Artiklid

Üksikasjad

Kolmandas kvartalis oli tööhõive määr viimase 15 aasta kõrgeim, töötuse määr oli kolmandas kvartalis 5,2% ja tööhõive määr 67,2%, teatas statistikaamet. Kolmanda kvartali tööhõive ja töötuse näitajad sarnanesid majandusbuumiaegsetele näitajatele.
Töötuse määr kahanes võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 2,3 protsendipunkti, mis tähendas töötute hinnangulise arvu vähenemist 36 500-ni ja töötuse määra langemist 5,2%-ni. Need näitajad sarnanevad üha enam majandusbuumi aegsetega aastatel 2006-2007, kui töötuse määr oli 4-5% ja töötute arv alla 40 000.

Tööhõive määr oli kolmandas kvartalis 67,2% ja hõivatuid hinnanguliselt 661 000. Tegemist on kvartali kõrgeima tööhõive määraga alates 2000. aastast. Ka hõivatute arv jäi alla vaid mõnele kvartalile, sealhulgas majandusbuumi tipus olnud 2007. aasta III kvartalile.

Et tööealiste inimeste arv on aasta-aastalt vähenenud, siis tähendas hõivatute suurenenud arv ka elanikkonna üldist aktiivsuse kasvu tööturul. Tööjõus osalemise määr oli 70,9%, mis oli ligi kaks protsendipunkti suurem kui 2014. aasta samal ajal ning küündis sarnaselt hõivemääraga kõrgeimale tasemele alates 2000. aastast.

Oluliselt langes 2015. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ka mitteaktiivsete inimeste arv, mis viitab sellele, et hõivatute arv on kasvanud nii töötute kui ka mitteaktiivsusest tööturule siirdunute tõttu. Pikaajaliste töötute arv (12 kuud või enam tööd otsinud) kahanes 2014. aasta III kvartaliga võrreldes ligi 10 000 võrra ning oli hinnanguliselt 13 000.

Tööturunäitajad paranesid kõigis vanuserühmades, meeste ja naiste ning eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas.

Üksikasjad

Hõivatute osakaal tööealiste hulgas on juba neljandat kvartalit suurem kui oli buumi tippajal. Aeglasem majanduskasv ja kiirem hõive kasv tähendab, et tootlikkuse kasv kolmandas kvartalis aeglustus ja ettevõtete kasum kahanes rohkem kui varem, kirjutab Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Statistikaameti teatel kasvas hõive 2015. aasta kolmandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 4,3% ning töötuse määr oli 5,2%. Tööga hõivatute ja töötute osakaal tööealiste hulgas ehk tööjõus osalemise määr jäi aasta esimese poole kõrgele tasemele ja ulatus 70,9%ni. Tööga hõivatute osakaal suurenes nii kõikides vanuserühmades kui ka piirkondades.

Hõive kasv kiirenes ja tööpuudus kahanes hooajalisi tegureid arvestades märgatavalt ka eelmise kvartaliga võrreldes. Hõivatute osakaal tööealiste hulgas on juba neljandat kvartalit suurem kui oli buumi tippajal. Toona oli küll töötuse määr veidi üle protsendipunkti madalam kui praegu, kuid seda väiksema tööjõus osalemise tõttu.

Tööjõu-uuringu optimistlikule hinnangule vastukaaluks viitavad aga mõned muud andmeallikad, et hõive kasv kolmandas kvartalis hoopis pidurdus ja tööpuudus suurenes. Näiteks maksu- ja tolliameti andmed maksustatud palgatulu saajate kohta näitavad, et nende arv on alates selle aasta teisest kvartalist kuu võrdluses kahanenud. Septembris oli deklareeritud palgatulu saajate arv tõenäoliselt väiksem kui aasta eest. Töötukassa andmete kohaselt on registreeritud töötute arv olnud alates augustist veidi suurem kui möödunud aastal. Kuigi hinnangute lahknevused võivad olla tekkinud tööturu institutsioonide muutuste tõttu, viitavad erinevused pigem sellele, et tööjõu-uuringu hinnang hõive kasvule on ülehinnatud.

Arvestades statistikaameti kiirhinnangut, mille kohaselt majanduskasv kolmandas kvartalis aeglustus, ja hõive kasvu kiirenemist, on tööjõu tootlikkus kahanenud. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgatõusu kiirenemisele: ettevõtete kasum kahanes seega kolmandas kvartalis tõenäoliselt tempokamalt kui varem.

Üksikasjad

Lugeja küsib:
Kui välislähetusse suunduva isiku lennuk väljub 20.45 Tallinnast, kas peab arvestama päevaraha ka selle päeva eest, millal lennuk väljub?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool.

Töölepingu seaduse kohaselt reguleerib töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha tingimusi ning miinimummäärasid Vabariigi Valitsus oma määrusega.

Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord" § 4 lg 2 kohaselt makstakse välislähetusse väljasõidu päeva eest päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.

See tähendab, et olukorras, kus lennuk väljub 20.45, on tööandjal kohustus maksta päevaraha. Kui aga lennuk väljuks näiteks 22.45, siis selle päeva eest päevaraha maksmise kohustust ei ole.

Üksikasjad

Signe Kalberg
Eesti Päevaleht

Riigikohtusse jõudis hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, mille põhjus oli vääritu käitumine.

Esmapilgul tundub, et Harju maakohus tegi õige otsuse, kui rahuldas rahvusvahelises turvafirmas töötanud Andrese (nimi muudetud) hagi oma endise tööandja vastu. Tööandja teatas talle e-kirjaga töölepingu erakorralisest ülesütlemisest. Andrese arvates oli aga päevapealt töökohta üles üteldes seadust rikutud ja ta esitas töövaidluskomisjonile avalduse. Ta palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse ja soovis tööandjalt 6261 eurot hüvitist. Kui töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata jättis, hakkas Andres kohut käima.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Marian Männi, reporter

Eestis toetavad kaupmehed ja teenindajad ideed pühapäeviti kaubanduskeskuste lahtiolekuaegu lühendada. See on harukordne, sest mujal maailmas soovivad poodide suletud uksi vabadel päevadel näha pigem usuühendused. Postimees vaatas, kui kaua mujal poed lahti on.

Kaupmeeste liidu juht põhjendas soovi kaubanduskeskustes pühapäeviti varem uksed sulgeda tööjõupuudusega.

SUURBRITANNIA

Inglastel käib tegelikult sarnane debatt. Aga täpselt vastupidine. Seal võivad pühapäeviti pikemalt kui kuus tundi uksi lahti hoida vaid väiksed poed. Kui rahandusminister George Osborne tegi ettepaneku piirangud ka suurte poodide jaoks kaotada, võttis kohe sõna anglikaani kirik. Pühapäeviti peaks pühenduma pere ja kogukonna elule! Ühine vaba päev on oluline, teatasid nad.

Osborne-i vastus sellele oli: poed ongi kogukonna südames. Ehk et pere saab ka poes koos aega veeta. Inglise kaupmeestel pole ilmselt nii suurt tööjõupuudust kui meil siin.

Kui Osborne’i seadus läbi läheb, saaks iga linn ja küla ise otsustada, kui kaua võivad poed lahti olla. Senise seaduse järgi võisid suuremad poed olla pühapäeviti avatud vaid kuus tundi ja see on muutumatuna püsinud 1990. aastast alates. Vaid kord tehti erand: 2012. aasta olümpiamängude ajal.

ISLAMIRIIGID

Moslemite jaoks on reede püha, mistõttu on islamiriikides sel ajal poed suletud. Näiteks Saudi Araabias sulgevad poed uksed ka palvetamise ajaks ehk viis korda päevas umbes veerandtunniks. Varem oli see islamiriikides täiesti tavaline, aga kui tekkisid suured kaubanduskeskused, muutus inimeste poodidest väljasaatmine palvetamise ajaks keeruliseks.

Aga avamisaegu ei piirata vaid usulisel eesmärgil. Eelmisest aastast alates võivad Saudi Araabia kaupmehed kauplusi lahti hoida kella üheksani õhtul. See pani muretsema müüjad, kes niigi vähe palka saavad. Ega siis lühemate töötundide eest seetõttu rohkem palka ei maksta.

IISRAEL

Iisraelis on aga teistmoodi - vaba päev ehk sabat on hoopis laupäev. Poed suletakse reedeti varakult ja avatakse alles pühapäeval.

Kuigi iga linn ja piirkond võib ise otsustada, mis kell muudel päevadel poed sulgema peaks, ei ole enamik neist reegleid muutnud juba üle 40 aasta. Paljudes piirkondades trahvitakse poode, mis siiski puhkepäeval julgevad poe ust paotada.

Iisraeli esimest korda külastades võivad erinevad seadused üpris segadusse ajada, sest Palestiinlaste poole peal on poed kinni reedeti, Iisraelis aga laupäeviti.

PAKISTAN

Möödunud kevadel muudeti Pakistani pealinnas Islamabadis poodide avamisaegu, et leevendada energiakriisi. Võtavad ju igasugused õhujahutajad parajalt energiat. Seetõttu pidid restoranid ja poed sulgema varem.

Uue plaani järgi pidid poed juba kell kaheksa õhtul sulgema. Kohalikud kaupmehed hakkasid aga plaani vastu ägedalt sõdima ja peaminister tuli neile lõpuks vastu. Nüüd võivad poed kella kümneni õhtul lahti olla.

EUROOPA

Pea kõigis Euroopa riikides on poodide lahtiolekuajad reguleerimata. Kuigi igas riigis on erinevaid erandeid. Nii nagu Eestis praegu, kus piiratakse alkoholimüüki. Muide, vägijookide müüki piiratakse ka Soomes, Iirimaal, Lätis ja Leedus.

Küprus on poodide lahtiolekuaegadega väga spetsiifiline. Siin ei jäeta midagi ärimeeste fantaasia valda. Küprosel võivad poed olla lahti kella kümnest üheteistkümneni õhtul, aga seda vaid soojemal ajal ehk juulist oktoobrini. Külmemal ajal peavad poed sulguma juba kell seitse. Kolmapäeviti kella kaheni päeval ja reedeti kella kaheksani.

Soomes võivad laupäeviti ja pühapäeviti olla suuremad poed lahti vaid kella kuueni. Välja arvatud novembris ja detsembris, kus jõuluvana kodumaal algab ilmselt kingiralli ja pühapäeva õhtud saab lõpuks ometi veeta lettide vahel kella üheksani. Soome valitsus plaanib poodide lahtiolekuaegade pikendamist nädalavahetustel.

Prantsusmaal olid kõik poed pühapäeviti suletud, kuni selle sügiseni. Just hiljuti lasti lahti sajandivanusest seadusest, mille järgi laskus Prantsusmaa tänavatele pühapäeviti täielik vaikus. Nüüd võivad turismipiirkondades poed uksi lahti hoida seitsmel päeval nädalas. Prantslastel on ka üks tore erand: linnapead võivad viiel päeval aastas lahtiolekuaegu pikendada.

Kreekas peavad poed pühapäeviti kinni olema. Aga näiteks toidu-, pähkli-, lille- ja fotograafiapoed võivad lahti olla.

Aga millises Euroopa riigis puuduvad igasugused piirangud kaupmeestele?

Itaalias. Ka Rootsis pole otseselt piiranguid, aga kuna keskööst kella viieni varahommikul on keelatud töötada, siis päris sel ajal on poodi juba raskem lahtisena hoida.

TARBIJA

  1. Ametiühingud kutsuvad kõiki üles rääkima oma lugu haigena tööl käimisest
  2. Kuuetunnine tööpäev on juba tegelikkus
  3. Ettepanek: pärast kella üheksat müüjale topeltpalk
  4. Jaeketid põhjendavad, miks Eestis poodide lahtiolekuaegu lühendada ei saa