Artiklid
- Üksikasjad
Heli Künnapas, Eesti Vabaerakond
Tööandja tegevust kahtluse alla seades võid kindel olla, et kirjutad alla oma lahkumisavaldusele. Kui sa selleks valmis ei ole ja seda töökohta vajad, siis kannatadki edasi. Selline on paljude eestlaste igapäevane praktika, kirjutab kirjanik Heli Künnapas (Vabaerakond).
Miks sa tööandjale ei kirjutanud?
Puutusin kokku töövaidlusega, milles renditööjõudu vahendav tööandja jättis töötajale igal kuul pool palka maksmata. Maksis küll lepingus ettenähtud summa, kuid poole sellest maksis palgana, teise poole päevarahadena. Töötaja tegi korduvaid suulisi märkusi, kuid tööandja vastus oli: «Kui ei sobi, otsi uus töökoht!» Seda töötajal kahjuks kohe võtta ei olnud.
Selline olukord kestis üle kaheksa kuu, kuni haiguslehe ajal teatas tööandja, et töösuhe on erakorraliselt lõpetatud töötajast tuleneval põhjusel. Juhtum ise oli töötaja jaoks ootamatu, kuid andis võimaluse pöörduda töövaidluskomisjoni.
Töötaja nõudeks oli soov, et tööandja maksaks tagantjärele kaheksa kuu jooksul igal kuul võlgu jäädud pool palka, nii nagu omavahel sõlmitud tööleping ja töölepinguseadus ette näevad.
Tööandja töövaidluskomisjoni kutset vastu ei võtnud ning istungile loomulikult ei ilmunud. Kui algselt tundus see rumalusena, siis pärast istungit selgus, et ju tööandja oli hoopis piisavalt enesekindel ning ei kartnud midagi.
Väljateenitud palga küsimine sai töövaidluskomisjonis üllatusliku lõpu. Nimelt leiti, et kui töötaja kaheksa kuu jooksul sellise palga maksmisega leppis, siis järelikult loetakse ülekantud summa töötaja päris palgaks. See tähendab, et kuna tööandja ei täitnud ühiselt allkirjastatud lepingut ja töötaja peale esimest kuud kohe kirjalikult ei protesteerinud, oli töötaja oma tegevusetusega palga muutmisega leppinud. Ülekantud poolik palk loeti töötaja uueks õigeks palganumbriks. Selline olevad riigikohtu lahend.
Otsi siis parem koht
Suur osa eestlastest elab praegugi töökoha kaotamise hirmus. Ähvardus «Kui ei meeldi, otsi parem koht!» toimib väga paljudes valdkondades. Tööandja tegevust kahtluse alla seades võid kindel olla, et kirjutad alla oma lahkumisavaldusele. Kui sa selleks valmis ei ole ja seda töökohta vajad, siis kannatadki edasi. Selline on paljude eestlaste igapäevane praktika.
Kindlasti on palju firmasid, kes oma töötajatest hoolivad. Nendest aga täna siin juttu ei ole.
Probleem on nendes tööandjates, kes hiilivad seadustest mööda, teades, et see neil õnnestub. Puudub ülevaade, kui paljud kõnealuse firma all renditööd teinud inimesed on varem töövaidluskomisjoni pöördunud. Seegi pole nii lihtne, et igaüks seda teha suudaks, sest töövaidluskomisjonile avalduse kirjutamiseks peavad olema õigusalased teadmised, teadlikud abilised või suur rahakott teenuse eest tasumiseks.
Kellele kehtivad Eesti seadused?
See juhtum näitas, et allkirjastatud leping ja seadused ei loe midagi, kui üks pool otsustab oma tegevusega neid ignoreerida ning teine on piisavalt abitus seisus, et sellele kohe mitte vastu võidelda. Minu jaoks on see sama, kui sõidan autokolonnis 90-kilomeetrise kiirusepiiranguga alas 130-ga ning ütlen, et teised sõidavad koos minuga ja on mu tegevusega leppinud, järelikult on tee kiirusepiirangut muudetud.
Meil on aega nõiajahti pidada ettevõtlikele inimestele, kes on asutanud OÜ ja käituvad vastavalt seadustele, kui selle alt endale töötasu ei maksa. Üheks põhjuseks võib olla näiteks see, et alles püütakse firmat käima lükata ning tõesti ise tehaksegi pühendunult tööd tasuta.
Kõrval on meil renditööjõudu vahendav firma, kes ühepoolselt jätab palga maksmata töö eest, mille töötaja on juba ära teinud. See on aga meie seaduste silmis õige käitumine, sest töötaja ise ju leppis olukorraga. Eks vägivalda on ju ennegi erinevatel aegadel õigustatud. Milleks meile aga on vaja seadusi, kui seadustevabalt käituda võib ka ilma seadusi loomata?
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib: „Tööandja tahab kõikide töötajate palka kümnendiku võrra vähendada. Kuidas oleks võimalik sellest keelduda ja tööleping lõpetada niimoodi, et töötukassast saaks ka hüvitist?”
Tööandjal on töötasu vähendamiseks kaks võimalust: kas ajutiste majanduslike raskuste tõttu kuni kolmeks kuuks 12 kuu jooksul (TLS § 37 alusel) või poolte kokkuleppel nii, et muudetakse töölepingus palgasummat.
Esimesel juhul pole töötasu vähendamiseks töötaja nõusolekut vaja ja töölepingusse muudatust ei tehta. Töötaja kas lepib ajutiselt vähendatud töötasuga või ütleb töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 37 lg 5 alusel üles, teatades sellest tööandjale viis tööpäeva ette. Sel juhul makstakse töötajale hüvitisi samas ulatuses kui koondamise korral, s.t ühe kuu keskmine töötasu tööandjalt ja peale selle töötukassast olenevalt tööstaaþist. Töötuks jäämise korral on õigus ka töötuskindlustushüvitisele.
Saada oma tööalane küsimus: . Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Nii õppimise kui ka töökoha ja kutsevalikuga seotud küsimused võivad olla mõne inimese jaoks keerukas teema ja hea oleks otsuse langetamisel kasutada spetsialisti abi. Alates 26. oktoobrist laiendab Töötukassa karjäärinõustamise võimalusi, hakates pakkuma online-nõustamist Skype’i teel.
„Kui inimene on huvitatud karjäärinõustamisest, kuid tal on mingil põhjusel keeruline pöörduda meie büroosse, näiteks transpordi, tervise tõttu või elab inimene välismaal, siis on online-nõustamine hea alternatiiv,“ tutvustab töötukassa nõustamisteenuste peaspetsialist Kadri Daljajev.
Tema sõnul on online-nõustamine sarnane niiöelda tavalise karjäärinõustamisega, kus vestluse eesmärk on analüüsida kliendi küsimusi, mis on seotud tema karjäärivalikute ning karjääriplaneerimisega. Oluline on, et klient oleks nõustamise ajal kohas, kus ta saab keskenduda ning teda ei segataks. Hea on, kui tal on käepärast ka pliiats ja paber, et vajadusel märkmeid teha või mõnda harjutust üles märkida.
Nõustamise seanss kestab tavaliselt 30-45 minutit ning vajadusel lepitakse kokku jätkunõustamise seanss, mis võib toimuda nii Skype’i vahendusel või ka silmast-silma kohtumisena Töötukassa büroos.
„Kindlasti ei tasu peljata, et online-nõustamine jääb tavanõustamisest kuidagi „lahjemaks“. Selleks, et nõustamisseanss oleks võimalikult viljakas ja kliendile kasulik, on tähtis, et klient saaks vestlusele keskenduda. Tema ümber oleks võimalikult vähe segajaid ning ta oleks motiveeritud nõustamisprotsessis osalema,“ lisab Daljajev.
Skype’i teel nõustamisel osalemiseks on kaks võimalust:
* Võtta ühendust Töötukassa maakondliku bürooga ning leppida kokku nõustamise aeg, lisades juurde, et nõustamisel soovitakse osaleda Skype’i vahendusel. Maakondlike büroode infotelefonid on leitavad SIIT.
https://www.tootukassa.ee/kontaktid/tootukassa-esindused
* Võtta ühendust otse online-nõustajaga (alates 26.10.2015). Online-nõustamine toimub elavas järjekorras. Juhul, kui liin on hetkel hõivatud, võtab nõustajaga kliendiga esimesel võimalusel ise ühendust.
Kui teil on karjääriteemaline küsimus, millele on ise keeruline vastust leida, on hea pöörduda professionaali poole, et temaga koostöös küsimust arutada ning olukorda analüüsida. Oluline on, et inimene on nõustamisel niiöelda kohal ehk arvestaks nõustamise aega kokku leppides või valvenõustamise teenusele helistades, et ta saab nõustamisvestluse ajal tegelda ja pühendada ainult sellele teemale ning ei peaks samal ajal millegi muuga tegelema. See võib olla Daljajevi sõnul alguses harjumatu ning nõuda teatud enesekontrolli, sellepärast on hea seda endale teadvustada ning sellega teadlikult arvestada.
Karjäärinõustamine Skype’i teel on mõeldud töötavatele inimestele ning teistele, kes on tööturul mitteaktiivsed, kuid pole ennast töötukassas töötuna või koondamisteatega tööotsijana registreerinud. Teenust kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Karjäärinõustajate kontaktid leiate SIIT.
https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/esf_karjaarinoustajad_juuni.pdf
- Üksikasjad
Agne Narusk
Eesti Päevaleht
Kolm tasustatud nn tervisepäeva aastas on luksus, mida lubavad oma töötajatele vähesed.
Võimalus kasutada aastas kolme tervisepäeva, ilma et peaks arstilt haiguslehte nõutama, tundub tänapäeva noortele töötajatele utoopilisena. Kulub tükk aega, et neid veenda: nii tõesti kunagi oli. On ettevõtteid, kus tervisepäevad on ka praegu töölepingutesse kirjutatud ja nende kasutamist reguleerib töösisekorraeeskiri. Kuid neid ettevõtteid pole Eestis palju.
2002. aastani sai iga töötaja tööandjale haiguslehte esitamata täiesti ametlikult puududa kuni kolm päeva aastas. Enamasti maksti nende päevade eest ka palka, kuid see polnud kindel reegel. Kümme aastat varem elasid töötajad veelgi paremini: kas haiguse tõttu või kuni 14-aastase lapse põetamiseks võis aastas töölt ära olla lausa viis päeva, millest kaks hüvitas haigekassa avalduse alusel. See oli sätestatud 1991. aasta ravikindlustusseaduses.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Tahaksin küsida, kas tööandjal on õigus töötaja selja taga uurida krediidiinfost tema maksehäirete kohta? Sain kaks päeva tööl käia, kui mulle teatati, et minuga lepingut ei sõlmita, kuna ma ei teatanud tööle tulles, et olen võlglane maksehäires,» kirjutas lugeja.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahv 13 näeb ette töölepingu tühistamise piirangud tööandjale. Nimelt sätestab seadus, et tööandja ei tohi töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu juhul, kui töötaja on esitanud puudulikke või valesid andmeid, mille vastu puudus tööandjal õigustatud huvi. Nimetatud säte juhindub TLS § 11 lõikest 1, mille järgi ei või tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel nõuda tööle soovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Seega kui tööandjal puudus õigustatud huvi andmete teadasaamiseks, ei või ta hiljem andmete puudumisele või valeandmetele tuginedes töölepingut tühistada. Näiteks olukorras, kus tööandja küsib töötajalt andmeid tema rahaliste kohustuste kohta, kuid töötaja ei soovi oma võlgnevusi kohtutäituri ees avalikustada ja jätab küsitava info enda teada, puudub tööandjal hiljem õigus sellel alusel töölepingu tühistamiseks.
Töösuhe tekib hetkest, kui töötaja on tööle lubatud ja tööandjal peab olema mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks, seega ei saa ta väita, et kuna kirjalik leping puudub, võib ta töötajat edaspidi tööle mitte lubada.
TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (paberkandjal või e-kirjaga) ülesütlemisavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Kuni tööandja ei ole teile esitanud vorminõuetele vastavat ülesütlemisavaldust, on tööleping kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Seega peaksite pöörduma koheselt tööandja poole ja nõudma tööle lubamist.
TARBIJATÖÖ
Lehekülg 901 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee