Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Signe Kalberg,

Eesti Päevaleht

Kohtusse on jõudnud töövaidlused selle üle, kas ja millal tohib töötaja katseaega pikendada.

Töölepinguseaduse (TLS) järgi võib töötajale määrata neljakuulise katseaja. Selle mõte on anda tööandjale võimalus hinnata kandideerija sobivust ametikohale ja töötajale soovitud töökoha sobivust.

Mis saab aga siis, kui töötaja on katseajal pikemalt haige või näiteks reservväelaste õppusel, õppepuhkusel vms ning tutvumisaeg jääb liiga lühikeseks?

„Seadus ei reguleeri otseselt katseaja peatumise ja pikendamise küsimust. Nii seaduse kirjutajad, tööinspektsiooni juristid kui ka erinevate advokaadi- ja õigusbüroode spetsialistid on andnud selgitusi, mille kohaselt pikeneb katseaeg selle aja võrra, mil töötajal oli õigus tööst keelduda,” ütleb tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Madalamapalgalistest, alla 560 euro teenivatest töötajatest on töötasu aastaga kasvanud 39%-l, 42% saab aastatagust palka edasi ja 8%-l on töötasu selle ajaga langenud. Kõrgemapalgaliste töötasu on tõusnud keskmiselt 217 eurot.

Võrreldes varasemate aastatega on pisut suurenenud nende töötajate hulk, kelle netotöötasu aasta jooksul tõusis, selgub Palgainfo Agentuuri ja partnerite mais läbi viidud tööturu- ja palgauuringust. Töötasu on suurenenud eelkõige kõrgema, üle 2000 eurose palgaga töötajatel, kellest rohkem kui pooled saavad praegu kätte suurema rahasumma kui aasta eest. Madalamapalgalistest, alla 560 euro teenivatest töötajatest on töötasu aastaga kasvanud 39%-l, 42% saab aastatagust palka edasi ja 8%-l on töötasu selle ajaga langenud.

Kõrgemapalgaliste töötasu on tõusnud keskmiselt 217 eurot. Seda on üle kolme korra rohkem kui madalapalgalistel, kelle sissetulekut mõjutas eelkõige riikliku palga alammäära tõus.

Palgamuutus jääb 5-10% piiresse

Töötajate netopalga ootus püsib stabiilsena jäädes poolte töötajate puhul 800-1500 euro piiresse, nagu see oli ka möödunud ja ülemöödunud aastal. Võrreldes eelmise sügise ja kevadega on palgaootuse mediaan langenud 1100 eurole (2014 - 1200 €, 2013 - 1000 €).

Põhipalka muutnud või seda kavandavaid organisatsioone on pea sama palju kui aasta tagasi - 72%. Keskmine toimunud või kavandatav põhipalga muutus jääb 5-10% piiresse. Varasemaid uuringuid kõrvutades ilmneb, et tegelikkuses võivad põhipalkade muutused kavandatust suuremaks kujuneda tulenevalt tööjõupuudusest ja värbamisolukorrast.

Tunnetatakse töökäte puudust

Kaks kolmandikku tööandjatest tunnetab tööturul spetsialistide ja/või lihttööliste puudust. Ligi pool ettevõtetest vajab lähema aasta jooksul juurde uusi töötajaid, rohkem kui kolmandik neist plaanib luua uusi töökohti, samal ajal kui tööealine elanikkond väheneb.

„Arvestades, et aastaks 2020 väheneb potentsiaalsete töötegijate arv enam kui 30 000 võrra, peavad personalijuhid pöörama oma pilgu sihtrühmadele, kust täna tööjõudu aktiivselt ei kaasata, muutma kandidaatidele seatud ootused paindlikumaks ja olema tööpakkumiste koostamisel tunduvalt loovamad," märgib uuringu partneri CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt. „Muutusi tööturul iseloomustab ka see, et avaliku palgaga tööpakkumiste arv on tööportaalis kasvanud 25%-le. Ka uuringu tulemused näitavad, et üle poole töötajatest (62%) otsustab tööpakkumise kasuks, kus töötasu vahemik on avalik."

Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre
ärileht.ee

Hetkel käivad Eestis läbirääkimised miinimumpalga üle. Nädala alguses tegid tööandjad ettepaneku tõsta miinimumpalk kahe järgmise aasta jooksul 448 eurole. Ametiühingud tööandjate ettepanekuga nõus ei olnud.

Seejuures tõuseks tööandjate pakkumise kohaselt miinimumpalk 2016. aastast 417 eurole ning 2017. aastast oleks miinimumpalk 448 eurot.

Tänane miinimumpalk Eestis on 390 eurot. Läbirääkimised sotsiaalpartnerite vahel jätkuvad ülejärgmisel nädalal.

Sellega seoses toob Ärileht välja tabeli, et milline on miinimumpalk Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega. Siinjuures tasub arvestada, et mitmetes riikides nagu näiteks Taani, Itaalia, Küpros, Austria, Soome, Rootsi, Island ja Norra miinimumpalka kehtestatud ei ole. Paari riigi kohta Eurostatil andmed puuduvad.

Konteksti mõttes on tabelis toodud ka miinimumpalk USAs.

Definitsiooni järgi on miinimumpalk on seadusega kehtestatud palk, mis kehtib enamikule täistööajaga töötajatele kogu riigis. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed.

Mahaarvamised on riigiti erinevad. Miinumpalga jaoks lepitakse enamikus riikides kokku kuupalga määr.

graafikut saab vaadata originaalist,

Allikas: Eurostat

Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi vastab lugeja küsimusele, kuidas arvutada riigipühal töötasu koos ületundidega.

Kui töötaja teeb ületunnitööd riigipühal, siis tuleb töötajale tasuda nii ületunnitöö kui ka riigipühal tehtud töö eest, sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuu-, tunni või tükitöö alusel.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 44 lõige 4 kohaselt peab tööandja hüvitama ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas, ehk siis vastava kokkuleppe olemasolul hüvitatakse ületunnid rahas 1,5-kordselt. Riigipühal tehtava töö hüvitamist reguleerivad TLS § 45 lõiked 2 ja 3. Kui tööandja hüvitab töötajale riigipühal töötamise rahas, peab ta maksma kahekordset töötasu riigipühale töötatud tundide eest.

Seega tuleb töötajale arvestada ühtede ja samade töötundide eest töötasu nii ületundide kui ka riigipühal töötatud tundide eest. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et kui riigipühal töötamise eest tuleb maksta kahekordset töötasu ja ületundide eest 1,5-kordselt, siis riigipühal ületunnitööd ei tasustata kokku 3,5-kordselt. Ehk kehtib põhimõte, mille kohaselt niiöelda baastasu topelt arvestama ei pea. Baastasu arvestatakse üks kord läbi vastavate koefitsentidega ja liidetakse.

Näide: Töötajal, kes ei tööta ajakava (graafiku) järgi, vaid tavapäraselt on tema tööpäevad esmaspäevast reedeni, on riigipühal töötamine ületunnitöö.

Tavalisel tööpäeval töötaja saab tunnitasu 4 eurot tunnis ja teenib 8 tunnise tööpäeva korral 32 eurot. Kui töötaja hädavajadusest tingituna peab täitma tööülesandeid 23. juunil, teenib ta selle päeva eest töötasu 80 eurot (4x2x8+4x0,5x8).

Kui töötaja ja tööandja on leppinud kokku summeeritud tööaja kohaldamises, siis riigipühal töötamise korral ei ole automaatselt tegemist ületunnitööga.

Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse töötamisel tööajakava alusel, kui tööaja jaotus arvestusperioodis (üldjuhul võib olla kuni 4 kuud) ei ole ühtlane - ühes nädalas või kuus on rohkem töötunde ja/või päevi kui teises ning töövahetus võib olla kuni 13 tundi.

Kuna summeeritud tööaja arvestuse korral võib tööaeg jaotuda ebaühtlaselt kogu arvestusperioodi jooksul, siis võimalikud puudu (või üle) jäänud tunnid selguvad alles arvestusperioodi lõpus. Kui arvestusperioodi lõpuks on ületunde, hüvitatakse need tunnipalga korral 0,5-kordselt (kuna ühekordselt on need juba hüvitatud igas kuus), aga kuupalga korral tuleb ületunnid hüvitada 1,5 kordselt.

Riigipühal töötamine tuleb töötajale hüvitada koos jooksva kuu töötasuga.

Näide: Töötaja töötab 4-kuulise arvestusperioodiga aprill-juuli ja tema graafikujärgne tööpäev on 23. juunil ning töövahetuse pikkus on 8 tundi. Töötaja tunnitasu on 4 eurot.

23. juuni tööpäeva tasu on sel juhul 4x2x8=64 eurot ja see makstakse välja juunikuu töötasuga. Kui arvestusperioodi lõpuks selguvad lisaks ületunnid, tuleb need hüvitada koos juulikuu töötasuga (4x0,5x ületunnid).