Artiklid

Piia Puuraid,

Aasta tagasi seatud registreerimiskohustus on lepinguta töötajate arvu rohkem kui kolm korda vähendanud ja riigikassasse miljoneid eurosid juurde toonud, kuid sellest hoolimata leidub ikka ettevõtteid, kes kuidagi enda alluvaid arvele võtta ei soovi.
Kristjan (täisnimi toimetusele teada – P. P.) on ligi pool aastat ühe ettevõtte jaoks tööd teinud, kuid ametlikult sellest mitte päevagi. Nimelt on ta suure telekommunikatsioonifirma alltöövõtja alltöövõtja, tema töölolek ei ole registreeritud ja palka makstakse tükitöö alusel ümbrikus. Kristjan ise selle üle ei kurda ja teda ei morjenda ka ametlikest hüvedest, nagu haiguspäevad või puhkusest ilmajäämine. „Ja kui tahakski midagi muuta, siis ega see nii kergelt käi. Sama skeem on juba ammu töötanud ja kui mulle ei sobi, siis leitakse uus,” lisas ta.

Sellised juhtumid on maksu- ja tolliameti (EMTA) kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul üsna tavapärased. „Alltöövõtjatel on alltöövõtjad ja ametnikud saavad vaid kohapeal selgeks teha, kes konkreetsel päeval tööl on,” selgitas ta ja lisas, et skeem on levinud just ehitusettevõtetes.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Delfi Rahva hääl

"Oh Jumal, saaks siis "osade kaupagi"! Viimati sai minu mees puhkust 2010. aastal, juuni lõpus kaks päeva ja augusti lõpus kaks päeva," kirjutab Delfi lugeja vastuseks tänasele Ärilehe artiklile, kus soovitatakse kalendriaasta jooksul puhata soovitatavalt 28 päeva järjest.
"Aastate kaupa mitte mingisugust puhkust, ei talvel, suvel, mingil muul ajal. Viimane "puhkus" oli mehel 4. maist üks nädal, vormistati ära, sai puhkuseraha, ainult et puhkust ennast pole saanud. Kodus on pinged talumatuks muutunud, lastega koos pole praktiliselt mitte midagi teinud ega kuskil käinud. Ja mitte sellepärast, et raha ei leiduks, vaid sellepärast, et puhkust ei anta. Lihtsalt ei anta. Nüüd on lapsed juba selles vanuses, et ei tulekski enam koos meiega kuskile. Mees on ühes ja samas firmas töötanud üle 20 aasta, selle aja jooksul on palju omanikke vahetunud, kuid puhkusi pole kunagi saanud. Ainult omanikud ja ülemused puhkavad, töötegijad puhkust ei saa," jätkab lugeja.

Eesti Päevaleht kirjutas, et ehkki iga-aastast põhipuhkust tohib seaduse järgi osadeks jagada üksnes poolte kokkuleppel ning tavapärane peaks olema 28-päevane puhkus, on praktika sootuks teine. Tööandja pakub ainsa võimalusena puhkust pigem osade kaupa.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu tunnistab, et kaebusi, milles kurdetakse tööandja surve üle puhkuse andmisel, on jätkuvalt. Probleemid algavad juba puhkusekava koostamisel, kui osapooled ei jõua mõlemaid rahuldava kokkuleppeni. Töötaja hakkab nõudma talle seadusega ettenähtud eelisõigusi ja kui seda teeb mitu töötajat korraga, on tööandja keerulises olukorras. Sageli ei tule nad sellest muud moodi välja kui puhkust jupitades.

LOE VEEL:
Puhkamata töötaja on kui viitsütikuga pomm (52) 13. juuli 2015
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/puhkamata-tootaja-on-kui-viitsutikuga-pomm?id=71896871
10 kohta, kuhu suvel perega matkama minna (3) 13. juuli 2015
http://reisijuht.delfi.ee/news/puhkakodumaal/10-kohta-kuhu-suvel-perega-matkama-minna?id=71901237

Seadus lubab puhkust mitmeks osaks jagada tingimusel, et üks osa on vähemalt 14 kalendripäeva pikk. See on minimaalne aeg töövõime taastumiseks ja säilimiseks, nendib Miidla-Vanatalu.

KOMMENTEERI: Kas eelistad puhata 28 päeva järjest või pigem osade kaupa? Kuidas on tavaks puhata Teie ettevõttes?

Signe Kalberg,
Eesti Päevaleht

Põhipuhkust tuleb anda ja võtta kalendriaasta jooksul soovitatavalt 28 päeva järjest.

Ehkki iga-aastast põhipuhkust tohib seaduse järgi osadeks jagada üksnes poolte kokkuleppel ning tavapärane peaks olema 28-päevane puhkus, on praktika sootuks teine. Tööandja pakub ainsa võimalusena puhkust pigem osade kaupa.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu tunnistab, et kaebusi, milles kurdetakse tööandja surve üle puhkuse andmisel, on jätkuvalt. Probleemid algavad juba puhkusekava koostamisel, kui osapooled ei jõua mõlemaid rahuldava kokkuleppeni. Töötaja hakkab nõudma talle seadusega ettenähtud eelisõigusi ja kui seda teeb mitu töötajat korraga, on tööandja keerulises olukorras. Sageli ei tule nad sellest muud moodi välja kui puhkust jupitades.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Autor: Kristi Karro

Tartu ülikooli etnoloogiamagister Keiu Telve uuris, kuidas Soomes töötavad Eesti mehed tajuvad pendeltööd, kuidas see mõjutab nende majanduskäitumist ja suhteid lähedastega.

Sotsiaalministeeriumi tööhõiveosakonna peaspetsialist Heleen Jääger rääkis, et suurenenud on nn sinikraede töötamine välismaal – enim välismaal hõivatutest töötas ehituses ning just selliseid töölisi uuris ka Keiu Telve oma magistritöös.

Tegemist on Postimees Plussi tasulise looga, edasi lugemiseks osta internetis lugemisõigus või loe paberlehest.

Lugeja küsib: Töötan töölepingu alusel täistööajaga ja soovin tööle asuda ka teise tööandja juures. Kas tohin seda teha, millistel tingimustel ning millise lepinguga?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:

Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt otsustavad lepingu pooled, millise lepingu nad sõlmivad.

Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid töö tegemise võib kokku leppida ka käsunduslepingu, töövõtulepingu või muu sarnase lepinguga.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei keela töötajal samal ajal mitme tööandja juures töötamist (v.a kui vastavasisuline piirang ei tulene töölepingust). Tööandja võib näiteks sõlmida TLS §-s 23 sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppe, mis keelab tööandja konkurendi juures töötamise.

Kuigi TLS ei keela mitme tööandja juures töötamist, tuleb kinni pidada TLS 3. peatüki 3. jaos kehtestatud tööaja piirangutest – seadus eeldab, et töötaja töötab 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lõiked 1 ja 2).

Järgida tuleb ka töö tegemise aja üldist piirangut, mis on koos ületunnitööga keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul (TLS § 46), ning tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51) ja iganädalane puhkeaeg (TLS § 52).

Ehk sellest tulenevalt täistööajaga mitme tööandja juures töötamine lubatud ei ole, kuivõrd siis ei oleks tagatud töötajale ei iganädalane ega tõenäoliselt ka igapäevane puhkeaeg. Seega on lubatud küll mitme tööandja juures töötamine, ent osalise koormusega, vältimaks töötaja tervise kahjustumist.

Nimetatud piirangud on kehtestatud töötaja tervise kaitsmise eesmärgil, et vältida ületöötamist, kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi ning vähendamaks nende esinemise riski.

Juhul, kui töötaja siiski töötab mitme tööandja juures täistööajaga (40 tundi nädalas), peaks töötaja ise jälgima, et talle jääks piisavalt aega puhkamiseks ja töövõime taastamiseks. Tööandja otsustada on, kui mõistlik on võtta tööle inimene, kes töötab juba täistööajaga ning võib olla üleväsinud ning kellel võib selle tagajärjel tekkida erinevaid haigusi (traumasid).