Üksikasjad

Avaldatud: 31 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Tunnen juba tööpäeva keskel ülekoormusest väsimust. Kas ja kui palju peab tööandja võimaldama mulle töös puhkepause?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Mari-Liis Ivask:
Töölepingu seaduse § 47 lg 2 alusel on tööandjal kohustus korraldada tööd selliselt, et töötajale oleks tagatud iga 6 tunni töötamise kohta vähemalt 30-minutiline vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Antud vaheaeg on tööpäevasisene, kuid seda ei arvestata üldjuhul tööaja hulka. See tähendab, et näiteks kaheksa tundi päevas töötades peab olema töötajale võimaldatud vähemalt üks 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, mis teeb tööpäeva kestuseks kokku 8,5 tundi.

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 31 peab suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tööandja võimaldama ka tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheaegu. Kuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid vaheaegu loetakse tööaja hulka, siis sõltumata vaheaegade arvust ja kestusajast tööpäeva pikkus ei muutu. Nende vaheaegade eesmärk on anda töötajale võimalus tööst lühiajaliselt puhata ja taastuda. Oluline on vältida nii füüsilist kui vaimset ülekoormust, et säilitada töötaja töövõimet ning hoida ära tööga seotud haigestumisi.

Vaheaegade andmisel peab tööandja lähtuma töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, millest selgub, kas tööprotsessi käigus mõjutab töötaja tervist mõni eeltoodud ohutegur, mis tingib vajaduse tööaja hulka arvatavate vaheaegade võimaldamiseks. Vaheaegade hulk ja kestus on enamasti küll tööandja määrata, kuid see peab olema kooskõlas töötaja võimete ning töökeskkonna ohutegurite kokkupuute määraga. Erandina on õigusaktidega määratletud puhkepauside kestus kuvariga töötamisel – puhkepauside kestusaeg peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.

Eelpool kirjeldatud vaheaegu ei tohi teineteisega segamini ajada. Kui töötaja töötab näiteks 8-tunnises vahetuses, tehes püsti seistes füüsiliselt koormavat tööd, peab tööandja võimaldama nii töölepingu seadusest tuleneva vaheaja puhkamiseks ja einestamiseks kui ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad lisavaheajad lühiajaliseks puhkamiseks ja taastumiseks. Lisavaheaegu peab võimaldama ka näiteks sundasendi tõttu istuva töö puhul, suure vaimse koormuse – näiteks väga intensiivse töö või pideva suhtlemisega seotud töö puhul ja rutiini vältimiseks monotoonse töö puhul.

Kui leiate töötajana, et töö on teie jaoks koormavam kui tööandja on seda hinnanud ning vajate töös lisavaheaegu puhkamiseks ja taastumiseks, siis andke selle kohta tööandjale tagasisidet. Tööandjale on töötaja tagasiside oluliseks infoallikaks, et vaadata üle töökorraldus ja seda vajadusel muuta. Juhul kui tööandja poolt rakendatavad abinõud ei taga töötaja tervishoidu töökohal, on töötajal õigus pöörduda probleemiga ka Tööinspektsiooni poole, helistades numbril 6269400 või saates e-kirja aadressile .

Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2015

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on eelmise aasta juulis kasutusele võetud töötamise register suurendanud aastaga maksulaekumisi vähemalt 11,8 miljonit eurot. Eelmisel aastal said töötamise registreerimise kohustuse abil esmakordselt ametlikku sissetulekut 21 000 varem ümbrikupalka saanud inimest.

MTA peadirektori Marek Helmi sõnul näitavad nii konjunktuuriinstituudi kui ka eraisikute tuludeklareerimise andmed, et ümbrikupalga saajate arv vähenes eelmisel aastal märgatavalt. „Vaatlustel näeme, et ka teadlikkus ümbrikupalgast ja sellega seotud riskidest on paranenud. Näiteks on väliürituste korraldajad ise hakanud nõudma kauplejatelt oma töötajate registreerimist,“ rääkis Helm.

„Igati on ennast õigustanud töötamise registri lahendus, kus ühte süsteemi kasutab mitu ametit inimestele vajalike teenuste pakkumiseks. Ka töötajad ise tunnevad, et nad on siin osalised ja neil on huvi registreeringu olemasolu vastu. Ei ole harvad juhud, kus vaatlusi tegeva MTA ametniku poole pöörduvad töötajad ise ja uurivad kande olemasolu,“ lisas Helm.

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu peab kõige tähtsamaks, et töötamise register on andnud töötajale kindlustunde. „Register võimaldab töötegijal ise üle kontrollida, kas ta seaduslikult tööle võetud. Registreeritud töösuhe annab inimesele sotsiaalsed tagatised ja võimalus kontrollida andmeid oma töötamise tingimuste kohta ennetab võimalikke probleeme töösuhtes,“ selgitas Maripuu.

Haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik lisas, et ametkondade hea koostöö tulemusel on töötamise registreerimisega seotud muudatused õnnestunud rakendada kiirelt ning tööandjate jaoks võimalikult mugavalt. „Oluline on, et andmed oleksid registris õigesti täidetud, siis jõuavad ka erinevate ametite pakutavad hüvitised kiiresti inimeseni,“ ütles Viik.

Töötamise registri andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension ja töötuskindlustushüvitis, tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Registrit kasutavad maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon ning haigekassa.

Esitluse leiab pressimaterjalide alt.

Mailin Aasmäe
pressiesindaja
28. august 2015

Üksikasjad

Avaldatud: 29 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Ümbrikupalka peetakse Eesti varimajanduse suurimaks probleemiks ning CV Keskuse uuringust selgub, et õigustatud: töötajate arv, kes saavad osa oma palgast varjatult, on kasvanud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele.

„Möödunud aastal käivitatud töötamise register muutis küll tööturu mängureegleid, kuid värskest uuringust selgus, et töötajate arv, kes saavad osa oma teenitud töötasust mustalt, on enam kui kahekordistunud. Kuigi täies mahus ümbrikupalka saavate töötajate arv on vähenenud, ei korva see osalise ümbrikupalga kiiret kasvu ning sularahaga tegelevates valdkondades on musta töötasu maksmine endiselt murekoht, mis muutub aktiivsemaks just suveperioodidel,“ kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt ettevõtte uudiskirjas.

Möödunud aastal käivitatud töötamise registriga lisandus 20 000 maksumaksjat, kes varem said töötasu ümbrikupalgana. Ka uuring näitas, et nende vastajate arv, kes said töötasu täies mahus ümbrikupalgana on vähenenud 16,9% ning laskunud viimase kuue aasta madalaimale tasemele. Samas jääb lisandunud töötajate keskmine palk oluliselt alla kogu tegevusala keskmisele palgale, mis näitab, et osa palgast makstakse töötajatele varjatult.

„Musta palga saajat valitsevad mitmed ohud, kuna töötaja kaotab nii haigus- kui puhkusetasus (sh ka emapalgas). Lisaks kaob ümbrikupalgaga võimalus taotleda võimalikku koondamis- ning töötushüvitist, millega annab töövõtja kergekäeliselt skeemitavale tööandjale võimaluse endaga manipuleerida,“ lisab Auväärt.

Küsitluses osales tänavu 1570 vastajat, kellest 1179 olid palgasaajad. Kuue aasta statistika pärineb enam kui 10 126 vastaja andmetelt.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2015

• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja tolliameti koondandmete põhjal deklareeris 666 898 inimest 2014. aasta eest tulu kokku üle 6,7 miljardi euro, keskmine aastane brutotulu kasvas inimese kohta 2013. aastaga võrreldes 4,8 protsenti ehk 11 758 euroni. Oluliselt kasvas möödunud aastal üüritulu deklareerijate ja tuludeklaratsioonide arv.

Võrreldes 2013. aastaga deklareeris oma tulusid 30 444 inimest ehk 4,8 protsenti rohkem. Üüritulu deklareeriti 5 246 deklaratsioonis summas 12,5 miljonit eurot, aasta tagasi 4 018 deklaratsioonis 9,1 miljonit eurot.

Tagastatav tulumaksusumma jäi kõige sagedamini vahemikku 64–192 eurot, üle 6000 euro tagastati enammakstud tulumaksu 12 tuludeklaratsiooni alusel. Juurdemaksmisele kuuluv summa oli peamiselt vahemikus 10–32 eurot, üle 63 000 eurot tuli juurde maksta 30 deklaratsiooni põhjal.
Keskmine deklareeritud aastane brutotulu oli 11 758 eurot, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 980 eurot. Aasta tagasi oli see summa 11 223 eurot aastas ehk 935 eurot kuus.

Ka sel aastal pööras maksu- ja tolliamet suuremat tähelepanu välistulude deklareerimisest teavitamisele ja võrreldes möödunud aastaga kasvas Eestis mitte maksustamisele kuuluva tulu deklareerijate arv. Vähenes Eestis maksustamisele kuuluv välismaalt saadud tulu deklareerimine 6700 deklaratsioonini, aasta varem oli neid 7006.

2014. aasta tuludeklaratsioonide põhjalikuma kokkuvõttega saab tutvuda aadressil www.emta.ee/pressimaterjalid

Numbreid:
• 15. veebruari õhtuks oli esitatud 40% kõikidest e-deklaratsioonidest, elektroonselt esitati kokku 564 786 ehk 95% deklaratsioonidest.
• 95% said tagastuse 5 tööpäeva jooksul.
• Tulumaksu juurdemaksmise kohustusega deklaratsioone oli 12,2% ehk 2791 rohkem, keskmine juurdemaksmisele kuuluv summa oli 1052 eurot (2013. a 1032 eurot).
• Suurim juurde määratav summa oli natuke üle ühe miljoni euro.
• Pensioni deklareeris 10 183 isikut rohkem. Saadud pensioni deklareeriti kokku 521,9 miljonit eurot ehk keskmiseks pensioniks kuus 284 eurot, aasta tagasi oli see 267 eurot.
• Eluasemelaenu intresse deklareeriti 3,3 miljonit eurot rohkem 4668 deklaratsiooniga. Tasutud intresse deklareeriti keskmiselt 611 eurot, aasta tagasi 607 eurot.
• Kasvas kõikide maakondade keskmine aastane sissetulek. Suurimad tõusjad on Võru maakond (+56 eurot kuus) ja Rapla maakond (+53 eurot), väikseim tõus Hiiu maakonnas (+27 eurot).
• Keskmine kasu väärtpaberite võõrandamisest oli 8 298 eurot deklaratsiooni kohta, aasta tagasi 5 687 eurot.
• Annetuste deklareerijate arv kasvas 33%.

Mailin Aasmäe
pressiesindaja
28. august 2015