Artiklid
- Üksikasjad
Kui kevadel andsid ametiühingud Riigikogule üle esimeste haiguspäevade taastamise toetuseks vähem kui kuu ajaga kogutud 25 000 allkirja ning vastava eelnõu, siis seaduseelnõu vastuvõtmiseks kutsuvad ametiühingud inimesi spetsiaalsel Facebooki kampaanialehel rääkima enda kogemustest seoses haigena tööl käimisega.
Ametiühingud leiavad, et Eesti haiguslehe süsteemi tuleb muuta, kuna see jätab inimese täielikult ilma rahata esimesel kolmel haiguspäeval – just siis, kui oleks võimalik end korralikult ravides pikemat haigust vältida.
„Need kolm esimest haiguspäeva, mida ei hüvita täna töötajale ei tööandja ega ka Haigekassa, põhjustavad väga paljudele sissetulekuaugu, mida inimesed endale lubada ei saa. Selle asemel, et ennast kodus ravida eelistatakse haigena tööl käia, rikkudes nii enda kui kolleegide tervist,“ rääkis ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.
Petersoni sõnul on probleem ka selles, et kui inimene ei tunne end hästi, siis ta lihtsalt ei tee oma tööd parimal võimalikul viisil. „Tervisehäirega inimesel pole ainult väiksem töövõime, vaid nad teevad töötades ka rohkem vigu ja saavad ise traumasid,“ ütles ta.
Ametiühingute hinnangul on probleem suur. „Seda näitab ka see, et veidi vähem kui kuu ajaga koguti suur hulk toetusallkirju ning täna veel ametlikult avamata kampaanialehekülg Facebookis on saanud mõne päevaga ligi 3000 pooldajat,“ rääkis Peterson.
Ametiühingute poolt kevadel Riigikogule esitatud seaduseelnõu osas tuleb otsus teha selle aasta lõpuks. Selleks, et mõjutada eelnõu vastuvõtmist kutsuvad ametiühingud inimesi rääkima enda või kolleegide kommetest ja kogemustest seoses haigena tööl käimisega.
Kampaanialehekülje leiab siit!
https://www.facebook.com/taastamehaigushyvitise
- Üksikasjad
Evelyn Höglund, tõlkija, Lunde, Rootsi
Eesti Päevaleht
Lühem tööaeg sama palga eest tasub end ära töötajate parema tervisega.
Maailma meedias lööb laineid sõnum: Rootsi liigub kuuetunnise tööpäeva poole. Riigi kohta tervikuna on ehk niisugune üldistus ennatlik, kuid mõneski Rootsi ettevõttes pole kuuetunnine tööpäev tõesti enam midagi utoopilist.
Ka üha rohkem Rootsi riigiasutusi käivitab pilootprojekte, muutmaks põlvkondade vältel kivistunud mõtteviisi, mis peab kaheksatunnist tööpäeva optimaalseks. Mölndalis Göteborgi külje all paikneb Toyota Center, kus kuuetunnised tööpäevad on olnud tõsiasi juba 13 aastat. Selle kasumlikkust taotleva eraettevõtte otsus ei olnud ajendatud poliitilistest kaalutlustest, vaid parimast võimalikust ärimudelist.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Rivo Veski, Kasulik.ee toimetaja
Kasulik.ee
Poeketid ei kiirusta oma uksi varem sulgema või hiljem avama, sest Eesti tarbija on harjunud käima poes mistahes kellaajal ning kui üks pood hakkaks lahtiolekuaegu lühendama, hääletaks tarbija jalgadega ning tihedas konkurentsis jääb kaotajaks lühemat aega avatud kauplus.
Selveri kommunikatsioonijuhi Erkki Erilaiu sõnul määrabki Eestis täna kaupluste lahtiolekuaja tarbijate ostukäitumine. „Kui tarbija enam näiteks pühapäeva õhtul kauplusesse ei tule, siis vaatab ka kaupmees kindlasti tööajad üle. Kui tarbijad teevad hilistel tundidel piisavat käivet saab ka töötajatele palka maksta," ütleb Erilaid sisuliselt seda, et kui töötajatele palka maksta ei jõutaks, tuleks ette võtta muudatusi.
Rimi formaadijuht Marko Põder ütleb, et kaupluste avamisaegade jälgimine ja tasuvuse hindamine on jaekettide igapäevane rutiin. „Meil on müüke ning kliendiarvu vaadates väga lihtne teha analüüsi, kas pikem lahtiolekuaeg tasub ennast ära või mitte," ütles Põder.
Rimi on kaalunud siin-seal võimalusi mõnede kaupluste avamisaegu lühemaks kohendada. „Mõningatel juhtudel oleme seda teinudki. Mitte vähemtähtis pole seejuures ka meie töötajate soov saada õhtul varem pere juurde," lisas Põder.
Rimi: kaupluste lahtiolekuaja lühendamist tuleb riiklikult reguleerida
Kokkuhoid tuleks aga alles siis, kui kaupluste lahtiolekuajad muutuksid radikaalselt lühemaks - mitte üksnes paar tundi, leiab Põder. „Seda ei teeks tänases konkurentsisituatsioonis ükski jaekett, sest see tähendaks konkurentsieelise käest andmist," põhjendas ta ning lisas, et lühem müügiaeg tähendab enamasti väiksemat tulu.
Põder ütles nagu ka Erilaid, et Rimi lähtub kliendist. „Täna näeme selgelt, et ostjaid jagub poodi ka varahommikul ja hilisõhtul. Saame jätkuvalt klientidelt kirju küsimustega, miks üks või teine pood pole varem avatud. Seega, arvestades klientide suurt nõudlikkust, tekitaks näiteks pühapäevaks kaupluste sulgemine palju meelepaha. Ilmselt aga oleks see mõeldav puhul, kui lahtiolekuaeg oleks reguleeritud riiklikul tasemel. Nii oleks tingimused kõigile kettidele samad ning ka kliendil ei jääks muud üle, kui uue elukorraldusega harjuda," märkis Põder.
Kassapidajate järsk palgatõus lahtiolekuaegu ei mõjutaks
ETK Grupi kommunikatsioonijuhi Ivo Rulli sõnul määrab ka ETK poodide lahtiolekuaegu klientide huvidest lähtudes. „Kuni on tarbijaid, kes soovivad teha sisseoste varahommikul või hilisõhtul, senini pakume neile vastavalt oma võimalustele seda varianti," ütles Rull.
Rull lisas, et kui Eestis peaks kassapidaja palk kiiresti tõusma hakkama, siis ei sunniks see kauplus esimese asjana tagant lahtiolekuaegade lühendamisele mõtlema. „Kassapidajate töötasu määravad eeskätt tööturul kujunev pakkumise-nõudluse suhe, riigi maksu- ja tööturupoliitika, piirkondlikud eripärad, tööandjate pakutavad töötingimused ja muu," selgitas Rull.
Mis võiks aga veel juhtuda, et poed ise lahtiolekuaegu hakkaks lühendama. Ehk näiteks alkoholimüügi lühendamine mõne tunni võrra? „Tulevikus toimuvate sündmuste ja arengutega hoiame end operatiivselt kursis ning reageerime vastavalt kujunevatele olukordadele," vastas Rull.
- Üksikasjad
Liina Valdre
Eesti Päevaleht
Ärilehe lugejad pooldavad kaubanduskeskuste tööaja lühendamist ja leiavad, et õhtusel ajal töötamise eest tuleks müüjatele maksta topeltpalka.
Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits tegi ettepaneku, et kaubanduskeskuste lahtiolekuaega tuleks seadusega reguleerida. Ärilehe lugejad pooldavad toimetusele saadetud tagasisides samuti sellist lähenemist.
„Kauplused on väga kaua avatud,” möönis 20 aastat klienditeenindajana töötanud Tiina. „Lapsed kasvavad omapäi ja eraelu on poolik. Pikad päevad tekitavad stressi ja mõjuvad halvasti tervisele,” kirjeldas Tiina. Tema sõnul piisaks, kui kaubanduskeskused oleksid avatud kella 18-ni.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Marge Tubalkain
Miinimumpalk on keskmise palga suhtes üsna konstantne, arutles majandusanalüütik Ruta Arumäe tänasel Rimi majanduskonverentsil.
Arumäe sõnas konverentsil, et tema teab ühte miinimumpalga saajat, kes elab Tartus koos isaga ja kellel on magistrikraad. Aga kui võtta hüpoteetiline miinimumpalga saaja nimega Tiina, kes elab Tallinnas, siis kogu tema palk peaks ära minema üüri katteks. Seega tuleb olla leidlik – kas elupinda jagada, leida lisatöö või saada ümbrikupalka.
«Aga kui Tiina elab maal, siis on võimalik kuidagimoodi välja tulla, sest üürid on madalamad,» sõnas Arumäe. Ent ometi ei jää ka siis Tiinal raha üle selle kohvi jaoks, mida ta teistele ette tassib.
Kui tõstame miinimumpalga 800 euroni: «Tiina on väga õnnelik, Tiina läheb poodi. Õnnelik pole aga Tiina ülemus, kes saab nüüd vähem palka. Tõstame ka tema palka, võib-olla ka kahekordseks,» kirjeldas Arumäe seda ahelat. Üsna kindlasti saab palgakõrgenduse ka tippjuht.
Arumäe tõi välja, et riigiti on miinimumpalga suhe keskmisesse palka üsna konstantne. Seega ei muudaks miinimumpalga tõus madalapalgaliste kohta ühiskonnas. «Ilmselt ei jää tal endiselt ikka raha üle selle kohvi jaoks, mida ta teistele ette tassib,» sõnas Arumäe.
Ning ühtäkki on kasumiaruandesse tekkinud kasumi asemel kahjum. Ning omanik vaatab, kust kulusid vähendada. Toorainekulusid ilmselt vähendada ei saa, kütusekulusid ka mitte oluliselt. Palgakulu saab vähendada inimesi lahti lastes. Aga võib-olla saab tulusid suurendada? «See mõte võib tulla pähe ainult ettevõtjal, mitte ühelgi teisel inimliigil,» ütles Arumäe.
Üks võimalus on tõsta hindu, aga see ei pruugi läbi minna. Võib-olla üks inimene lahti lasta ja kaks teistmoodi tööle panna? «Kuhu investeerida, et suurendada tulusid – masinasse, mis koos töötajaga rohkem tulusid toob?» arutles ta. Sellega tuleks kaasa ka produktiivsuse tõus. Kui palgatase väga kiirelt üles läheb, muutub üha mõttekamas selliste investeeringute tegemine, mis ei nõua enam inimtööjõudu, ehk robotiseerimine.
Samasuguseid küsimusi saab esitada ka riik. Millistele inimestele maksta, et tulud suureneks? Kes meie riigi tulusid saaksid tõsta – näiteks õpetajad. «Või mille eest maksta, et tulud suureneks? Või kuhu investeerida, et tulud suureneks? Kui õnnestuks see välja mõelda, oleks kogu riigis produktiivsuse tõus,» sõnas Arumäe.
Tihti kipub käima diskussioon viisil, kus küsime riigilt, kas me saame või ei saa miinimumpalga või toetuste tõusu. Valitsus vaatab rahakotti, et raha pole. «Selle asemel võiks viia arutelu uuele tasemele – kuidas saab? See on omane ettevõtjatele, aga täiesti võõras riigisektorile. Ma lihtsalt loodan, et selline mõtteviis jõuab rohkem ühiskonna tasandile,» ütles Arumäe.
MAJANDUS->ARVAMUS
Lehekülg 898 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee