt viipekeele tõlketeenus), lõpetades tugiisiku teenuse hüvitamisega, kui töötaja vajab tööl tavapärasest rohkem abi ja juhendamist. Tööturuteenustest võidavad ka tööandjad. Näiteks on võimalik töötukassa kaudu saada tasuta abivahendeid, mis lihtsustavad puudega inimese tööd: telefonivõimendeid, punktkirja kuvareid, ergonoomilisi töövahendeid.

Erivajadustega inimesele on vahel tarvis just tema jaoks kohandatud tööruume. Ka sellisel puhul tuleb appi töötukassa, kes annab toetust selleks, et muuta töökeskkond ja -vahendid töötaja jaoks ligipääsetavaks ning kasutatavaks. Kui teie juurde asub tööle erivajadusega inimene, kes on töötuna arvel või koondamisteatega tööotsija, siis hüvitatakse 50–100% summast, mis läheb ruumide jms kohandamiseks. Need kulud hüvitatakse, kui sõlmitud tööleping või teenistussuhe on tähtajatu või kestab vähemalt kolm aastat. Ent tihtipeale ei vajagi paljud puudega inimesed töö tegemiseks mingeid täiendavaid abivahendeid või suuri töökoha ümberkorraldusi.

Tööandjale kehtivad maksusoodustused

Riik tasub osa töövõimetuspensionit saava töötaja sotsiaalmaksust, seega väheneb tööandja maksukoormus. Peale selle ei maksustata tulumaksuga tööandja soetatud abivahendeid töötaja jaoks, kellel on töövõime kaotus alates 40% või kellele on määratud puude raskusaste. Tulumaksuvabastus kehtib ka kulutustele, mida tööandja teeb töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks.

Kui puudega töötajal ei ole kodu ja töökoha vahel sõitmiseks võimalik kasutada ühistransporti või kui selle kasutamine põhjustab ebamugavust, siis võib talle maksta maksuvaba hüvitist isikliku auto kasutamiseks. Tööandja tohib ka ise maksuvabalt korraldada puudega töötaja transporti.

Töötaval puudega inimesel on võimalik tööalaseks enesetäiendamiseks taotleda ka täienduskoolitustoetust. Töövõimetuspensioni saajatel on õigus ka seitsmepäevasele lisapuhkusele, mis hüvitatakse tööandjale riigieelarvest.

Puudega inimeste töölevõtmisega on seotud teatud hirmud ja tabud. Inimloomus on kord selline, et kipub kartma seda, mida hästi ei tunne. Tegelikult võib aga puudega inimene olla vägagi hinnatud töötaja, kelle värbamisest saavad rohkesti kasu mõlemad pooled.

SEB»Ettevõtlus
Autor: Kati Aasov
vabakutseline ajakirjanik

Üksikasjad

Avaldatud: 01 juuni 2015

• Postimees
• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS

Seoses üleminekuga SEPA maksetele, liigub raha pankade vahel aeglasemalt ning vanurid saavad oma pensioni kätte tavapärasest mõned tunnid hiljem. See mõjutab aga veel aasta hiljem nii mõnegi vanuri harjumuspärast päevakava.

«Asi on selles et pensionärid on ju vanad inimesed – nad on teatud reþiimiga, teatud ajal on nad harjunud tõusma, teatud ajal minema tegema oma turu- ja kaupluseringi,» selgitas 85-aastane Juhan Kiris, kes on pensioni saanud juba üle 30 aasta.

«Ma olen näinud inimest, kes tuli panka ja talle öeldi, et pensioni maksame kell kaksteist, mispeale ta nutma hakkas. Mis tema peaks tegema siis? Ma tahtsin anda talle viieka, et ta saaks elementaarseid asju osta, aga tuli teine inimene ja andis talle väikse laenu,» jätkas Kiris.

Tema sõnul on selline pensioni kolmetunnine hilinemine härra Ligi süü. «Nad koondasid väikeste pankade raha ja suunasid selle suurde panka ja nüüd sotsiaalkindlustusamet kannab selle raha oletame täna õhtul üle, aga väikesse panka see raha ei jõua enne homme keskpäeva,» arvas pensionär Kiris.

Siiski on pankadel ja ametkondadel viivitusele teistsugune põhjendus. Nimelt läksid rohkem kui aasta tagasi Eestis pangad vastavalt Euroopa Liidu korraldustele üle SEPA (Single European Payment Area ehk ELi ühtne euromaksete piirkond) süsteemile. «Paraku need maksed liiguvadki nüüd aeglasemalt. Kui Eestis oli veel omaenda maksesüsteem ESTA, siis maksed liikusid pankade vahel iga tund. Nüüd on maksete liikumise aeg kolm tundi, teatud juhtudel isegi rohkem,» selgitas Krediidipanga kommunikatsioonijuht Allan Soon.

Sotsiaalkindlustusamet kinnitab, et seoses SEPA süsteemile üleminekuga on ülekandekiirused muutunud. «Näiteks kui seni jõudis raha ühest pangast teise kõige varem kell 9-10, siis alates 1. veebruarist 2014 jõuab rahaülekanne ühest pangast teise mitte enne kella 11-13. Sama panga sees liiguvad maksed ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja pühade ajal,» selgitas sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Regina Salmu.

Allan Soone sõnul tähendas SEPAle üleminek Euroopas suurt edasiminekut ja riikidevahelise maksete odavnemist. «Aga Eesti nagu me siin oleme – e-tiiger – meil oli tehtud kunagi oma maksesüsteem, mis võimaldas asju kiiremini korraldada,» ütles ta ja lisas et SEPA tulekuga otsustasid pangad eestisisest süsteemi enam mitte kasutada.

Siiski ei puuduta maksete viivitus kõiki pensionäre. Neis pankades, kus on pensioni maksja (sotsiaalkindlustusamet) ja pensioni saaja kontod, laekub pension kiiremini, sest tegemist on pangasisese tehinguga. «Näiteks kui ameti konto on Swedbankis ja pensioni saaja samuti, siis ei pea nad vahendajaid kasutama ja raha liigub kiiremini,» selgitas Soon.

Pensionäride muret ei mõista aga keegi. «Pensionär on sundseisus – ta peab elama igal juhul nii, et ta saab kuni pensionipäevani hakkama. Aga meile öeldakse, et pensionipäev on viies kuupäev ja kõik. Mina aga küsin, et mis kell siis?» muretseb Juhan Kiris.

Soon aga kinnitab, et seadused ei anna konkreetset aega, millal pension peab kliendi kontole kantud olema.

Tarbija»Rahakott
Toimetaja: Stinne Loo
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 01 juuni 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Vastab tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Piret Kaljula.

Vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu nõue sõltub sellest, kas mootorsõidukiga osaletakse liikluses Eesti teedel või mitte.

Kui mootorsõidukit kasutatakse liikluseks Eesti teedel, tuleb lähtuda liiklusseadusest ja mootorsõidukiga töötaja peab omama liiklusseaduses sätestatud juhtimisõigust.

Juhul kui mootorsõidukit kasutatakse kinnisel territooriumil või muudel aladel, mida ei saa lugeda liiklemiseks Eesti teedel liiklusseaduse mõistes, ei ole liiklusseaduses sätestatud juhtimisõiguse omamine kohustuslik.

Sõltumata sellest, kas töötaja kasutab mootorsõidukit Eesti teedel või kinnisel territooriumil, tuleb selle juhi juhendamise ja väljaõppe osas lähtuda töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja alamaktides toodud nõuetest.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lõike 2 kohaselt ei tohi tööandja lubada töötajat tööle, kui tal puuduvad töötamiseks vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu ja tööohutuse alased teadmised. Tööandja peab töötajale enne tööle asumist korraldama juhendamise ja väljaõppe vastavalt sotsiaalministri 14.12.2000. a määruse nr 80 «Töötervishoiu-ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord» paragrahvidele 4, 5 ja 6. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 13 «Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» § 1 lõikest 8 tuleneb, et surve-ja tõsteseadmete, liikurmasinate ja teiste suurema ohtlikkusega töövahendite kasutajatele peab tööandja korraldama eriväljaõppe ja vajadusel perioodilisi täiendõppeid. Sama määruse § 10 lõige 1 sätestab, et liikuvat töövahendit võib kasutada isik, kes on saanud selle vahendi kasutamiseks nõutava väljaõppe.

Mõistete eriväljaõpe ja nõutav väljaõpe all mõeldakse väljaõpet suurema ohtlikkusega töövahendiga töötamiseks. See sisaldab töövahendiga töötamise ohutusnõuete tundmist nii enda kui teiste isikute elu ja tervise ning keskkonna ja tööandja vara kaitseks, töövahendi õigete juhtimisvõtete omandamist, töövahendi korrasoleku kontrolli, hooldust, praktilist kasutamist ja palju muud. Sellise väljaõppe korraldab tööandja enda poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel või, kui see pole võimalik, saadab seadme tulevase kasutaja väljaõppele koolitusettevõttesse. Väljaõppe läbinud töötaja võib tööandja lubada iseseisvale tööle.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: PM Tarbija
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 01 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tööinspektsioon hakkab tänasest hindama alaealistega sõlmitud lepinguid ning järgima teiste nõuete täitmist.

Tulenevalt õiguskantsleri seisukohast, et alaealiste töösuhetes tuleb lähtuda töö tegelikust sisust, mitte lepingu nimetusest, saatis tööinspektsioon välja lisaks üldisele sihtkontrolli valimile märgukirjad ka ettevõtetele, kuhu teadaolevalt suviti noori tööle värvatakse, kuid eelistatakse töölepingu asemel muude võlaõiguslike lepingute sõlmimist, teatas inspektsioon.

Märgukirja sisu on tutvustada nõudeid ja erisusi alaealiste töös, tagamaks noortele seadusest tulenev kaitse töösuhetes. Tööinspektsioon tuletab nii lapsevanematele kui tööandjatele meelde, et ainult tööleping annab alaealisele rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ettenähtud kaitse ning kuna laps on piiratud teovõimega isik, ei ole talle võimalik panna töövõtu- või käsunduslepingu täitmisega kaasnevat vastutust.

Tööinspektsioon lähtub alaealistega sõlmitud lepingute hindamisel töösuhte tegelikust olemusest, mitte lepingu formaalsest nimetusest.

Lisaks lepingutele, kontrollitakse alaealiste tööga seonduvate teiste nõuete täitmist ning eritähelepanu pööratakse viimastel aastatel enim probleeme tekitanud alaealistel kehtivate tööaja piirangute järgimisele, lapsevanema ning tööinspektori nõusoleku olemasolule, töödele millele alaealine on värvatud ning lisaks töölepingu seadusele, kontrollitakse ka alkoholi- ning tubakaseadusest tulenevatest keeldudest kinnipidamist.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Triin Ärm
reporter