Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Rivo Veski
Kasulik.ee

Kaupluse S1 pidaja Tiiu Tedremäe ei ole rahul CV Keskuselt tellitud töötajate otsingu teenusega ning nõuab neilt selle eest raha tagasi. CV Keskuse teostatud töötajate otsingu kaudu sai naine oma kauplustesse soovitud viie asemel vaid kolm sobivat.

„Pöördusin veebruaris CV Keskuse poole, et nad leiaksid viis töötajat. Juuni alguses täitus neli kuud ja nende kaudu leidsin kolm töötajat," võttis Tedremäe kogu loo lühidalt kokku.

CV Keskuse ja Tedremäe vahel olla kokku lepitud, et tarvis on täiskohaga töötajaid ning kindlasti mitte õpilasi. Kandidaatide kasuks rääkinuks see, kui nad osanuks inglise, vene ja soome keelt. Samuti nende varasemad kogemused klienditeeninduses, laonduses ja programmi BUUM kasutamises.

„Kuna CV Keskus ei leidnud mulle mõistliku aja jooksul töötajaid, siis alustasin paralleelselt ka ise otsinguid. Vajalikud töötajad ma leidsin," rääkis Tedremäe.

CV Keskuse poolt saadetud kandidaatide hulgas oli Tedremäe sõnul muuhulgas ka neid, kes plaanisid sügisel kooli minna või kes tahtsid tööd poole kohaga. Sellistest töötajatest Tedemäe aga huvitatud polnud ning sellest oli ka töötajate otsinguks palgatud CV Keskus teadlik.

Märtsis-aprillis tegi Tedremäe oma nõudmistele juba järeleandmisi, sest CV Keskus ei suutnud leida soovitud hulka töötajaid. „Nõustusin siis vastu võtma ka õpilasi, keda ma esiti ei soovinud. Tegin järeleandmise ka selle koha pealt, et viigu nad siis intervjuud kandidaatidega läbi telefonitsi, mitte silmast silma," meenutas Tedremäe. Kuid need järeleandmised töötajate leidmise protsessi ei kiirendanud.

Pärast mõne kuu pikkust ootamist võttis Tedremäe juunikuus CV Keskusega ühendust ja teatas, et on töötajad omal käel leidnud ning sooviks tellitud teenuse eest osa raha tagasi, kuna keskus pole suutnud nelja kuu jooksul leida viit töötajat. Leiti vaid kolm.

Töö on tehtud, raha tagasi ei maksta

Vastus, mis Tedremäe CV Keskuselt sai, üllatas teda. „Nad ütlesid, et nad ei maksa raha tagasi, kuna nad on oma töö teinud," tsiteeris Tedremäe.

Töötajate otsingu eest maksis Tedremäe mitte sugugi pisikese summa - kokku 3210 eurot. „Selle raha eest lubati viit töötajat Tallinnasse ja üht Kohilasse," selgitas Tedremäe. Viimase otsingust Tedremäe loobus ja seda päris otsingute algusfaasis, mil CV Keskus polnud veel Kohila töötaja otsinguks midagi reaalselt teinud. Et selle teenuse tellimise eest raha tagasi saada, pidi Tedremäe sõna otseses mõttes CV Keskuse ust kraapima.

Pikkade läbirääkimiste tulemusel saavutas ta kokkuleppe, et kui ka juulikuu lõpuks on kauplus S1 veendunud, et ei soovita Kohilasse töötajat, maksab CV Keskus 900 eurot tagasi.

Tedremäe sõnul ei ole tema ettevõttes suur kaadrivoolavus ega madalad palgad. „Meie palgal on inimesi, kes on töötanud üle kümne aasta, kaks üle kolme aasta. Praegu otsin töötajaid üle kaheaastase pausi ning seda põhjusel, et kaks töötajat kolisid Austraaliasse ning kaks läksid lapsehoolduspuhkusele. Lisaks laienesime ning seetõttu ongi töökäsi juurde tarvis," selgitas Tedremäe tööotsingu teenuse tellimise põhjuseid.

Oma kaupluse teenindajale garanteerib Tedremäe igakuise 500-eurose netosissetuleku. Staaþikamad töötajad teenivad kauplustes aga veelgi kõrgemat palka. „Tegelikult kandideerijad umbes sellist kuutasu küsivadki. Pluss-miinus 50 eurot, mõnel juhul rohkem, aga sinna kanti see summa umbes jääb," selgitab Tedremäe.

Ta lisas, et tegelikult saab ettevõte maksta ka kõrgemat palka, aga tahab selle eest ka näha, et palk saab makstud ikka tasu väärt töö eest. „Kinnitan, et selles sektoris head töötajad saavad ka head palka. Inimene, kes tuleb tänavalt ja küsib end tõestamata kõrget palka ei pea seda saama," märgib Tedremäe.

Üldisemalt öeldes ei näe Tedremäe tekkinud olukorras süüd palganumbril või kehvades töötingimustes vaid CV Keskuse puudulikus töös. Tedremäe lootis, et CV Keskuselt tellitud teenusega ei pea ta ise töötajate otsingusse puutuma kui et alles lõppfaasis. „Kahjuks saadeti siia ukse taha mulle CV-Keskuse eksitusel ka jooksvalt inimesi. Ma võtsin nad loomulikult viisakalt vastu, aga sel hetkel ei pidanuks mina nendega tegelikult ju tegelema," leiab Tedremäe.

CV Keskus endal süüd ei näe

CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt kinnitas, et Tiiu Tedremäe tõepoolest tellis avaliku otsingu teenuse, mille raames pidi nende keskuse värbamiskonsultant läbi viima konkursi. Selle töö sisse kuulus ka töökuulutuse avaldamine, kandideerijate jälgimine, vajadusel lisareklaami tegemine ning töötajate selekteerimine sobivuse järgi. Lisaks pidi CV Keskus läbi viima ka esmased vestlused, mille pinnalt sai keskus kandidaatidele oma sobivushinnangu anda.

„Nii toimis ka meie värbamiskonsultant antud projekti raames ning edastas kliendile 31 kandidaati, kellest 17 õnnestus kliendil kohtuda. Kaheksa leitud kandidaati käsid ka tööl (sh proovipäevad). Seega said kõik projektile seatud tingimused meie poolt täidetud," jääb Auväärt kindlaks.

Sellegipoolest tunnistab Auväärt, et lõpliku sobivuse otsustab klient ise. „Kuna CV Keskuse värbamiskonsultant leiab küll sobivad töökäed tööturult üles, kuid temast ei saa ettevõtte personalijuht, kes töötajaid ka ettevõttes hoiab ning töökultuuri või -tingimusi töötajatele sobivaks muutma asub," viskab Auväärt kivi Tedremäe kapsaaeda.

„Lisaks pean ära märkima, et avaliku otsingu teenusel ei ole garantiid tööle võetavale kandidaadile, kuna tegemist on tugiteenusega ning ka viidatud projekti klient on sellest teadlik. CV Keskuse teenustevalikus on kenasti olemas ka värbamise täisteenus, millega kaasneb garantii juhul, kui kandidaat peaks lahkuma töölt garantiiajal," selgitab Auväärt CV Keskuse pakutavate teenusepakettide vahet.

Hea teenindaja, anna teada, millist palka teenid ning milliseid lisahüvesid sinu tööandja sulle pakub aadressil . Garanteerime vajadusel kirjutajate anonüümsuse.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Riin Aljas ,

Eesti Päevaleht

Ootamatult ilmnes, et mehed saavad kindlate oskuste eest rohkem palka, aga naised mitte.
Mis on Eesti rahvuskala? Palgalõhe. Eesti ligi 30%-line sooline palgalõhe on Euroopa suurim, kuid see on juba nii vana uudis, et toodab anekdoote.

Täiskasvanute oskusi analüüsiva PIAAC uuringu* tulemused näitasid, et 2011. aasta lõpus ja 2012. aasta alguses teenisid naised keskmiselt 25–30% vähem kui mehed. See tähendab, et meestele maksti tunni eest keskmiselt 5,79–6,13 eurot, aga naistele 4,12–4,31 eurot. Kui kõige väiksemate palkadega ametikohtadel töötavate naiste palk oli 11,4–19,2% väiksem, siis kõige suuremate tasude puhul juba 21,6–29,7% väiksem.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt ütles tänast tööturgu kommenteerides, et Eestis leidub tööandjaid, kus klienditeenindaja võib juhist kõrgemat palka teenida.

CV Keskuses, mis pakub muuseas ettevõtetele töötajate värbamise teenust, teatakse, et aasta-aastalt on töötajate leidmine muutunud raskemaks.

„Uuringud näitavad, et pea pooled tööandjatest tunnevad ka täna tööjõupuudust. Klienditeeninduse valdkonnas näiteks on väga raske leida ideaalsete omadustega kandidaati ning tööandjad on viimastel aastatel muutunud märksa paindlikumaks töötingimusi töötajatele sobivamaks muutmisel. Klienditeeninduse sektorile on loomulikult omapärane ka suurem tööjõu liikumine, mis muudab personaliosakonna töö antud valdkonnas veelgi keerulisemaks," leiab Auväärt.

Samas on Auväärti sõnul selgelt ka erandeid ning ka Eestis on teada näiteks rõivamüügiga tegelevaid tööandjaid, kus headel aegadel teenivad klienditeenindajad isegi juhtidest kõrgemat tasu, kuna nende tulemus sõltub otseselt tehtavast müügist.

„Sellised tööandjad on suutnud ka klienditeenindajate tööstaaþi valdkonna keskmisest mitmekordseks kasvatada. Taoline trend näitab aga taaskord tööturul toimuvaid muutusi, kus tööandjad on muutumas märksa paindlikumaks, et lisaks sellele, et sobivad töökäed tööturult üles leida, neid ka reaalselt ettevõttes lojaalsetena hoida," selgitab Auväärt tööturul toimuvaid muutusi.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja tolliamet (MTA) alustab kampaaniat „Ümbrikupalk pureb aina vähem“. Tegemist on tänukampaaniaga ettevõtjatele ja töötajatele, kes ümbrikupalgast loobusid.

Konjunktuuriinstituudi (EKI) viimase uuringu põhjal ümbrikupalka saanud töötajate osakaal langes, moodustades 7 protsenti kõigist palka saanud inimestest, 2013. aastal oli see 11 protsenti. Ümbrikupalgast loobumine tõi ametlikult tööturule üle 20 000 inimese, kes said möödunud aastal esmakordselt ametlikku töötasu ja suurendasid nii oma sotsiaalset turvatunnet.

„Kui veel 2013. aastal oli iga neljas MTA poolt kontrollitud töötaja ehituse, toitlustuse ja majutuse sektoris mitteametlikult tööl, siis alates aasta algusest kontrollitud isikutest on tööandjad jätnud registreerimata alla 8 protsendi. See näitab, et aina enam siiani nii-öelda mustalt toimetanud tööandjaid ja töötajaid mõistab, et sellisel viisil palga maksmine ei ole jätkusuutlik,“ ütles maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm.

Peadirektor lisas, et ka töötaja registreerimise nõudel on siin oma mõju. „Loodame, et üha enam kaasneb sellega teadmine, miks registreerimine ja ametliku palgaga saadavad hüved vajalikud on.“

Kuigi ümbrikupalkade maksmine on vähenenud, jäi riigil siiski EKI hinnangul 2014. aastal laekumata maksude näol saamata 93 miljonit eurot. „Ümbrikus palga saajate arvu vähenemisega peab kaasas käima ka inimeste teadlikkus, et seda tuleb taunida ja isegi osaliselt ümbrikupalga saamine kahjustab meie kõigi sotsiaalset turvatunnet,“ selgitas Helm.

Kampaania "Ümbrikupalk pureb aina vähem" on jätkukampaania eelmise aasta töötamise registreerimise kampaaniale "Ümbrikupalk hammustab Sinu tulevikku". Kampaania kestab kaks nädalat ja on nähtav välimeedias, internetis ja kuulda raadiotes.

Kampaania veebileht – www.emta.ee/palk
Kampaania materjalid:
EST - http://www.emta.ee/doc.php?37128
RUS - http://www.emta.ee/doc.php?37127

Rainer Laurits
avalike suhete juht
11. juuni 2015