Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Isa kes elatist ei maksa on 100% töövõimetu ja raske puudega. Sissetulekuks kuus on 358 eurot, millest 53 eurot on sotsiaalabi nn. ravimite ostmiseks. Omandina on korter Tallinnas, kus ta ise ka üksinda elab. Lisaks omab ta sõiduautot, hind umbes 2000 eurot.
Kommunaalkuludeks on tal suvel umbes 100 ja talvel 220 eurot. Lisaks igapäevased kulutused toidule, riietele, füsioteraapiale, ravimitele, autole jne.
Kas ja kui palju on võimalik lapsele elatist nõuda kui isa elab vastavalt eelpool toodud tingimustele?
Vastab jurist Hanna Kivirand, Õigusbüroo Puurits & Partnerid
Kui vanemad ei jõua elatise suuruse osas kokkuleppele, määrab elatise suuruse kohus. Reeglina ei vähenda kohtud elatist alla kehtiva miinimummäära, mis on 2015. aastal 195 eurot, kuid Pks § 102 lõige 2 annab siiski võimaluse vähendada elatist mõjuval põhjusel alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla vanema töövõimetus. Kas ja kui palju peab kohus põhjendatuks elatist vähendada, oleneb juba kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest.
Loe rohkem küsimusi ja vastuseid samal teemal SIIT
http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/1.html.
- Üksikasjad
Merimetsa Tugikeskus on riigi ja lahkete sponsorite abiga praeguseks loonud tööharjutamise ehk teenusekohti kokku ligi kahesajale vaimu- või psüühilise puudega inimesele, kelle töövõimetus on 80–100 protsenti, kolmandik neist kasutab kaitstud töö teenust, mis on osa uuest töövõimereformist.
Selle loo edasi lugemiseks pead olema Postimees Plussi tellija.
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliamet (MTA) on loonud töögrupi, et uurida, millised on sobivad lahendused maksude tasumiseks laienevatele jagamismajanduse teenustele üle Euroopa.
Uberi ja MTA koostöö pilootprojektina valmib uus maksude deklareerimise platvorm, mis peaks lihtsustama maksude deklareerimise protsessi Uberi partnerjuhtidele. Esimesi tulemusi on oodata 2016. aastal.
«Tulu teenimine ning selle pealt maksude maksmine ei tohi olla koormav. Maksuhalduri töö on siin mõelda, kuidas koostöös ettevõtjatega luua sujuvaid ja läbipaistvaid tehnilisi lahendusi, mis annavad ettevõtjatele kindluse, et asjad on korras,» leidis maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm pressiteates.
MTA ja Uberi koostöö laiem eesmärk on edendada valitsuse e-Eesti tegevuskava, Uberi innovaatilist tehnoloogiaplatvormi ning kõnetada regulatiivseid väljakutseid digitaalajastul.
«Eesti paistab silma oma edumeelse digitaalmajandusega ning Eesti maksuametnikud näitavad tugevat eestvedamist Euroopas, olles valmis võtma omaks muutusi ning otsides uusi võimalusi lõikamaks kasu muudatustest, mida tehnoloogia ühele maailma IT-pealinnale toob,» ütles Uber Eesti tegevjuht Enn Metsar.
Toimetaja: Marge Tubalkain
- Üksikasjad
Eesti tööandjate keskliit pooldab riikliku lepitaja täna tehtud pakkumist miinimumpalga tõusuks ja kutsub ametiühinguid seda vastu võtma, et tagada Eesti töötajatele ja tööandjatele kindlustunne.
Lõpliku otsuse tegemiseks koguneb keskliidu volikogu 21. oktoobril, seisab keskliidu teates.
Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on tööandjad valmis alampalka tõstma oluliselt kiiremini kui kosub keskmine palk ja seda hoolimata majanduse vaid kaheprotsendisest kasvust, ekspordimahtude langusest ja miinusmärgiga hinnatõusust. „Läbirääkimised on kestnud kaua, aasta lõpp on lähedal ning nii töötajad kui ka tööandjad vajavad kindlustunnet,“ ütles Tamsar.
„Anname endale aru, et mitmele sektorile on sellises mahus alamplaga tõus raske ja see võib kaasa tuua ka töökohtade kadumist, kuna maailmaturgudel on olukord pingelisemgi kui kevadel, mil läbirääkimisi alustati. Soovis lepitaja pakkumine vastu võtta on rohkem head tahet ja sotsiaalset vastutustunnet kui kaineid majanduslikke argumente. Miinimumpalk peab tõusma, et töötaval inimesel oleks võimalik toime tulla," lisas ta.
Tamsar tunnustas riiklikku lepitajat intensiivse töö eest kompromisside otsimisel.
“Poliitikud unustasid enne valimisi, et miinimumpalgas lepivad kokku tööandjad ja ametiühingud. Andes katteta lubadusi palga ülikiireks tõusuks kergitati tööinimeste ootused põhjendamatult kõrgeks. Tänan riiklikku lepitajat, kes on kuulanud ära mõlemad osapooled ja pakkunud välja kompromissi, mis arvestab ka majandusseadustega. Kutsun ametiühinguid seda kompromissi vastu võtma,” sõnas Tamsar.
“Peame aru saama, et Eesti ettevõtjad tegutsevad tihedas ülemaailmses konkurentsisituatsioonis ning liiga järsk palgatõus ei jätaks neile võimalust teha investeeringuid ning arendada oma tegevust targemaks ja tootlikumaks. Sellel on otsene mõju Eesti majanduse aregusse ja seega kõigi eestimaalaste heaolu paranemisse, lisaks tooks kaasa just madalapalgaliste töökohtade suuremahulise kadumise,” lisas ta.
Riiklik lepitaja esitas täna Eesti tööandjate keskliidule ja Eesti ametiühingute keskliidule lepitusettepaneku kehtestada alates 1. jaanuarist 2016 tunnitasu alammääraks 2,54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Alates 2017. aastast oleksid miinimummäärad vastavalt 2,78 eurot tunnis ja 470 eurot kuus.
Praegu kehtib Eestis riiklik miinimumpalk 390 eurot.
- Üksikasjad
CV Keskuse palgaootuste analüüs näitab, et tööotsijate keskmine palgasoov oli tänavu esimesel poolaastal 1153 eurot.
Palgaootus ületab seega enam kui saja euroga Statistikaameti poolt välja toodud Eesti keskmist brutopalka ning avaldab endiselt Eesti tööandjatele survet palku korrigeerima.
„Andmete analüüsimisel peab ära märkima, et naiste palgasoov kasvas võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga pea kolm korda kiiremini kui meestel. Lühiajaline kiire palgaootuste kasv ei vähenda aga Eesti tööturul keskmistes palgaootustes peituvat suurt, pea 30 protsendilist palgalõhet. Nimelt küsisid tänavu esimesel poolaastal mehed oma kandideerimisavaldustes keskmiselt enam kui 1300 euro suurust brutopalka, kuid naised 930 eurot,“ kommenteerib CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
Kuidas reageerivad palgaootuse kasvule aga Eesti tööandjad? CV Keskus alustab taas iga-aastase Eesti suurima tööandjate palgauuringuga, millega kogutakse ettevõtjatelt andmeid järgmise poolaasta värbamisplaanide ning palgatrendide kohta.
„Uuringu eesmärgiks on usaldusväärne värbamis- ning palgatrendide kaardistamine Eesti tööturul. Möödunud aastal oli palgakasv plaanis koguni 35,9%-l tööandjatest ning vajalike töökäte nappus kodumaisel tööturul võib kergelt viia palgarallini, et vajalikud töötajad konkurentidelt üle meelitada,“ lisab CV Keskuse värbamisosakonna juht Renita Käsper.
Käesolev palgaootuste statistika pärineb enam kui 27 000 palgasoovi analüüsimisel.
Lehekülg 907 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee