Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2015

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk,

Eesti Päevaleht

1. juulist jõustuv täiskasvanute koolituse seadus muudab õppepuhkust ja kaardistab koolitajad.

Sel suvel tasub töö kõrvalt ülikooli astumisele mõelda küll – enam pole oluline, kas ja kuidas haakuvad õpingud praeguse töökohaga, 20 kalendripäeva tasulist õppepuhkust on uue seaduse järgi ette nähtud igal juhul.

1. juulist hakkab kehtima uus täiskasvanute koolituse seadus (TäKS), mis lubab tasustatud õppepuhkust kõigile tasemeõppijatele ühtsetel alustel, tutvustas haridus- ja teadusministeerium täiskasvanuhariduse infopäeval uut korda. Pole oluline, kas õppur on päevases või kaugõppes, õpib osalise või täiskoormusega, kas ta on täiskasvanute gümnaasiumi, ametikooli, rakenduskõrgkooli või ülikooli nimekirjas – talle on õppeaastas ette nähtud 30 kalendripäeva õppepuhkust. Keskmine palk säilib 20 päeval.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Rahandusministeerium

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Statistikaameti täpsustatud hinnangul kujunes Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvuks esimeses kvartalis 1,1 protsenti. Nominaalselt kasvas majandus 2,7 protsenti, mis tekitab kiire palgatulu kasvu taustal mitmeid küsitavusi. Ilmselt on selle põhjus eri asjaolude kokkulangemine.

SKP statistika põhjal on viimase pooleteise aasta jooksul süvenenud tasakaalustamatus palgatulu ja ettevõtlustulu vahel. Palgatulu kasv on viimased neli aastat olnud 8 protsendi juures, kuid ettevõtlustulu on viimasel kuuel kvartalil olnud languses. Palgatulu osakaal lisandväärtuses on Eestis tõusnud juba üle Euroopa Liidu keskmise, sest tööjõule minev osa sissetulekutest on kasvanud viimasel ajal väga kiiresti. Selle trendi jätkumine ei saa enam kaua kesta ning kui majanduse nominaalkasv lähiajal oluliselt ei kiirene, siis peab selgelt pidurduma palgatulu kasv.

Sisenõudluse languse taga on tagasihoidlik eratarbimise kasv ning investeeringute languse jätkumine. Eratarbimise 2,3-protsendiline kasv on üllatavalt väike 8 protsenti kasvanud palgatulu ning langevate tarbijahindade taustal. Investeeringute osas on olukord siiski paranemas ja ilma energeetikasektorita ettevõtlussektori investeeringud kasvasid. Samuti on peatunud valitsussektori investeeringute langus ning eluasemeinvesteeringud koguvad hoogu.

Kaupade ja teenuste ekspordi kasvutempo aeglustus oluliselt. Kuigi Euroopa Liidu majandus on tugevnemas, näitab meie peamistest kaubanduspartneritest kiiret kasvu vaid Rootsi. Ka Läti ja Leedu majanduskasv pidurdus esimeses kvartalis ning oli alla kahe protsendi. Ekspordi arengut pidurdab eelkõige idaturg, kuhu on kaupade ekspordimahud aasta alguses vähenenud ligi poole võrra. Eksporti toetas jätkuvalt sideseadmete suurenenud väljavedu Rootsi. Import pöördus aasta alguses nõrga sisenõudluse mõjul väiksesse langusesse.

Ettevõtete müügitulu esimeses kvartalis vähenes, mis tõi tööjõukulude kiire kasvu juures kaasa kasumite kahanemise enamikul tegevusaladest. Olulise positiivse panuse lisandväärtuse kasvu andsid töötlev tööstus, põllumajandus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Logistikasektor aga panustas jätkuvalt negatiivselt transiidivoogude vähenemise tõttu.

Eesti majanduses on ilmselt toimumas struktuursed nihked, mille olemus saab selgeks alles mõne aja pärast. Kuigi palga- ja ettevõtlustulu vahekorra jõuline korrektsioon võib tähendada Eesti hinnakonkurentsivõime vähenemist, on raske öelda selle tulujaotuse õiget tasakaalupunkti. Tööjõu süvenev nappus on samuti mõjutamas neid arenguid. Oma roll majandusstatistika mõjutamisel on ilmselt ka maksu- ja tolliameti tegevusel, mis on viimase pooleteise aasta jooksul edukalt võidelnud varimajandusega ning taganud suhteliselt tagasihoidlike majandustulemuste taustal head maksulaekumised.

9.6.2015

Lisainfo:

Ott Heinapuu
avalike suhete osakond
Rahandusministeerium
tel 611 3035 | 56 659 980

Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

2015. aasta esimese 5 kuuga on Eestis toimunud 1765 tööõnnetust ehk 12 tööõnnetust iga päeva kohta. Üle 300 tööõnnetuse on töötaja jaoks lõppenud raske kehavigastusega. 5 töötajat on tööõnnetuse läbi kaotanud oma elu. Kahjuks võib tööõnnetuste lõplik arv võib olla veelgi suurem, kuna mitmete õnnetuste asjaolud on veel täpsustamisel. Halvimal juhul peame nentima, et käesoleva aasta esimese 5 kuuga on käesoleval aastal toimunud üle 2000 tööõnnetuse.

Tööõnnetuste arvu kasvu näeme ehitussektoris kus on toimunud juba 133 tööõnnetust, kuigi suurem ehitushooaeg alles algas. Puidutööstuse tegevusalas on toimunud 140 tööõnnetust, millest 36 juhul sai töötaja raske kehavigastuse. Samuti on avaliku halduse ja riigikaitse sektoris registreeritud juba 264 tööõnnetust, millest 33 juhul on tööõnnetus lõppenud töötaja jaoks raske kehavigastusega. Need on vaid suurima tööõnnetuste arvuga sektorid, kuid tööõnnetusi toimub igas sektoris.

Käesoleva aasta esimese 5 kuuga on tööd tehes oma elu kaotanud kaks kaevurit, sadamas kukkus merre trapitöötaja, hukkus keevita kes tõstis telfriga metallfermi pukkidele, kuid jäi kukkuva metallfermi alla, autojuht, kes puhastas enne teele sõitu veokasti servi, et mitte muutuda kukkuvate kivikestega ohtlikuks teistele liiklejatele, kuid jäi ise samal ajal tagurdava laaduri ja veoauto vahele.

Olgugi et töökeskkonna riskianalüüsi tegemine on iga tööandja kohustus, on tegelik situatsioon kurb - töökeskkonna riskid on paljudes ettevõtetes hindamata või alahinnatud. Sageli ei teadvustata, et mitte ainult füüsiline vaid ka kontoritöö võib põhjustada püsivaid tervisekahjustusi, mille tagajärjeks on töövõime langus või koguni töölt kõrvale jäämine.

Tööinspektsioon tuletab siinkohal meelde, et läbimõeldud töökeskkonna riskianalüüs ja õige töökorraldus aitavad vältida riske töökohal ning paneb südamele, et ohutu töökeskkonna loovad tööandja ja töötaja üheskoos.

Töökeskkonna ja töötervishoiu valdkonna küsimustes pakub Tööinspektsioon kõigile töötajatele ja tööandjatele tasuta konsultatsioone. Pöörduda saab infotelefonil 640 6000 või e- kirja aadressil jurist|ät|ti.ee. Tööelu puudutavatele küsimustele saab vastuseid otsida Tööelu portaalist www.tööelu.ee Riik on loonud ettevõtjatele mugava võimaluse viia riskianalüüs läbi Tööbik portaalis www.toobik.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta I kvartalis 7300 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 0,6% ja 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 1,3%.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2015. aasta I kvartalis 1,3%, mis püsis muutumatuna võrreldes eelmise kvartali ning 2014. aasta I kvartaliga.

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (2,5%) ning kõige madalam mäetööstuses (0,2%).

Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (20%), hulgi- ja jaekaubanduses (16%) ning hariduse tegevusalal (10%).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli hariduses, kus vabu ametikohti oli 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 37% rohkem.

Piirkondlikult asusid vabadest ja hõivatud ametikohtadest 56% Harju maakonnas (sh Tallinn), järgnesid Tartu maakond (11%) ja Ida-Viru maakond (8%). Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (1,6%) ning madalaim Hiiu maakonnas (0,04%).

Vabadest ametikohtadest 5300 ehk 73% oli erasektoris ning 27% avalikus sektoris, samas kui 2014. aasta I kvartalis oli vabade ametikohtade osatähtsus erasektoris 76% ning avalikus sektoris 24%. Vabade ametikohtade määr oli 2015. aasta I kvartalis nii avalikus kui ka erasektoris 1,3%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2014. aasta IV kvartalis 68 000 töötajat, mis kasvas 2013. aasta sama perioodiga võrreldes 10,3%. Kõige enam kasvas 2014. aasta IV kvartalis võrreldes varasema aasta sama ajaga tööjõu käive majutuses ja toitlustuses (57,5%) ning kinnisvaraalases tegevuses (45,8%).

Hinnangud põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine", mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2015. aastal on valimis 12 376 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.