Artiklid

Ligi veerand arstidest töötas mullu rohkem kui ühe tööandja juures, selgub Tervise Arengu Instituudi statistikast.

Eelmisel aastal töötas 22,5 protsenti arstidest ja 11 protsenti õdedest rohkem kui ühe tööandja juures. Arstide ja õdede keskmine tööaeg varieerus sõltuvalt arsti või õe vanusest, ametist ning asutuse liigist, kus nad töötavad, vahendab BNS.

Mullu novembris töötasid arstid keskmiselt 140,9 ja õed 145,4 tundi, ületunde tegi iga arst keskmiselt viis ja õde 7,7 tundi. Kõige enam tegid ületunde anestesioloogid, üldkirurgid, erakorralise meditsiini arstid ja õed ning anesteesia-intensiivraviõed.

Ligikaudu viis protsenti arstidest ja kuus protsenti õdedest oli võrreldes 2013. aastaga tervishoiutöölt lahkunud, kusjuures ligikaudu 52 protsenti ära läinud arstidest olid vanuses 60 aastat ja vanemad.

Peamiselt olid need pere- ja üldarstid. Tööturult lahkunud arstid ja õed asendusid enam-vähem sama arvu nooremate arstide ja õdedega.

Eestis töötas mullu aastal ühe arsti kohta ligikaudu 1,7 õde. See jääb alla Euroopa keskmisele kriteeriumile, milleks on 2,4 õde ühe arsti kohta.

Arstide seas oli mullu kõige enam perearste, anestesioloogia- ja intensiivraviarste ning günekolooge – vastavalt 920, 268 ja 260 arsti. Kõige vähem töötas arste torakaalkirurgi, kliinilise mikrobioloogi ja kliinilise immunoloogina – neid oli vastavalt kaheksa, neli ja kolm. Õdede seas oli kõige enam üldõdesid (3460), pereõdesid (1072) ja erakorralise meditsiini õdesid (787). Kõige vähem oli diabeedi- ja geriaatriaõdesid – vastavalt 15 ja seitse õde.

Arstide keskmine vanus oli ligikaudu 51 ja õdedel 45 aastat. Võrreldes 2013. aastaga tervishoiutöötajate vanuselises koosseisus olulisi muutusi märgata ei ole. Peaaegu 30 protsenti arstidest olid 60aastased või vanemad. Suurem osa neist töötas perearstina.

Tervise Arengu Instituudi kogutud andmed näitavad, et mullu novembris töötas Eestis 4418 arsti ja 7551 õde. Võrreldes 2013. aastaga ei toimunud arstide ja õdede arvus mullu olulisi muutusi.

Lugeja küsib:
Inimene on tööl tähtajalise lepinguga lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendajana. Lepingu tähtajaks on määratud kuupäev või kuni lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tööle naasmiseni. Kui asendaja jääb ise lapsehoolduspuhkusele enne lepingus toodud tähtaja lõppu, kas siis tööleping lõpetatakse ettenähtud kuupäeval või lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tööle naasmisel? Sellega peatub ka vanemahüvitis? Kui tööleping lõpeb, siis pole võimalik vanemahüvitist saada?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Simmulmann: Tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödumisel – kui töötajaga on asendamise ajaks sõlmitud tööleping, siis lõpeb tööleping asendatava tööle naasmisega. Kui asendaja jääb ise lapsehoolduspuhkusele enne tähtaja lõppu, siis lapsehoolduspuhkus iseenesest ei lõpeta töösuhet. Tööleping lõpeb ka sellisel juhul tähtaja saabumisega.

Kehtiva töölepingu puhul on Teil õigus sünnitushüvitisele, mida makstakse töökohustustest vabastamise esimesest päevast alates ning ühe kalendripäeva eest 100% kalendripäeva keskmisest tulust. Kui rasedus- ja sünnituspuhkusele minnes on Teil kehtiv tööleping, on Teil õigus ka sünnitushüvitisele. Vanemahüvitisele on Teil õigus olenemata kehtiva töösuhte olemasolust ehk seda Te saate ka siis, kui Te ei tööta. Hüvitise suurus arvutatakse Teie eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel.

Tööandja brändingu agentuuri Instari poolt aprillis läbi viidud üle-Eestiline tudengite tööandja maine uuring näitab, et kõige rohkem on üliõpilased huvitatud töötamisest Skype´s, Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) ja Eesti Energias.
Vastanutest 53 protsenti eelistab töötada erasektoris, 29 protsenti avalikus sektoris ja 16 protsenti soovib olla enesele ise tööandjaks, seisab agentuuri teates. Kolmandas sektoris soovib töötada 2% vastanutest.

„Võrreldes eelmiste aastatega on noorte hulgas suurenenud nii erasektori populaarsus tööandjana kui soov olla enesele tööandjaks. Avalik sektor on endiselt populaarne, kuid noored on töökoha valikul valmis vahetama avaliku sektori poolt pakutava stabiilsuse erasektori muude hüvede vastu,“ ütles Instar EBC konsultant Kersti Vannas.

Töökoha valikul on tudengitele kõige olulisem, et töö oleks huvitav ja arendav, ettevõtte juhid oleks kompetentsed ja ettevõte kohtleb töötajaid võrdselt ja õiglaselt.

„Uuringu tulemused näitavad, et noorte jaoks pole töökoha valikul väga oluline vaid töösisu, vaid seda täiendavad töökaaslased ja eriti juhid, kelle kompetentsus ja asjatundlikkus on muutunud aastate lõikes üha olulisemaks,“ lisas Vannas.

Uuringust selgus, et 62% tudengitest töötab õpingute kõrvalt. Tudengitest 34% on teinud mitte erialast tööd, 27% on olnud erialasel praktikal ja 23% on teinud erialast tööd. Vabatahtlikku tööd on teinud 15% vastanutest.

Tudengitelt uuriti ka nende netopalgaootusi ning keskmine palgasoov oli 1217 eurot. Enamiku netopalga ootus jäi 900-1199 euro vahele (33%).

Eesti atraktiivseimad tööandjad:

1. Skype Technologies OÜ
2. RMK
3. Eesti Energia

Atraktiivseimad tööandjad majandustudengite ja IT-tudengite hinnangul:

1. Skype
2. Tranferwise
3. Microsoft

Instari tööandja maine uuringus osales 1000 üliõpilast majanduse, infotehnoloogia, ehituse, humanitaar, inseneri, logistika ja teistelt bakalaureuse, magistri ja doktoriõppe erialadelt 15 Eesti kõrgkoolist. Uuringut viiakse läbi alates 2010. aastast

Instar on tööandja brändingu agentuur, mis tegeleb tööandja maine alaste uuringute läbi viimisega ja konsultatsioonide pakkumisega Balti riikides.

Tööandjad ja ametiühingud leppisid kokku, et alampalk tõuseb järgmisel aastal 430 euroni ning ülejärgmisel 470 euroni. Alampalga tõus toob aga kaasa ka mitme muu tasu ja maksu tõusu.

Näiteks tõuseb sotsiaalmaksu kuumäär, sest vastavalt sotsiaalmaksuseadusele ei või kuumäär olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Ehk kuumäär on vähemalt eelmise aasta kuupalga alammäär.

Sotsiaalministeerium haldusalas toob alampalga tõus kaasa veel järgnevad muudatused:

- Riigi poolt sotsiaalmaksu tasumine alla 3-aastast last kasvatava vanema eest – 33% eelmise aasta töötasu alammäära suuruselt;
- KOVi poolt sotsiaalmaksu tasumine hooldaja eest – 33% eelmise aasta töötatu alammäära suuruselt,
- Töötukassa poolt sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tasumine töötu eest – 13% eelmise aasta töötasu alammäära suuruselt;
- Riigipoolne sotsiaalmaksu maksmine tööandja eest töövõimetuspensionäri kohta – 33% eelmise aasta töötasu alammäära suuruselt.

Hüvitised või toetused, mida riik maksab ja mis sõltuvad alamapalga suurusest:

- Töötuskindlustushüvitise minimaalne suurus – 50% eelmise kalendriaasta aasta töötasu alammäärast – 195 eurot 2016. aastal ja 215 eurot 2017. aastal;
- Vanemahüvitise määr – 100% eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast - 390 eurot 2016. aastal ja 430 eurot 2017. aastal;
- Minimaalne vanemahüvitise suurus eelneva töötamise korral – 100% jooksva aasta töötasu alammäärast suurus – 430 eurot 2016. aastal;
- Minimaalne haigus- või hooldushüvitis, kui inimene eelmisel aastal ei ole töötanud, aga töötab jooksval aastal – arvutatakse jooksva aasta töötasu alammäära alusel;
- Lapsepuhkuse tasu – päevamäär arvutatakse jooksva aasta töötasu alammäära alusel.

Õppepuhkuse tasu tasemekoolituse lõpetamiseks 15 kalendripäeva eest arvutatakse samuti töötasu alammäära alusel.

Kriminaalkaristusi saab teatud juhtudel määrata isiku sissetulekust lähtuvalt. Ainus, mis on seotud alampalgaga, on lapse elatise minimaalne suurus. Praegu on alampalk 390 eurot, uus on 430, seega elatise minimaalne suurus tõuseb 20 eurot.

Muuhulgas puudutab alampalk ka Eesti välisesindajate abikaasatasusid. Nimelt ütleb välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord, et abikaasatasu suurus on Eesti kahekordne kuu töötasu alammäär.

Ühtlasi toob alampalga tõus kaasa ka lasteaia tasude tõusu. Näiteks Tallinnas moodustab lasteaia kohatasu 10,6 protsenti riiklikust palga alammäärast.

Riigilõivud ei muutu

Tasub mainida, et riigi poolt kehtestatud riigilõivud ja trahvi määrad ning muud koormatised ei ole üldiselt sõltuvuses alampalgast. Riigilõivu suurus on riigilõivu seaduses määratud iga konkreetse juhtumi jaoks eraldi ega sõltu alampalgast. Väärteo trahviühik on ka seadusega määratud suurus.

Rahalise karistuse suurus määratakse isiku keskmise sissetuleku järgi, seaduses on sätestatud päevamäära minimaalne suurus.

Ametiühingud leiavad, et alampalk ei tohiks olla seotud teiste tasude ja maksudega, kuna see pildi niiöelda segamini.