Artiklid

Töötad igapäevaselt kontoris? Mugav ja kaasaegne büroohoone ei meeldi su organismile tegelikult aga mitte üks raas…

UVA leiab sind… isegi siseruumides

Sinu töölaud asub akna all või sul on koguni kabinet, mille aken ulatub maast laeni? Vaade sealt on kindlasti parem kui enamikul meist, kuid kas teadsid, et kahjulikud UVA-kiired “murravad” ka klaasist läbi? Laua liigutamine akna alt eemale on üks võimalus, teiseks peaksid terve aasta vältel kandma päikesekaitsekreemi. UVA-kiired tekitavad sinu nahas oksüdatiivset stressi, hävitades ka kollageeni. Mida sa teha saad? Söö igapäevaselt antioksüdantide rikast toitu (näksi päeval näiteks maiustuste asemel marju).

Kahjulik õhukonditsioneer

Kui valdav enamus meist ei kujutaks tööpäeva ilma õhukonditsioneerita ette, siis meie nahk vihkab seda – tead ju küll seda tunnet, kui kodus õhtul tunned, et nahk on väga kuiv. Varem või hiljem on nahal ka vananemismärke näha. Kui konditsioneerid töötavad, ei saa rääkida mitte mingisugusest õhuniiskusest (tõsi, meie juuksed ei muutu kahjuseks nagu näiteks õues) ja nahale on see üks kõige halvematest keskkonnatingimustest – su nahk vananeb iga minutiga. Ainuke võimalus olukorda vähegi päästa on tarbida iga päev vedelikku (kohv ei loe) ja hoida niisutav näosprei töölaual nähtaval kohal.

Hävita bakterid

Arvad, et need, kes töölaual ja käekotis antibakteriaalset geeli või salvrätte hoiavad, on puhtusefriigid? Loe edasi. Kas teadsid, et näiteks arvutiklaviatuur on üks kõige mustematest kohtadest kontoris, kuna seal leidub keskmiselt üle 10 000 000 bakteri? Enne, kui hakkad paaniliselt oma arvutit ja töölauda puhastama, pese ka oma käed puhtaks. Kui kuulud aga nende hulka, kes päeva jooksul oma nägu katsud, siis püüa sellest harjumusest esimesel võimalusel vabaneda – võib-olla siin peitubki põhjus, miks sul pidevalt uued punnid näkku ilmuvad…

Blokeeri kolleege (aga mitte ülemust)

Kui töötad avatud kontoris, siis sa tead seda tunnet – kas nad ei võiks ometi vaiksemalt omi asju arutada?! Muidugi sa ei saa kolleegidele öelda, et nad vaiksemaks võtaks – tõenäoliselt räägivad nad ju tööasju –, kuid on teaduslikke tõendeid, et neil, kes töötavad kärarikkas keskkonnas, on suurem stressihormooni tase kui neil, kes saavad segamatult tööd teha. Stressihormooni kõrget taset aga teatavasti su keha vihkab… Seega, pane kõrvaklapid kõrva ja kuula oma lemmikmuusikat. Kui see mõjub sulle aga samuti häirivalt, siis tutvu äppidega, mis pakuvadki spetsiaalselt päevaseks “taustaks” mõeldud rahustavat muusikat. Sina oled võitja – väldid kolleegide jutuvadinat ning muusika ei mõju häirivalt.Allikas:

This Is Powder

Tööintervjuu on üks väga tähtis osa kandideerimisprotsessis. Õnnestunud intervjuu võib viia konkursi võiduni ja huvitava töökohani, samal ajal kui ebapiisav ettevalmistus toob kaasa läbikukkumise.
Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna karjäärinõustaja Marja Saarma sõnul on tööintervjuust palju räägitud ja kirjutatud, kuid ühest konkreetset vastust eduka intervjuu nipiks pole olemas, sest tööandjad, ametid ja tööotsijad on kõik erinevad inimesed oma ootuste, isikuomaduste, kogemuste ja oskustega.

Töötukassa tööintervjuusid tutvustavas töötoas räägitakse lahti erinevad intervjuu vormid, milleks peaks valmis olema, mida on oluline tähele panna: alates õigeaegsest kohaleminekust, teavitamisest, kui ei saa minna, riietus, tüüpküsimused ja muud erinevad tähelepanekud. Töötoas inimesed jagavad omi kogemusi, erinevad situatsioonid räägitakse lahti läbi eluliste näidete ning tehakse harjutusi, kus saab ise küsimustele vastamist proovida, vaadatakse videoid ja analüüsitakse neid.

„Meie töötuba aitab inimestel julgust saada, paneb neid mõtlema erinevatel teemadel, analüüsima oma vastuseid. Võib-olla ka mõistma intervjuud tööandja seisukohast. Õnnestunud intervjuu algab iseendasse vaatamisest – kes ma olen, mida oskan, kuhu liikuda tahan,“ ütleb Saarma, lisades, et väga oluline on intervjuu ettevalmistus: oma kogemuste kaardistamine ja töökuulutuses tööandja poolt kirjeldatuga võrdlemine. „Tuleb läbi mõelda, miks peaks see tööandja just mind valima, mis on minu tugevused ja ka arendamist vajavad küljed. Oluline on ka enda jaoks selgeks mõelda, miks mina tahan selles ettevõttes töötada.“

Nõustamisel arutatakse ka, mis võis senistel intervjuudel valesti minna. Enamasti ütlevad inimesed lihtsalt, et nad ei osutunud valituks ning vahel leiavad, et takistuseks sai vanus või ebapiisav töökogemus. Saarma sõnul tekitab sageli intervjuudel käinud inimestes segadust küsimus: miks me peaksime teid valima, mis on teie tugevad ja nõrgad küljed? „Eesti inimene on ikkagi suhteliselt tagasihoidlik ja ütleb, et ei oska ennast kiita. Kuidas ma lähen ja räägin, et olen nii ja naasugune. Eelnev ettevalmistus aitab aga need küsimused läbi mõelda, et vastus ei kõlaks kui lööklause ja enese kiidulaul. Iga vastus tuleb osata ka ära põhjendada.“

Tööintervjuu ei peaks lõppema ukse sulgemisega seljataga. Kui soovite järgmistel kordadel edukam olla, on mõistlik analüüsida, kuidas läks: mida küsiti ja mida mina vastasin? Kas saaks järgmisel korral midagi teisiti teha? Iga intervjuu on kogemus, igast kogemusest saab õppida.

Järgmine tööintervjuud tutvustav töötuba toimub 26.11.2015 Töötukassa Lilleküla büroo õppeklassis. Töötoas osalemine on tasuta, oodatud on nii töötavad kui ka tööl mitte käivad inimesed. Loe lähemalt ja registreeri end osalejaks.

Kerli Kivistu, reporter

SA Innove toetuse andmise eesmärgiks on soodustada 16–29-aastaste noorte või pikka aega tööturult eemal olnud inimeste tööle asumist ja tööturul püsimist.

Taotlusvoorudes toetatakse projekte, mille raames viiakse läbi tegevusi mittetöötavate ja mitteõppivate esimese ja teise taseme haridusega 16–29-aastaste noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja tööle aitamiseks.

Innove struktuuritoetuste agentuuri tööelu keskuse juhi Ülle Luide sõnul on oodatud just sellised projektid, kus on arvestatud nii sihtgrupi vajadusi kui piirkonna olukorda ja tööturu võimalusi. «Projekti planeeritavad tegevused võiksid olla eelnevalt hoolikalt läbi mõeldud ja suunatud sihtgrupi tööturule sisenemise või naasmise ettevalmistavaks etapiks,» selgitas Luide.

Ta lisas, et olulisel kohal on täiend- ja ümberõppe planeerimine, kus fookus on tööjõu arendamisel soodustamaks sihtgrupi kvalifikatsiooni tõstmist ja vakantsetele töökohtadele asumist.

Toetust võib taotleda juriidiline isik, FIE, kohalik omavalitsusüksus, valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus. Toetuse vähim summa on 50 100 eurot ja suurim summa on 400 000 eurot projekti kohta. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 85 protsenti abikõlblike kulude maksumusest.

SA Innove avab novembris ja detsembris taotlusvoorud Euroopa Sotsiaalfondi meetmes «Töölesaamist toetavad teenused».

Huvilised on oodatud taotlusvoore tutvustavatele infopäevadele, mis toimuvad 10. novembril Tallinnas ja 12. novembril Tartus.

TARBIJA->TÖÖ

Sirje Niitra, toimetaja

Olukorras, kus töötegijaid jääb järjest vähemaks, sest elanikkond vananeb, peame looma oma inimestele sobivad tingimused töö tegemiseks ja tervise kaitseks töökohal kuni kõrge eani välja.

Kõigi Postimehe artiklite lugemiseks liitu Postimehe digimaailmaga!

Eesti tööseaduse jäikus on ettevõtjate hinnangul kinni 20 aasta taguses tootmisajastus.
Nii on praegu piiratud ja takistatud mitmed Euroopas kasutatavad töösuhted, mis arvestaksid nii ettevõtjate kui ka töötajate vajadustega, kirjutas Äripäev.

„Tööseadusandlus on kujundatud tehase- ja kontoritöötajate tarvis, aga meie töökohtade iseloom on täna väga palju kirjum ja keerukam,“ iseloomustas Soraineni vandeadvokaat Karin Madisson.

Tema hinnangul oleks Eestis paindlikumate töösuhetega võimalik saavutada konkurentsieelis teiste riikide ees.

Madisson märkis, et ka tööjõu maksustamine ei ole teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes konkurentsivõimeline.

Loe pikemalt Äripäevast!
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/29/eesti-tooseadus-eelmises-sajandis