Artiklid

«Käisin ühes firmas proovipäeval ja monteerisin seal seitsme tunni vältel mööblinäidiseid. Töökoht ei olnud mulle sobilik, seega ma sinna tööle ei asunud. Saatsin firma personaliosakonna e-mailile kirja ja küsisin, et kas saan proovipäeva eest tasu, aga nad ei võta vaevaks isegi mu kirjale vastata. Ma sooviks teada saada, kas saan võtta aluseks mõne seaduse punkti, mille alusel saaksin firmalt proovipäeva eest tasu küsida,» kirjutas lugeja Meelis.

Vastab Tööinspektsiooni teabeosakonna peaspetsialist Anna-Kristiina Iher.

Selgitan, et Eesti kehtiva seadusandluse kohaselt võib proovipäeval olla ainult Eesti Töötukassas arvele võetud töötu vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele. Isiku tööproovil osalemist tõendab töötukassaga sõlmitud kokkulepe. Muid proovipäevi ette nähtud ei ole.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töö eest tuleb alati maksta tasu. See, kas «proovipäev» on tasuline või tasuta, oleneb konkreetsetest asjaoludest. Näiteks, kui töötaja tutvub «proovipäeval» tulevase tööga ilma ise konkreetset tööd tegemata, ei ole tegu tööga, mille tegemist eeldatakse üksnes tasu eest. Kui aga töötaja lubatakse «proovipäeval» tegema tööd, täitma konkreetseid tööülesandeid, võib eeldada, et tegemist on tööga, mida tehakse üksnes tasu eest.

TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult, kuid tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega loetakse töösuhe tekkinuks ka siis, kui tööandja ja töötaja vahel kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud, kuid töötaja on asunud tööle ning tööandja on seda aktsepteerinud. Sellisele töösuhtele kehtivad kõik seadusest tulenevad reeglid ja töölepingu kirjaliku dokumendi puudumine ei välista töösuhet.

Kui Teie töösuhe on lõppenud, pidi tööandja tasuma Teile kõik väljateenitud summad lepingu lõppemise päeval. Vaidlust võib tekitada muidugi see, mis alusel töösuhe lõppes, kuid see ei tee olematuks fakti, et töötasite ning töö eest tuleb maksta töötasu. Kui tööandja on jätnud töötasu välja maksmata, on Teil õigus pöörduda töötasu nõudega töövaidlusorganisse (töövaidluskomisjoni või kohtusse).

Tarbija»Töö
Toimetaja: Maiken Mägi
reporter

Kaire Saarep
Noorte hääl

Otsid tööd või juba töötad? Siin on sulle abimees, mis Sind Sinu õigustega kurssi viib!
Otsin suveks poole kohaga tööd. Käisin proovipäeval kahes ettevõttes. Esimeses ettevõttes olin proovipäeval 6 tundi ja sain selle eest koheselt ka tasu, kuid kahjuks see töö mulle ei sobinud. Teises ettevõttes oli mul kolm proovipäeva ning ülemus kutsus tagasi ka neljandaks proovipäevaks, et kõik enne tööle asumist selgeks saaks. Teiste töötajate käest kuulsin, et proovipäevade eest tasu ei maksta. Seda kinnitas ka ülemus öeldes, et ei saa minuga enne lepingut sõlmida kui töö selge. Ma teen teiste töötajate võrdselt tööd, ilmselt küsin pisut rohkem kui teised. Kuid kas tõesti on lubatud teha 4 tasuta proovipäeva enne tööle asumist?

Töölepinguseadus ei tunne sellist mõistet nagu „proovipäev“. See on küll üsna levinud viis töötajate tööle sobivuse määramiseks, kuid seadus näeb ette 4-kuulist katseaega (§6), mille jooksul nii töötaja kui tööandja saavad hinnata sobivust töökohale.
Töötaja võib lahkumisest teada anda 15-päevase etteteatamistähtaega jälgides (§86). Tööandja võib töölepingu katseajal üles öelda 15-päevase etteteatamistähtaega jälgides AINULT katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu (§86 lõige 4 ja §96)
Antud juhul on tegemist suusõnalise töölepinguga (§1 lõige 1 ja §4 lõige 2), millele kehtivad samasugused tingimused nagu kirjalikule töölepingule. Samuti tähendab see seda, et tehtud tööpäevade eest peab saama tasu.
Kui tööandja ei maksa tehtud töö eest tasu on tegemist olulise töölepingu rikkumisega (§91 lõige 2), mille eest võib töötaja nõuda hüvitust kolme kuu keskmine töötasu ulatuses (§100 lõige 4).

Loe rohkem
http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/2014/10/blog-post.html
ja
http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/2014/10/millal-voib-tootaja-toolepingu-ules.html!

Lugeja küsib: Minu laps sai maikuus kolmeaastaseks. Kasutasin aasta alguses ära kolm tasulist lapsepäeva. Kas see tähendab, et ülejäänud kolm lapsepuhkuse päeva läks kaotsi või on mul neid võimalik veel kasutada?

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna: Töölepingu seaduse kohaselt on emal või isal õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasustatakse vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. 2015. aastal on lapsepuhkuse päevatasu 18,57 eurot.

Emal või isal on õigus saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.

Lapse kolmeaastaseks ja 14-aastaseks saamisel antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Seega antud juhul on teil sel aastal võimalus ära kasutada ka oma ülejäänud kolm tööpäeva lapsepuhkust, seda olenemata sellest, et laps sai juba kolmeseks.

Kui lapsepuhkust puhkuste ajakavas märgitud ei ole, siis tuleb puhkuse kasutamisest tööandjale kirjalikult 14 kalendripäeva ette teatada. Lapsepuhkust võib kasutada nii osade kaupa kui ka järjest – oluline on silmas pidada, et lapsepuhkust antakse tööpäevades.

Eurostat avaldas ELi riikide andmed selle kohta, millal keegi eelistab puhata. Selgub, et kui näiteks itaallased puhkavad igal juhul pigem suvekuudel, siis eestlased võtavad oma puhkuse välja aasta jooksul võrdsemalt.

Euroopa Liidus puhkavad inimesed kõige rohkem augustis ja sellele järgneb juuli. Nendel kahel kuul on ühtlasi kodust eemal viibitud nn turismiööd kõige pikemad, kusjuures keskmiselt veedetakse peaaegu 40 protsenti puhkustest mõnes välisriigis. Kõige vähem veedetekse puhkusöid kodust eemal jaanuaris.

Eestlaste lemmikkuu puhkamiseks on küll juulis, kuid võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega armastatakse meil peale suvekuude (juuni-september) rohkem puhata ka näiteks aprillis ja oktoobris. Aasta jooksul veedab 62,9 protsenti eestlastest puhkuse käigus vähemalt ühe öö kodust eemal. Ühtlasi on eestlased statistika järgi ka üsna suured reisisõbrad. Kui näiteks 89,7 protsenti kreeklastest veedab puhkuse kodumaal ja vaid 10,3 protsenti välisriigis, siis Eesti puhul on need protsendid vastavalt 35,6 ja 64,4.

Kodulembelised on veel hispaanlased, kellest 87,3 protsenti veedavad puhkuse koduriigis, rumeenlased (86,6 protsenti) ja bulgaarlased (84.7 protsenti). Välisriiki armastavad reisida kõige rohkem Luksemburgi elanikud (99,2 protsenti veedavad puhkuse mujal), belglased (88,3 protsenti) ja Malta kodanikud (86,7 protsenti).

Tarbija»Puhkus
Toimetaja: Stinne Loo
reporter

Juunis alustasid kõigis maakondades tööd tööandjate konsultandid, kelle ülesandeks on oma piirkonna tööandjaid igakülgselt toetada ja maakonna tööelu edendada.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul saavad uutest tööandjate konsultantidest inimesed, kes on kohalikule tööandjale töötukassas esimeseks kontaktiks ja edaspidiseks partneriks.

«Tööandjate konsultandid suhtlevad aktiivselt kohalike tööandjatega, teavad nende tegevusalasid ja tööjõuvajadust ning on tööandjatele abiks sobivate töötajate leidmisel,» lausus ta.

Järgmisel aastal rakenduva töövõimereformi valguses on uute töötajate ülesandeks nõustada ettevõtteid ka tööotsija individuaalsetest vajadustest lähtuvate töökohtade loomisel ja kujundamisel. «Selleks arutatakse koos tööandjaga läbi erinevad võimalused erivajadustega inimeste tööleaitamiseks – olgu selleks töökoha füüsiline kohandamine, osaajaga töötamine, jagatud töö, paindlik tööaeg või tugiisikuga töötamine,» lisas Paavel.

Tööandjad saavad tööandjate konsultantidelt infot ja tuge kõigi tööandjatele suunatud töötukassa teenuste kasutamisel - nt töövahendus, tööpraktika, noore töötu vanuses 17-29 töölevõtmisel palgatoetuse taotlemine ja kõikide teiste koostöövõimaluste kohta töötukassaga.

Tarbija»Rahakott
Toimetaja: Merike Teder
reporter