Artiklid
- Üksikasjad
Ramil Pärdi,
TRINITI advokaadibüroo partner
ärileht.ee
Üldise Eesti tööjõuturu ning kolmandatest riikidest (so väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajate (välismaalaste) Eestis töötamise regulatsioonide liberaliseerimise käigus lisandub alates 2016 aasta algusest välismaalaste seaduse (VMS) muudatustega võimalus välismaalaste töötamiseks Eestis ka renditööjõuna. Teatud mõttes on see huvitav ja hea uudis, teisalt aga võib tekitada mitmeid küsimusi ega pruugi tegelikkuses õigesti, st soovitud kujul, ellu rakenduda.
Renditöötajana töötamise võimalused praegu
Lühidalt kokkuvõttes on kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 5 kohaselt renditöö olukorraga tegemist, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja täidab oma tööülesandeid renditööna kasutajaettevõttes, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile. Tulenevalt välismaalastele kohalduvate VMS’i regulatsioonide eripärast, mis käsitlevad elamisluba töötamiseks, on senini välismaalaste kasutamine renditöötajatena olnud (ning on ka hetkel) õiguslikult korrektsel viisil välistatud. See tähendab, et renditöötajana võib Eestis töötada Eesti või mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ning ka selline välismaalane, keda ei piira temale antud elamisloast tulenevad piirangud (nt selline välismaalane, kes omab elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks).
Muudatused alates 2016. aasta algusest
Olukord peaks aga muutuma alates 1.01.2016, kui jõustuvad VMS’i muudatused, millega luuakse võimalus ka välismaalaste töötamiseks renditöötajatena Eestis selliselt, et välismaalane saabki taotleda enesele elamisluba töötamiseks renditöötajana.
Vastuvõetud ning eeldatavasti alates 1.01.2016 jõustuvate muudatuste kohaselt võib välismaalane Eestis töötada rentitöötajana nii lühiajaliselt (lühiajalise töötamise registreeringu alusel) kui ka pikaajaliselt (töötamiseks antud elamisloa alusel). Seadus seab sellisel alusel elamisloa saamiseks küll erinevaid kriteeriume mida täita, kuid oluline on, et selline võimalus on loodud.
Seejuures on oluline silmas pidada, et kui nn tavalise töötamiseks antava elamisloa andmisel on nt palgakriteeriumi määramisel oluline tööandja tegevusala või Eesti keskmine (olenevalt olukorrast) kuutöötasu, siis renditöötaja puhul tuleb võtta aluseks kasutajaettevõtte põhitegevusalal makstava keskmise kuutöötasu suurus. Samuti on oluline silmas pidada, et lisaks nn tavalise tööandja taustakontrollile teeb Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kasutajaettevõtte taustakontrolli. Samuti on oluline, et kummalgi neist ei tohi nt olla maksuvõlgnevusi.
Oluline on ka see, et renditöötajana töötamiseks antava elamisloa puhul peab tööandja tegevusalaks olema renditöö vahendaja, samuti peab tööandja olema maksejõuline – selleks näeb seadus mh ette nõude deponeerida teatud ulatuses raha Eestis registreeritud krediidiasutuses.
Kokkuvõtteks
Eelkirjeldatud muudatus on üks mitmest põhimõttelisest muudatusest VMS’is, mis jõustuvad alates 1.01.2016. Arvestades Eesti tööjõuturu piiratust ning töötuse suhteliselt madalat taset, tundub selline muudatus allakirjutanu hinnangul olevat igati mõistlik ja vajalik. Jääb üle vaid loota, et see plaan ka õigesti ning kavandatult ellu rakendub.
- Üksikasjad
Agne Narusk
Euroopa Kohtu hiljutine otsus ei puuduta kindla töötegemiskohaga töötajate argipäeva.
Tyco on Hispaanias turvasüsteemide paigaldamise ja hooldamisega tegelev ettevõte, millega eelmisel nädalal sai tuttavaks kogu Euroopa. Neli aastat tagasi sulges Tyco oma piirkondlikud kontorid ja liitis sealsed töötajad Madridis asuva peakontori töötajatega. Ainult selle vahega, et nende reaalne töökoht polnud Madridis. Tegelikult reaalset töökohta enam polnudki. Tehnikutel tuli peakontorist tulnud töökäsu peale kliendi juurde minna, vahepealse aja olid nad kodus.
Varem, kui provintsikontorid veel töötasid, läks töötaja hommikul tööle, sai sealt töökäsu ja sõitis firma autoga objektile. Nüüd leidis tööandja, et teel kodust objektile töötaja tööd ei tee, järelikult on see tema vaba aeg.
Hea lugeja, kui teed isegi niisugust tööd, kus pead liikuma otse kodust erinevate klientide juurde, siis anna teada, kas ka sinu palk hakkab jooksma hetkel, mil esimese kliendi juurde teele asud? Jaga kogemusi aadressil !
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Tööandja lõpetas mu töölepingu. Kuna mul on väikesed lapsed, on mul õigus igal aastal saada 6 päeva lapsepuhkust. Sel aastal ma neid päevi kasutada ei jõudnud. Kas tööandja oleks pidanud kasutamata lapsepuhkuse sarnaselt põhipuhkusele töölepingu lõppemisel hüvitama?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter:
Töötajal, kellel on üks või kaks alla 14-aastast last, on igal kalendriaastal õigus saada kolm tööpäeva lapsepuhkust ning töötajal, kellel on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps, kuus tööpäeva. Lapsepuhkuse eest tasutakse töötasu alammäära alusel.
Kasutamata põhipuhkuse peab tööandja töölepingu seaduse § 71 alusel töötajale töölepingu lõppemisel hüvitama. Teiste puhkuste hüvitamise kohustust tööandjal ei ole. Ehk kui töötaja lapsepuhkust töölepingu kestvuse ajal kasutada ei jõudnud, ei ole tal õigust nõuda selle rahas hüvitamist töölepingu lõppemisel. Sama kehtib ka isapuhkuse, puudega lapse vanema igakuise lisapuhkepäeva ja õppepuhkuse suhtes.
- Üksikasjad
Puhkuste lühendamine ja pühade vähendamine on nagu lapselt pulgakommi käestvõtmine. Isegi kui see on olukorda arvestades igati mõistlik samm, tuleb kisa taevani, kirjutab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts Soome näitel Äripäevas.
Kas me peaksime Eestis samuti puhkuseid kärpima ja riigipühasid vähemaks võtma? Jah ja ei. Pühadega on meil laialt levinud arvamuse järgi võrdlemisi hästi.
Töötajad sooviksid juurde, tööandjad pigem vähendada või samaks jätta. Ka rahvusvahelises võrdluses ei ole Eesti tulemus otseselt häiriv, sõltumata sellest, kummalt poolt vaadata.
Loe pikemalt Mait Paltsi arutlust Äripäevast
http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/09/22/kaubanduskoda-mait-palts-karbime-puhkusi.
- Üksikasjad
Kuna inimene veedab suure osa oma ajast töökohas, siis on väga oluline, milline see töö on ja kui ohutult ta end seal tunneb. Eriti tähtis on see noorele inimesele, kes esimeste töökogemuste najal kujundab sageli ka oma suhtumise järgmistesse tööandjatesse.
Noorte töötajatega juhtuvate tööõnnetuste osakaal kasvab. Eelmisel aastal oli Eestis 4635 tööõnnetust, millest 28 protsenti moodustasid õnnetused kuni 26-aastaste noortega. Rohkem satuvad seejuures õnnetustesse noore mehed. Alla aastase tööstaaþiga töötajatega juhtus eelmisel aastal 38 protsenti tööõnnetustest. Eelneval kahel aastal oli see protsent veel 33.
Selle loo edasi lugemiseks pead olema Postimees Plussi tellija.
Autor: Sirje Niitra
toimetaja
Lehekülg 910 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee